Aga ikkagi me lähime virtuaaloperaatoris, ütleme siis virtuaalvõrgust, mis koosneb nagu mobiilist, Fixist, satelliidist, erinevatest raadiovõrkudest, lisaks veel, lisaks mobiilile, et noh, mul ei saa ju olla iga võrgu jaoks oma seade, et see peab olema kuidagi nagu mugavaks tehtud, niimoodi et ma noh, kus ma ütlen, et ma olen seal põllul, ma olen seal kaevikus, kus ma iganes ma olen, ma pean saama oma rääkija, oma juttu nagu räägitud, eks, et mul ei saa olla sadat seadet.
Absoluutselt, ja sellepärast Riks ongi seadnud eesmärgiks virtuaaloperaatori loomise, ehk siis tagamaks riigi toimimist keerulises olukorras, on vaja sellist sideoperaatorit, kes suudaks kasutada neid ressursse, mis on riigis olemas moel, mis lõppkasutaja jaoks oleksid täiesti noh, igapäevaselt mugavad ja arusaadavad, ehk kui me räägime sellisest kriitilisest kommunikatsioonist, siis väga oluline on rõhutada, et selle sideteenuse kasutaja ei pea oma käitumisharjumusi muutma, tal on üks ja seesama seade, mille abil ta suhtleb kogu aeg kasutusel.
Ühesõnaga, et kui ma olen nii-öelda Rixi klient, siis ma põhimõtteliselt nagu helistan oma virtuaaloperaatori võrgus ja selle virtuaaloperaatori võrk on kokkuvõttes tegelikult kõik ressurss, mis Eestis kättesaadav on. Täpselt nii. Mis tähendab seda, et kokkuvõttes on Rixil konkurents eelis ja ütleme nii, et ma hea meelega tuleks ju ikkagi sellise operaatori võrku, kes suudab nagu kõik sellised teenuseid pakkuda, et kas siin telekomi firmadel ei ole nagu, nagu muret, et võtate äkki äri käest ära?
Kindlasti mitte, sest esiteks me, me ei ole Kasumile orienteeritud asutus, me oleme mittetulunduslik sihtasutus, mille ülesanne on tagada riigi toimimine. Luues siis neid sideteenuseid, me ei hakka kunagi teenindama lõppkliente, küll aga me anname võimaluse elutähtsa teenuse osutajatele vajaduse korral enda sideühendusi parandada. Ja ma tahaksin öelda veel seda, et kui me vaatame täna sellist olukorda, et me tahame sidevõrkudes luua prioriteete. Siis eksperdid on selgelt öelnud, et kui me püüame prioritiseerida rohkem kui viisteist protsenti klientidest, siis sellel kõigel on mõtted väga vähe. Ehk siis, virtuaaloperaator toimib edukalt kriitilise kommunikatsiooniteenuse pakkujana väga piiratud sihtrühmale ja ainult sel juhul, kui kõik. füüsiliste võrkude omanikud tagavad oma sidevõrkudes sellele käputäiele kasutajatele vajaliku prioriteedi.
No täpsed arvud siinkohal ei ole veel paika pandud, kuna täna toimub sisuliselt olukorra väljaselgitamine, et kes on erinevates ministeeriumites, avalikes asutustes need töötajad, kellel peab olema keerulises olukorras see võimalus sõnumeid edastada ja vastu võtta, selge on, et, et meil pole mõtet luua keerulist, väga... võimekat virtuaaloperaatori võrku ainult mõne saja kasutaja jaoks selline investeering ei ole majanduslikult otstarbekas, küll aga kui piirata see kasutajate ring seal viie kuue tuhandega, siis me suudaksime tagada teenuse kvaliteedi, mis täidaks neid eesmärke.
Eelmises plokis rääkisime kriitilisest sidest või nii-öelda katkematust sidest, rääkisime sellest, et riigil ei ole mõtet ehitada oma võrku või, või, või jäändavat operaatorit, vaid, vaid tuleb just võtta nagu kõik käimasolev või, või üldse kättesaadav side kasutusele, ja luua sinna peale oma virtuaaloperaator ja teha seda niimoodi, et tänased kasutusmugavused või arvamused ei peaks muutuma, ehk siis, et kui meil täna ikkagi on kriitilise tähtsusega isik, kellele selline omavalent on välja antud, kellel nagu pidev sidekasutus on meie jaoks oluline, et noh, näiteks peaminister on ju, et temal peab olema võimalik oma telefoniga igal hetkel ükskõik keda kätte saada, et see oli see kokkuvõte eelmisest plokist, aga siit plokist tahaks rääkida Pilves tahaks rääkida datatsentritest, sellepärast et datatsentrite teenusepakkumine on ka üks Riksi tänastest osadest.
No plaane on praegu paslik seada, ütleks kohe välja, et meil on teatud kogemused siin olemas, aga ma arvan, et siin on veel palju õppida ja mõtelda, üks, mis viib meie mõtteid kindlasti kindlamatele radadele, on energia. Et nüüd, kus meil on Eestil väga head välisühendused Põhjamaade võrkudega ja kus tundub, et elektrit on päris, päris palju, Me peame järjest rohkem mõtlema, kuidas seda loodusressurssi võimalikult ökonoomselt kasutada ja, ja siit me jõuame samm-sammult teenusteni, mida nimetatakse pilveteenused, ehk siis selleks, et, et võtta, kasutada paremini ära riistvararessurssi, arvutiprotsessori jõudlust, on otstarbekas hakata tegelema asjaga, mida nimetatakse virtualiseerimine.
Noh, virtualiseerimisega tegeletakse juba päris pikalt Eestis, erinevate just suurettevõtete juures ja, ja ka riigis, aga, aga küsiks just sedasama nagu data centerite teemat, et Eestis seda ikkagi vast ei ole, vist võib vist väita, et ei ole, mis Soomes on suhteliselt levinud, et ikkagi data centerid ehitatakse nii-öelda koos, mingi koostoimejaamaga, ühesõnaga mingi nii-öelda jaam, mis ühelt poolt toodab elektrit, noh, kas siis nagu tuulest või, või, või gaasist või mis, mis iganes see kütteallikas seal on, eks, elekter kasutab ära data center ja ülejääv soojus siis kas siis nii-öelda soojendatakse vett, millega siis küteta, köetakse lähedal asuvat ma ei tea, vanglat või, või linna osa või, või midagi sellist, et, et Eestis seda praktiliselt ei ole, et miks meil ei ole?
jääme lootma. Aga räägime Riksist veel, tulevikuplaanid, mis on need suuremad läbimurdeprojektid, mis nagu Riks nüüd oma, oma, oma valdkondades ette plaanid võtta, virtuaaloperaator ja tegemist me juba rääkisime, eks on ju, et, et, et, et see tuleb, aga, aga mis veel?
No eks meil on mitmeid suuri projekte käimas, praegu käesoleva aasta lõpuks me tahame täielikult uuendada meie meresidevõrgu, ehk siis võtame, rajame uued kaldajaamad ja siis ka innovatsiooni mõttes, rajame raadiokatvuse Peipsi järvele, ehk siis eesmärk on tagada paremad sidevõimalused piirivalvele ja päästjatele, sest Peipsi muutub järjest rohkem laevatatavaks. Teiseks, kui me räägime seadme majutusteenustest, siis lisaks füüsilistele majutustele me tõesti püüame järjest rohkem leida väljundeid virtualiseerimise suunas ja siin me teeme siis koostööd. juhtivate valdkonna ettevõtetega Eestis, ehk siis ei tahaks väga ette kateta lubadusi anda, aga aasta kaks tuhat kolmteist oli meil tõsine plaanide seadmise aasta, kaks tuhat neliteist on meil tõsine ettevalmistustööde aasta, kus me loome keskkonnad, mille abil me hakkame aastal kaks tuhat viisteist, kaks tuhat kuusteist viima ellu siis neid kõrgema lisandväärtusega toiminguid, sealhulgas siis ka igasugused virtualiseerimised.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]