Kuku Raadio kuulaja, on taas laupäev ja eetris on IT-äärisaade Restart. Mina olen saatejuht Hendrik Aavik ning tänase saate teemaks on televisiooni olukord ja tulevik siin planeedil. Ja meie saadet toetab Arengufond, saates on külas Karl Anton, kes on Elioni televisiooni ja multimeedia valdkonna juhataja ning Ester Vaitmaa, Delfi ja Eesti Päevalehe loovjuht ja seal Delfi TV looja, kuidas siis on täna maailma jõudnud sinna, kus inimesed enam ei taha telekavast midagi eriti kuulda?
Jah, tere ka minu poolt ja, ja tegelikult enne, kui sellele küsimusele nii-öelda nagu sisulist vastust vaadata, siis Ma ütleks, et, et kui me vaatame just Elioni poole pealt oma, oma nii-öelda nagu kasutajate või klientide käitumist, siis ma ütleks, et, et reaalsus nii ei ole, et kuigi niisugune kaasaegsem ja, ja, ja tehnoloogia sõbralikum inimene võib-olla kasutab seda järelvaatamise funktsiooni rohkem, siis laias laastus ikkagi tegelikult üheksakümmend viis protsenti tänases televaatamises toimub lineaarselt ehk telekavapõhiselt.
Kindlasti on, et no näiteks internetti tehes, sa mõtled alati sellele saatele veel kolm muud kasutus moodust ka välja, et see põhimõtteliselt tegelikult on meil muutunud ju inimeste tarbimisharjumused, et sellist lineaarset pikka valmis tehtud saadet, millel on algus ja lõpp, ega tänapäeval väga. Ei tahata ka vaadata, et pigem, pigem nii-öelda niisuguse operatiivinfo saab inimene kätte erinevatest lugudest, juppidest läbi erinevate multimeedialahenduste päeva jooksul, et noh, näiteks selliste õhtuste uudise saate roll on ütleme, täna alla kahekümne viie aastaste inimeste jaoks kindlasti nagu muutunud. Ja saadet tehes kindlasti mõeldakse seda, et mis on, kuidas on see ka nagu presenteeritav siis nii-öelda sihtgruppidena. Aga kuidas sa maailmas, küsisid, kuidas maailm on jõudnud siin nii kaugele, et et, et me oleme nagu telekat kõiki vaata, siis no tegelikult üks lihtne põhjus on see, et et noortel, kes peale kasvavad, ega neil ei olegi enam telekat. Nad kasutavad ja vaatavad läbi erinevate tahvelarvutite ja mobiilide, sedasama sisu, mida siis nende vanemad vaatasid telekast.
Jah, et kui sellesama mõte veel jätkuks veel, et, et jah, see teleka vaatamine standardformaadis võib-olla tõesti on niisugune vähenev trend, aga üldse selle meelelahutuse tarbimine ekraanilt, see kindlasti on suurenev trend, et neid ekraane tekib järjest juurde ja juurde ja, ja need inimesed veedavad järjest rohkem ja rohkem aega nende ekraani taga, et selles suhtes seda sisu ikka vaadatakse rohkem kui, kui varem.
Vanasti oli trend, et need ekraanid muutusid aina väiksemaks, et kas on märgata muutumist, et need ekraanid jälle natuke suuremaks muutuvad, et minu arust niisugust ühist vaatamist teha oleks mõnus, aga seda saab teha ikkagi teleka taga, et tahvelarvutist kahekesi filmi ei vaata, et kuidas seal trendid on?
Noh, ekraanid lähevad suuremaks, hea näide on siin iPhone pluss, on ju. Et, et veel, veel natuke aega tagasi seda seadet ei olnud ja, ja nüüd on ta olemas, nüüd on ta suure ekraan. Aga, aga ma, ma järjekordselt ei, ei, ei alatähtsustaks selle teleka olemasolu või et ütleme, niisugune perekonna vaates on ta nagu minu enda peas vähemalt niisugune asendanud selle kamina, kus kunagi aegselt, aega tagasi koos istuti, et, et nüüd lihtsalt istutakse koos ja vaadatakse seda telekat, et, et tal on ikka funktsioon olemas.
Kas Delfi julgeb ennast juba telekanaliks nimetada varsti?
Noh, Delfi TV selline esimene bränd tuli välja aastal kaks tuhat kaheksa. Et siis oli seal, no mis on telekanal üldse?
et mis on mis, et selles mõttes ei pea nagu ennast nagu noh, mis Delfi eelis on alati olnud see või, või ka noh, endal tööl on alati tore, et et sa ei pea nagu kuskile sobituma juba olemasolevatesse mingitesse formaatidesse või nagu väljundutes, kindlasti Delfi TV ei ole traditsiooniline telekanal ja võib-olla mitte mingisugust kavatsust noh, selleks ka saada, sest et pakkuda sellist võib-olla noh, pikki saateformaat ja seda, mida tänapäeval telekanali nagu selline põe, peamine eesmärk on, ma arvan, see ei olegi meie eesmärk. Et pigem on teha seda sisu ikkagi veebisõbralikult, nutiseadmisesõbralikult moel, et seda saab välja mängida vaja, vajadusel, kas siis, no ma toon sulle jõulusaate näite, et kahekümne kolmandal on meil siis aastavahetuse saade, me just sel nädalal siin mässame sellega, nii et on kohe rääkinud, Ja see koosneb siis, ongi erinevatest klippidest, intervjuudest, seal vahejuppidest, see saab kõik olema näidatud ühe pika versioonina, nii nagu ta on klassikalises saateformaadis, aga kõik see on tehtud juba moel, et see on osadeks jaotatav. Seal on tehnika imede klipp, on ju, seal läheb Forte keskkond eraldi üles, seal on, seal on, tuleb... Eesti uudiste analüüs, näiteks humoorikas Andrus Kivirähult on ju, selle paneme Eesti uudistesse, et sa saad selle kohe nagu osadeks jagada, niimoodi, et jah, kui sa tõid selle metroojaama näite, siis, siis seal Jaapani metroos, kui kogu saadet ei jõua, siis jõuab täpselt selle osa, mis sind ennast huvitab ära vaadata.
Okei, Delfil ilmselt ei lähe Ringhäälingu luba vaja, aga, aga Elionil, et ka teie ju olete sisuliselt tene, telekanal või kuidas muidu nimetada, filmiriiuli teenust Elioni keskkonnas, Lastenurk on asi, mis, kanal, mille vaadatavus meie kodus on ETV-s kindlasti kõrgem?
Jah, et, et selge on see, et ka meie järjest rohkem ja rohkem fokusseerime just selle sisu pakkumisele. Et kui, kui, kui Elion on algselt saanud alguse telefoni, telefoniteenusest, siis me oleme täna sealt liikunud tegelikult väga kaugele. Ja, ja lisaks internetiühendusele pakume ka, ka seda sisuteenust. Et filmiriiulid, videolaenutused ja, ja kõik need muud asjad on, ongi need, mis tegelikult mingis mõttes jah, võib ka öelda, et moodustavad ka täiesti oma järelvaadatava niisuguse nii-öelda telekanali või tele, telekomplekti.
tagasi väikselt pausilt kuulama IT-äri saadet Restart, saadet juhib Henrik Aavik. Ning külas on Karl Anton Elionist ja Ester Vaitmaa Delfist ja Eesti Päevalehest. Tänase saate teemaks on televisiooni tähtsus ja olemus tulevikus ja eelmises osas rääkisime lühidalt sellest, et kõik on natukene muutumises, kes on teie konkurent maailmas number üks, et Eestist võib tunduda, et on telekanalid, kuna nende käes on veel üheksakümmend viis protsenti sellest silmapaaride ajast vähemalt Elioni andmetel, Delfi võib teisiti arvata, aga kas pigem TV3 või YouTube on Delfi konkurent näiteks?
Aga miks ta mulle tundus unikaalne just ja miks ta mulle tundub, äpp ja telekanal on just see, et ma saan aru, et vaja ei ole üldse olla Elioni muute teenuste klient, sul ei ole vaja kodus telekat, ega piisab, kui sul on kas tahvelarvuti või mobiil, ja, ja see lihtsalt juhtub, et sul ongi see teenus olemas või on ikka vaja
Et sellel platvormil konkreetselt on see, on see vaatamiste osakaal umbes niisugune viiskümmend, viiskümmend. Ehk, ehk pooled inimesed vaatavad neid otse, telekanaleid ja, ja teine pool siis vaatab kas salvestusi, filme või, või, või sarju. Et mulle endale tundub, et see on väga palju seotud nii-öelda sellest, mida, mida inimene seal vaadata tahab, et üldiselt kui me näiteks räägime spordisündmustest, siis, siis see on midagi sellist, mida, mida sa ilmselt tahad vaadata kohe reaalajas, aga kui me räägime mängufilmidest ja, ja, ja, ja laste seisust näiteks, siis, siis see on ka midagi sellist, mida sa võid olevat järele vaadata.
Ma vastaks kas, et vaata, sa küsisid siin täie, juurde siin kogu sellele teemale ka, et sa küsisid seda, et kas, kas televisioon ei hakka siis pakkuma siis seda muud sisu ka, et tegelikult hakkab ja on juba pakkumas, et eks ka ETV ju tasapisi arendab oma seda veebilehte. Aga võib-olla üks näide, selline noh, kõige niisugune ilmekam on võib-olla BBC näide, mis on niisugune taga pikkade traditsioonidega väga tugev telekanal. Ja praegu bri, Britimaal on, oldakse ju väga mures just sellega, et noored vaatajad kukuvad ära, et et vist mingi kakskümmend protsenti umbes viimase kolme aasta jooksul on siis alla kahekümne viie aastaste telekavaatamine vähenenud. Ja selle nimel siis praegu tehakse väga suuri investeeringuid just veebi sisu loomiseks ja Ja kuna näiteks uuringute järgi tegelikult noored kõige rohkem käivad sotsiaalvõrgustikes, siis see on ka nagu üks koht, kus seda nii-öelda siis seda tulevast vaatajat ja lugejat niimoodi püüdma ja kalastama minna, et, et ka BBC teeb nagu ekstra täiesti lahendusi, et läbi Facebooki ja, ja, ja muude võrgustike see, see vaataja siis enda, enda juurde tuua, kes, kes enam teleka ees ei istu.
Jah, ja, ja, ja tegelikult ka me Elioni vaates oleme mõelnud erinevate nii-öelda lahenduste ja tööriistade peale, et kuidas muuta see teleka vaatamise protsess sotsiaalsemaks, et, et see nii-öelda second screeni olemasolu või see, et sa sõbraga Facebookis või kuskil mujalt chatid või Twitteris oled, on, on teleka vaatamise juures juba täiesti tavapärane protsess. Ja, ja, ja meie mõtted natukene liiguvad ka selles suunas, et, et kuidas need kaks tegevust nii-öelda integreerida ühtsesse teenusesse, et pakkuda veelgi, veelgi paremat ja täiuslikumaid niisugust vaateaja kogemust.
Ja maksumaksja, ma olengi, mina olin sinna noh, vahel ma siin noh, Ma ei ole erapoolik rääkija, aga ma ise mõtlen küll, et näiteks, et kui tahtnud mingi sellist toetada näiteks venekeelsele elanikkonnale sisu tootmist, siis võiks see pigem nagu võib-olla alustada kohtadest, kus on juba lugeja olemas venekeelne, et tühjast kohast teha nagu telekanal, see, see on nagu selline ettevõtmine, mis võib-olla noh, jookseb varsti umbe, sest lihtsalt pole, pole vaatajaid. Mina
Ma arvan, et televisiooniga ei juhtu veel midagi, sellepärast et vaatamised on, võib-olla maailma, tegelikult nii-öelda see maksujõuline publik vaatab veel telekat, et viis aastat, ma arvan, televisioon on säilitava kompositsioonimaal või teisel kindlasti. Aga ma arvan, et noh, on juba muutunud tegelikult ju kogu see ajakirjanduse tootmine, just see mood, kuidas sa žanriliselt seda pakendad, näitad, et see kõik läheb kindlasti rohkem pildilisemaks, veel pildilisemaks, lugusid jutustatakse, mitte siis pilt ja tekst, vaid sul, ma arvan, et, et siin lähema viie aastaga kõik sellised data-journalism või visuaalgraafikud, et nende olulisus tõuseb ka sisu edastamisel. Ja need on ka kõik, no nüüd hakkadki, et kus see nüüd seal läheb, kui televisioon, kus läheb video, kus läheb mingi animeeritud graafik, et see varsti kägustub natukene.
Mulle tundub, et viie aasta perspektiivis siin turul ja üldse selle teenuse tarbimises nüüd väga drastilisi muudatusi ei toimi. Televiisor jääb ikka koju alles, need noored, kes täna seda ei vaata, saavad viie aastaga viis aastat vanemaks ja, ja, ja tulenevalt oma elutempo muutusest, ilmselt mingisugune osa integreerub nendest täpselt samamoodi vaata oma telekat, nagu nende vanemad, kindlasti kasvab kõikide nende mobiilsete ja, ja kaasaskantavate ekraanidelt sisu tarbimine ja, ja nüüd on jah, see võtmeküsimus, et mis see sisu täpselt on? Et, et kas need on tõesti pikad filmid, on need sarjad, on need, need rääkivad pead seal videotes, on need midagi üldse kolmandat, mida meil täna veel ei ole, et, et see on see võtmeküsimus minu jaoks.
No mina ise usun seda, et pigem inimesed ikkagi on oma valikutes järjest, järjest rohkem personaalsed, et see, mis sa ütlesid, pikad filmid, kirjutan alla. Et see on nüüd see, et inimene lähebki vaatama seda sisu, mida ta reaalselt ja füüsiliselt vaadata tahab, et telekas ei ole ka enam nagu see koht, mis pannakse, ma ei tea, koju jõudes käima ja siis kui magama minnakse kinni, nagu ta tihtipeale... No ma ei tea, näiteks minu vanemate juures ikka on, et, et telekas lihtsalt bängib nurgas, et sa vaatad sealt seda, mida sa tahad, mis tähendabki, et sul on soositud sarjad, pikad, pikad filmid ja, ja kogu sellise muu võib-olla igapäevase sisu, sa tarbidki juba jooksvalt päeva jooksul oma telefonist, kiiretest videoklippidest.
Aga ma ütlen seda, et, et kui ma juba telekapuldist vajutan, eks ole, ja juba tuleb see klipp ette, siis hakata uuesti seda pulti viie sekundi pärast võtma ja
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]