Eelmises plokis saime pildi ette, mis ettevõtetega on tegu ja jutt jäi poolida selle koha pealt, et kui palju vabadust teraarne siis ikkagi peakontorid või ütleme avanikud ette kirjutavad, et et küsiks Anneli sinu käest, et teed on tuntud ka rahvusvaheliselt noh, väga kõrgete standardite ja, ja kvaliteednõuetega ettevõtte, ettevõttena ja kui sa tahad olla nagu Sa peadki, noh, sa peadki sellised nõuded olema, et, et lihtsalt avastada poolt, et, et kui palju üldse nagu. Sellistes ettevõtetes sellist korporatiivset ettekirjutust on või, või kui palju saab ikkagi nagu nii-öelda. Päris nagu ise teha ja, ja ütleme nii, et kas ka mingid uuendused või, või arendused tulevad ka näha Eesti poolt väljapoole, et noh näiteks samad. Juba selle teenusepakkumise mudelid on ju kardinaalselt erinevad, näiteks Rootsis ja Eestis on ju, et, et Eestis meil inimesed töötavad pigem nagu. kontoris nii-öelda, kus on oma ettevõtte ruumides, on ju, Roosis nad pigem töötavad kliendi juures ja nii edasi, et, et kuidas see maailm välja näeb üldse?
Eelmises plokis rääkisime, rääkisime sellest, mis moodi seda tüüpi ettevõtted üldse ennast atraktiivseks turul teevad ja, ja, ja inimesi värbavad, aga Aga te mõlemad olete väga tegusad ja, ja, ja, ja heade numbriliste näitajatega tarkvara, tarkvarateenuse ettevõtted, üle saja inimese tööl ja nii edasi, ja tahputult tekib selline niisugune eestlaslik tunne, et kui nii hea ettevõte on juba loodud, et ja ikka kuulub veel väliskapitalile, et äkki oleks aeg nagu, siis ma ütlen, välismaalane välja osta ja, ja, ja, ja teha nii-öelda teha ikkagi Eesti ettevõtte ja muide Eesti liikukõrval kõrgel, et, et mis teie kogemus on, et kas sellised mõtted on üldse mõeldud või, või, või, või, või saame siis oma Eesti asjad tagasi Eestisse?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]