Ühesõnaga, ise te midagi ei kaitse, aga jälgite, et need, kes koguvad, et need koguks korrektselt ja, ja, ja et need andmed ei koguks liiga palju, vaid koguks täpselt, mis vaja on ja, ja, ja, ja kui juba midagi kogutud on, et, et siis oleks kaitstud ja, ja, ja kodanik ise saaks ka vaadata, et kui need andmed on kasutatud, et on õigus siis küsida, et milleks on kasutatud.
Ütleme selline nuhkimine, piilumine, jälitamine on ilmselt sama vanad kui, kui inimkond, ilmselt juhtus seda juba kütjede-korilaste kogukonnas, et üks niimoodi piilus teise järgi, et selles mõttes ei ole mitte midagi uut päikese all, lihtsalt tehnilised võimalused on, on avardunud. siis jälgida, mida teine teeb internetis, jälgida tema sõnumite vahetamist, see on oluliselt kergem, kuigi kirjuloeti salaja juba on Roomas ja, ja Pärsia impeeriumis, seal, kus postiteenistus tekkis ja sõnumite saatmine sinna, sinna tuli siis ka see kirjade avamine ja jälgimine, millest, millest inimesed kirjutavad. Ütleme, tänapäeva tehnika on vist seal niivõrd arenenud, et see, mis varem oli võimalik, ütleme siis, suurte riikide luureteenistustel, seda võib tänapäeval teha edukalt ka mõni eraisik teiste eraisikute suhtes, võimalused on, on avardunud. Kui nüüd rääkida tõsisemalt, siis isikuandmete kaitse peaks olema üheks selliseks noh... Reeglite kogumiks, mis, mis muuhulgas kaitseb inimest sellise põhjendamatu jälgimise ja, ja jälitamise suhtes, aga ma ei tea mitte ühtegi riiki, kus see, mis tehakse kas riigi julgeoleku huvides või kriminaalmenetluses. Kriminaalasjades tõe väljaselgitamiseks salajas jälgimise teel, et seda reguleeriks siis ikka mittekaitse reeglid, ei, mitte kuskil.