Jah, et ma arvan, et me väga nagu saladust isegi ei tee sellest, et alustasime, võib-olla mina ja üks mu kaasasutaja, kellega oleme tegelikult juba koos teinud vähemalt üks peaaegu viisteist aastat juba CV online aegadest, temaga kahekesi alustasime kogu seda talentaegi utopiku asja, olime kahekesi suuremad osanikud. Panime aastal kaks tuhat kümme sellise põneva töökuulutuse üles, et otsime ühte vinget disainerit, kes tahab ennast teostada, võtame Ameerikasse, Silicon Valley'sse kaasa, anname optsioone ka. Leidsime ühe väga toreda, toreda noore disaineri, Veli, kes on nüüd mitmeid auhindu veel saanud, ka Weekdeniga saime nädalavahetusel Eesti parima Eesti disainiauhinna internetiauhindade kategoorias ja olime nominendid äppide poolel, ma arvan, et noh, ma ei taha teise inimeste eest rääkida, aga tema jaoks võib-olla see väljakutse oligi see, see põnev töö ja mingil määral kindlasti see osalus ka. Andsime alguses näppotsaga osalust, täna oleme oma struktuuri ümber kujundanud niimoodi, et meil on kolm siis võrdset aktsionäri, inimene, kes ennast tõestas, sai meiega võrdseks osanikuks, nüüd võtsime USA-sse ühe inimese tööle. Lubasime temale, võin ausalt öelda neli protsenti osalust, kui ta meiega kolm-neli aastat jätkub. Aga ma ei, nagu ei välista, et neid asju saab nagu aja jooksul ümber rääkida, et inimestele võib anda, mina ei ole nagu selles mõttes kade inimene, et ma arvan, et kui sa ehitad suurt asja, siis tegelikult väga vahet ei ole, et on sul kümme protsenti või kolmkümmend protsenti, et need mõlemad, kui edukalt läheb, siis on see suur raha ja kui kehvasti läheb, siis ei ole see mitte midagi väärt. Nüüd Euroopa ja USA erinevad hästi kõvasti, et USA-s tähtsustatakse tohutult seda osaluse andmist. Kuna firmade müügitehinguid on ka hästi palju, statistiliselt palju rohkem firmasid müüakse. Meil, kui sa nagu sellest räägid, sa pead ikkagi ka töötajatele andma väga selge arusaama sellest, et Euroopas firmasid ikkagi müüakse nagu tunduvalt vähem. Ehk siis võib-olla see, et tule meile tasuta tööle ja tee kolm aastat tasuta tööd ja siis võib-olla see on hästi väike võimalus, midagi võita, et noh, see on hoopis teine kui USA-s osta seesama lotopilet, kus see võiduvõimalus on tunduvalt suurem.
Jah, et kui sa lähed kas või Silicon Valley's, eks ju, kuskile kohvikusse, siis saad võib-olla mingi oma idee kohta noh, nädala ajaga kümnelt inimeselt tagasisidet, kuidas oma sisuturundust näiteks teha. Meil neid, kellelt seda nagu tagasisidet küsida, sa ei saa minna suvalisse kohvikusse, nagu Palo Altos saad minna ja küsida seda, sageli sa selle sama asja saad teada poole aastaga, mis Ameerikas saad teada, ühe nädalaga. Et see on nagu see suurim vahe, ma arvan, et oma vigadest õppimine on, vahest on ta tore, aga ta võtab tohutult palju aega.