Tere päevast, head kuulajad, on seitsmeteistkümnes jaanuar ning laupäev ja nagu pärastlõunal ikka, siis eetris Restardi saade, kus saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka lahkavad IT-elu, IT-äri tähtsamaid küsimusi ja meie tänaseks IT-äri väga tähtsaks küsimuseks on hoopiski õlletegu, me tahame rääkida Eesti, Eesti uuest trendist ehk mikro-õlle ja pruulimiskodadest, sellistest hästi pisikestest, kes teevad tihti käsitöö õlut, mis maitseb väga teistmoodi sellest, mis, mis poes on saada, ja me mõtlesime Taaviga, et me peaksime alguseks kuidagi nagu üritama seletada, et miks me IT-saates räägime õllest.
No tegelikult teine, teine ühenduspunkt on see, et ma nagu kuskilt mäletaks mingit sellist lugu, et räägiti, et Eestis kogu see mikroõllendus läks käima Skype'ist, et olevat olnud Skype'is mingid sellised sisevõistlused või tekkisid nagu mingisugused inimesed või tiimid, kes pruulisid siis vabal ajal õlut ja siis toodi see sinna kontorisse ja siis maitsti ja anti hindeid ja, ja siis läks nagu selliseks noh, üksteise mõõduvõtmiseks, aga meil on tegelikult seda hea küsida, meil on külas Enn Parel Põhjala pruulikojast ja Tarmo Tali lehepruulikojast ja Tarmo on Skype'i taustaga, et sa töötasid Skype'is?
Meil selles mõttes muidugi Tiidu kaudu on olemas, et me tegelikult siis, kui me seda pruulikoda planeerima hakkasime, siis me kuulsime, et Tiidul on umbes samasugused mõtted ja tema on noh, tema on kõva kodupruul ja temal oli. Temal oli kogu kodupruuli kogemust ikka tunduvalt rohkem kui, kui meil kolmel, kes me seda alguses mõtlema hakkasime ja. Ja mingi see, mingil hetkel siis me kuulsime, et Tiit otsib ruume ja tahab teha nagu mitte mikropruulikoda, aga nanopruulikoda ja siis, siis me otsisime ta üles, võtsime ühendust, saime kokku ja ütlesime, et kuule, et noh, et mis sa jamad, et teeme natuke suuremalt siis seda asja ja teeme koos, et toredam on ju omada nagu ma ei tea, kakskümmend protsenti millestki kui, kui sada protsenti mitte millestki, et Et niimoodi Tiit meiega kampa tuli ja, ja, ja nüüd me oleme siis, siis Tiiduga koos seda asja ajame, jah.
disainimisel, et sisu disainimisel me kasutame ühte tarkvara, aga see on noh, sellise. Kui ma nüüd oma seisukohast, kes ma olen suhteliselt IT-võõras inimene, eks ole, vaatan, siis see on, see on selline ainuke silmatorkav koht, kus me arvutid kasutame, loomulikult meil on majandustarkvara ja meil on terve hulk seadmeid, mille, millest osad tööd juhivad ilmselt mingid mikroprotsessorid, ma eeldan, aga...
Jaa, kindlasti on, ütleme, tööstuslikud täisautomaatsed pruulikojad on täiesti olemas, et seal üks asi on kindlasti üks alustava pruulikoja jaoks ebakindlale turule, et see investeeringu maht on nii suur, et sealt on raske nagu nulle lõpust kokku lugeda. Rääkimata äramaksmisest, et, et, et kui sa noh, võtad näiteks mingisuguse vahva mikroprotsessori, olgu see mingi Raspberry Pi või Arduino, siis sa maksad selle eest kakskümmend dollarit, on ju, kui see asi on pandud natuke suuremasse kasti ja ta nimi on juba tööstuslik kontroller, siis tuleb sinna null või kaks taha juurde kohe, et kuigi noh, sisuliselt on tegemist nagu samade asjadega. Et tööstusautomaatika on väga kallis, lihtsam.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]