Riskikapitali ävis on kindlasti väga põnev aeg praegu, et, et mõnes mõttes on see äri, käib nagu lainetena, et ütleme Silicon Valley ajalugu algab kuskil kuuekümnendatest aastatest, kus olid esimesed investeerimispankurid, kes hakkasid mõtlema, et nad läheksid varaste tehnoloogiafirmade juurde, kellele tuleb raha anda niimoodi, et sul ei ole mitte midagi veel hinnata peale inimeste ja nende jutu, mis sul üle laua tuleb. Ja see, sellest punktist edasi on, on see maailm muutunud palju rohkem andmete keskseks, süstemaatilisemaks. Ütleme, läbialalüüsivamaks ja, ja täna on, on nüüd kindlasti üks, üks selliseid järjekordseid teerajajaid, et see on kõigest neli aastat vana või viisi aastat vana. Nad on selle lühikese aja jooksul juba jõudnud investeerida Facebooki, Twitterisse, Skype'i, Pinterest'i, Githubi ja, ja nii edasi ja nii edasi, Foursquare. Et tervesse suurde kogusesse väga edukatesse ettevõtetesse, keda, keda tavaliselt ka kahekümne, kakskümmend aastat vanad fondid üritavad ilmselt ligi saada nendele tehingutele ja vahest ei õnnestu. Ja tänaseks on siin, haldus on neli koma kaks miljardit dollarit vist, ehk siis neli aastaga on investorid andnud neile juba just märkimise ajalise koguse raha, mida startupidesse panna. Ja nendest suurtest numbritest tulevad paar asja, et üks, ühest küljest kui, kui kümmekond aastat tagasi riskikapitalifirmad olid võib-olla sellised. Kolm partnerit ja paar abimeest, juristi ja assistenti, siis täna on tõsine oluliselt, siis on sada inimest, kellest umbes kakskümmend tegeleb sellega, et, et investeeringuid teha. Ja, ja kaheksakümmend tegelikult selleks, et aidata neid ettevõtteid, kes juba portfellis on. Ja siis teine asi on see tehingute maht. Kus minu arust siin vaadatakse vist aastas läbi, ehk saadakse kokku ja kuulatakse ära umbes tuhande viiesaja startupiga. Ja, ja lõpuks päeva lõpuks tehakse aasta jooksul kümmekond, paarkümmend investeeringut, ehk siis see filter või sõel on, on väga agressiivne või väga kaalutud, et. Mis mõnes mõttes on nagu ettevõtte seisukohalt on üsna nagu kaebamisest, sest kui, kui sul on vaja suurimiskoguses kapitali kaasata, siis, siis see konkurents, kus sa ennast läbi pead töötama ja ennast tõestama, on, on meeletu.
Sellega, kuna mina tunnen ennast ikkagi vägagi eestlasele ja eurooplasena siin, ka Silicon Valley's ajutiselt olles, et siis, siis noh, mulle on see teema väga südamelähedane ja, ja selles suhtes naljakas, et. Et Horvitz tahab olla ühe kontoiga fond, kes eelkõige on fokusseeritud Silicon Valleyle, et kõik kaheksa, kaheksa partnerit fondis on ühes majas koos ja, ja väga niisugune nagu kompaktne ja, ja ühe koha peal kolmekümne miili oaduses töö käib. Ja see on ka nende filosoofia ja strateegia, aga samal ajal nende esimene investeering oli Skype. Et, et igal eraldil on reeglid, on siin invest, investorid, kes teadlikult katsuvad vaadata Silicon Vest välja, on. Põhiliselt ma ütleks, et huvitab investoreid Aasia. Vähem vaadatakse Euroopat, võib-olla ütleme, idakalda Ameerika riskikapitalistide osas, no kas või ajavahe ja lennukauguse mõttes on võib-olla sagedasemad Euroopasse vaatajad. Aga mis ja, ja teine trend, mis on väga selge, on see, et ma arvan, et kohalik või ütleme, väga varajase faasi investeerimine, ütleme, ingelinvesteeringud ja, ja nii-öelda seemneraha on üha rohkem maailmas lokaalne. Ja selline hilisema faasi, kus on vaja tõsta esimene sada tuhat dollarit või esimene viissada tuhat dollarit. Siis on väga ebatõenäoline, et sa olles väljaspool Silicon Valley'd, saad selle siit kätte. On väga tõenäoline, et sa saad selle lihtsamini kätte, kus iganes sa ise oled, kohalike Ingrite käest või kohalike investorite käest. Ja kui sul on välja tõsta sada miljonit dollarit, siis on, on väga tõenäoline, et Silicon Valley investorid räägivad sinuga ka väga hea meelega, ehk siis varajane faas muutub kohalikumaks ja hiline faas investeeringuid muutub järjest globaalsamaks, ma arvan.
Ma mõtlengi, et kui sa nüüd selle sama esimese plokini juures oleme, oleme selles fondi juttu rääkima, see, et kui sa nüüd vaatadki neid samu esitlusi, vaatad seda, mida täna nii-öelda sealt laualt läbi käib ja, ja võrdlekski seda sellega, et millised on need meie, meie nii-öelda start-upid siin regioonis, eelkõige Eestis, et... välja tuua niisugused nagu suuremad erinevused just, just selle koha pealt, et, et mis jõuavad nii-öelda täna sinna, sinna nii-öelda päris tipliiga laud, laudade peale, et, et, et kus see nii-öelda suurim nagu, nagu erinevus see on nagu, ma ütlen, Eesti on paha võrreldus, võtame see nagu regiooni, et võtamegi kui, kui tuleb Euroopa start-up nagu, nagu, nagu Siliconi, et võrreldes sellega, et on Ameerika start-up, et mis see nagu niisugune tõsisem nagu nii-öelda noh, nii-öelda võrdluspunkt võiks nagu olla või,
Ameerikas üldiselt on see erinevus Euroopast, et siin on ikkagi väga suuresti toimiv siseturg, et sa saad teha ühte toodet ja siis levitada seda kolmesajale miljonile inimesele nagu sellisel, nagu ta sul on. Ehk siis tavaliselt väljastpoolt tulevad eriti Euroopast tulevad startupid. See on kaks varianti, kas nad, kas nad on rohkem keskendunud mingisugust nišidele või mingite turgudele või nad on osavamad ja on rohkem vaeva näinud ja paremini varustatud selleks, et teha globaalset toodet. Ehk siis ma olen teinud nalja, et, et on liiga sage see, kui sa vaatad Ameerika startupi, kes, kelle toode eksisteerib ainult iPhone'ile. Kus on ainult inglise keel ja kuhu on dollari märgid sisse kodeeritud, ehk siis, ehk siis sa ei saa valuutat vahetada. Ja noh, et Euroopa start-up sageli või väga sagedasti sellistest asjad, et sa ei komista, sest kui sa tuled väikesest rohkem killustunud turust või turult, et siis sa oskad nagu rohkem arvestada sellega, et maailmas on teistsuguseid inimesi kui sina. Teisest küljest. Ma ütleks, et hetkel veel võib-olla keskmine alustav Ameerika startup on natuke rohkem viimistletud või, või on see sõna, inglise keeles võib-olla, läikima löödud. Ma olen, eelmine nädal, üleelmine nädal oli siin delegatsioon SeedCampi ettevõtteid, kes oli, kes on Euroopa üks niisuguseid juhtivaid inkubaatorid või, või investeerimisprogramme, kes käib lisaks Londonile ja paljudes teistes Euroopa linnades, linnades endale start-up'e kokku otsimas. Ja peab ütlema, et ütleme, viimase jällegi viie aastaga on tohutult kasvanud suutlikkus ennast esitleda ja ennast, enda ideed rääkida nii, et see, see tekitab investorites huvi. Selle kohta on niisugune ütlus, et kui start-up, oma start-upist rääkides peaks suutma ära kallutada investori, kes kõhkleb kahe asja vahel, et üks asi on ahnus ja teine asi on hirm. Ja ma arvan, selle staadiumi ettevõtte puhul on mõlemas olemas, et kuidas kogu selle enda esitlemise point peaks olema selline, et tekitada nii, et ahnus ületab natukene hirmu. Ja siis, siis on võimalik raha ära tõsta. Ja vot selles kunstis, ma arvan, ma olen, keskmine Ameerika start-up on. On võib-olla natukene osavam täna veel. Kuigi jällegi seal noh, areng toimub, pilt on parem ja päeva, viimase asjana tuleb nagu tähele panna ka seda, et kui sa, kui nimetada nii-öelda Ameerika start-up'e või eriti Silicon Valley start-up'e, siis nendest ikkagi märkimisväärne osa võib-olla isegi üle poole on, on mingit pidi immigrantide tehtud. Ehk siis sellist asja nagu kohalik ettevõtja tegelikult siin ei ole, et küsimus on see, et kas sa oled esimest või teist põlve välismaal.
Väga õige, just et ma tahtsingi selle teema sinna juhtida, et ma arvan, et täna ongi, mis on juba ka Vana-Euroopa ja, ja eelkõige noh, loomulikult siis Eesti probleem, on see, et, et me kipume start-uppe vaatama ainult sellest vaatenurgast lähtuvalt, et et VC peab nägema seda võimalust, kuidas ta nagu oma, oma fondile nagu, nagu, nagu suurema tootluse saab, eks. Et, et sina praegu võid väga õigesti välja selle, et, et, et ilmselgelt on täna nagu ka Silicon Valley's see huvi, et Et tule, tule välja mingi ideega, mis võib ka pöörata sõnast maailma või mis võibki nagu viia meid kosmosesse, eks, et, et see on täitsa nagu uus angle või teistmoodi angle.
See on, ma, ma ütleks, et see angle iseenesest ei ole uus, seda on alati unistatud, aga nüüd ta nagu, nüüd on nagu hämmastav see, et ta toimib ka ja jube kähku. Ehk siis sul on oma eluea jooksul on, on võimalik ühel ettevõtjal teha nagu mitu ettevõtet, mis muudavad maailma. Kui oma eluea jooksul investoril on võimalik leida kümneid selliseid, kes muudavad reaalset maailmat, sa suudad nagu kvantifitseeritud, näiteks ma ei tea, tegid mingisuguse seadme, mis andis puhast vett sajale miljonile inimesele rohkem, et, et sedalaadi, sedalaadi asju on võimalik nagu reaalselt kiiremini ära teostada ja see teebki selle mängu nagu jube, jube võimsaks ja ilusaks või see, see on see, mida sellest, sellest ärist tegelikult enamik inimesi otsib raha. Ja mis on huvitav, on see, et mis on Ameerika Ühendriikides hetkel üsna niisugune kõva avalik diskussioon, on selline konflikt natukene sellise vanakooli, kuidas öelda, mitte majandusega, ütleme selline meedia ja Silicon Valley konflikt. Kus väga sageli võib sellisest mainstream meediast leida kuskil New York Timesis näiteks on artikkel, kuidas ikkagi Silicon Valley's tegeletakse nagu lihtsate ja rumalate asjadega, et kui Instagram müüdi esimene sihuke suure miljarditehing väikese tiimi puhul. Instagram müüdi ära, siis selle peale nagu kuskil paar aastat tambiti lugusid, kuidas Silicon Valley's tegeletakse foto, fotoajagamisteenustega, üldse midagi olulist ei tehta. Aga seal on, selle peale ma näen päris sageli, kuidas on, on sellised üsna kõvad ettevõtjad ja investorid nagu taustal nagu päris solvunud, et nagu paljud nendest keerulistest asjadest, mis tegelikult maailma muudavad, lihtsalt ei ole nagu salongikõlbulikud või, või väga raske on kirjutada haaravate esikaane lugu. sellisest uutmoodi geenitehnoloogia lähenemisest või mingist eriti keerulisest robotist, mis korraldab tootmisrevolutsiooni või, või mingisugusest teisest sellisest natuke kõige keerulisem võib-olla igasugused asjad, mis puudutavad. andmehoidlaid, nende turvalisust, sellised väga nagu infrastruktuuri innovatsioonid, mis juhtuvad. Kõik need teemad tegelikult toimivad, nendesse läheb oluliselt rohkem raha kui fotojagamisteenustesse, aga pinna virbendusena on tahtnud sageli teha need asjad, mis on kõikide kasutajate telefonides, ehk siis. Ehk siis natuke disproportsionaalselt räägitakse nendest mängulistest, lihtsatest ja igale inimesele arusaadavatest teemadest ja väga sageli. Tehakse sellest vale, vale järeldus, et midagi tõsisemat ei toimugi, aga tegelikult on, on actionit kui palju.
No siin Eesti poole pealt ka, et me enamik saame aru, millega tegeleb Transferwise, aga väga raske on mõista, millega tegeleb ZeroTurnRound, eks, aga. Aga, aga, aga tuleks tagasi selle koha pealt, et võtaks mingi praktilise näite ka, et, et ikkagi kogu see virtuaalraha teema. Et ma saan aru, et, et see on, on, on valdkond, mida nii-öelda Silicon Valley väga teravalt jälgib ja, ja, ja otsib just seda nagu mõtet ja, ja ideed, mis siis kokkuvõttes võiks nii-öelda siin lähiaastatel teha samasuguse paugu nagu, nagu ütleme, ma ei tea, sotsiaalmeedia tegi umbes nagu noh, kümme aastat tagasi.
Aga teise ploki nii-öelda lõpetuseks, et Siliconist üldiselt veel, et mis sellest ideest on saanud, et, et Silicon Valley murrab lahti ennast muust Ameerikast ja, ja teevadki oma riigi ja teevad sellise riigi, mis, mis kokkuvõttes on ka nagu nii-öelda, nii-öelda virtuaalne riik, mitte, mitte nii-öelda päris füüsiliselt ühes kohas olev?
Enamik sellistest lugudest on natukene üle võimendatud, et ma... Ma ei tea, on siin idee, et jagada California kuueks tükiks, et siis nagu balansseerida seda, et on natuke liiga suur osalik, kui öeldes kõigi, kõigi teistega, et kuidagi nagu ühtlasemalt jaotada nii tulusid kui kulusid. Aga, aga üldiselt sellist nagu lahti, lahkulöömise juttu, et seda nagu väga tõsiselt ei tasuks võtta. Pigem ma arvan, mis, mis juhtub. On see, üks, see on üks huvitav mõttekäik, tegelikult on see, et, et vaata, väga palju on maailmas kohti, kes üritavad teha oma Silicon Valley'd. Mina isiklikult olen alati olnud selle metafooli kasutamise vastu ka näiteks Eesti puhul, et, et, et olla mingisugune Balti või Põhja-Euroopa Silicon Valley, et sellel on see, selle metafoolil on see häda, et nagu iga startupi tegija või toote tegija teab, sa ei saa võita turul valitsevat konkurenti sellega, et sa oled natuke parem või et sa kloonid teda või et sa kopeerid teda. Et selleks, et võita mingisugust toodet oma, tema oma mängus, selleks sa pead olema kümme korda parem. Ja ma arvan, et ongi selline koht, kus Silicon Valley sellist. Lihtsa kasutaja tarkvaratoodete või consumer tarkvaratoodete valdkonnas näiteks on nii pikalt eest ära, et kui sul kõik, kõik Google'id ja Facebookid ja, ja sellised, sellised seltskonnad elavad siin, siis on väga raske minna ja teha kuhugi mujale maailmasse mingisugust oaasi, kes, kes neid võidab nende oma mängus. Et ma arvan, et järgmine murrang, mis tuleb, on pigem selles, et maailmas tekivad mingid kohad, mis on mingi, mingit liiki tehnoloogia arendamiseks kümme korda paremad kui Silicon Valley täna. Ja see. On see siis näiteks, ma ei tea, et kui, kui Ameerika tervishoiuametid lähevad kallale, et reguleerida DNA teste liiga palju või Google ei saa oma isesõitvaid autosid ikkagi inimestele müüma hakata või, või hetkel on siin keelatud toonidega kommerts tehingute tegemine, pandi kinni mingisugune äri, mis mingisugusel Ameerika põhjapoolsetes osaküükkides talvel kalameestele jää peale õlut viis toonidega, sellepärast see oli kommerts kasutuses ei ole lubatud. Võib-olla Bitcoini ümber on regulatiivne segadus, mis, mis veel mõnda aega kestab. Vot kõikides nendes valdkondades on potentsiaal, et maailmasse võib tekkida mingisugune koht, kus on näiteks Bitcoiniga haruldavate droonide ehitamine parem kui Californias. Ja selle peale ilmselt liigub ports inimesi jälle uude kohta ja see on nüüd nagu ülejäänud maailma otsustada, kas kõik need tulevad Hiina või mõni tuleb Euroopasse ka. Sellised uut moodi innovatsioonikeskkonnad, kus saab teha asju, mida Californias ei saa hästi teha. Ja, ja sellisel juhul jälle toimub maailmas ilmselt mingi inimeste ringi paiknemine ja, ja selline sujuv liikumine, et mitte ei ole küsimus selles, et California saetakse lahti ja arutab kuhugi Vaikse ookeani mööda minema.
Tänases saates me oleme rääkinud väga palju sellest, mis toimub praegu Silicon Valley's, aga tuleks korra nagu tagasi ka siia Eestimaa peale ja, ja Sten, sul on nagu selles mõttes harukordne kogemus, et, et sa oled näinud sellist Eesti start-upi maastiku kujunemist ikkagi ütleme niimoodi, võime öelda, et sõna otseses mõttes algusest peale, kui me üldse vaatame, et kuidas meil need samad kas või IT-teemalised start-upid siin nagu loodud on ja, ja arenenud on. Et kuidas sinu nägemus on sellest, et ütleme nii, et, et kui me ütleme, seitse aastat tagasi me olime veel ettevõtjad, kes suutsid luua selliseid noh, kümme võib-olla kahekümne miljoni dollari väärtuse ettevõtteid, täna me oleme kujunenud sellisteks, et meil on ka näiteid juba sellest, kus on ettevõtted, mille väärtus on üle saja miljoni dollari, et, et, et sedasama kujunemise lugu või, või, või seda vaadet, et... Kas eestlased üldse kõlbavadki ainult selleks, et teha see esimene sada miljonit ära või meil on olemas täna ka potentsiaal juba nii-öelda noh, tõesti nagu nii-öelda uueks is, Instagramiks? Muidugi on,
Jah, sinuga võikski jääda nagu lobisema, aga kahjuks meil saate nagu aeg surub peale ja, ja kas sul on veel mingi viimane mõte, mida sa tahaksid täna öelda nendele, kes kas start-up juba teevad Eestis või, või, või, või plaanivad seda teha, et, et selge sõnumine aga nagu Silicon Valleyst?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]