Tere, Kuku raadio kuulaja, on laupäev ja eetris on IT-äri saade Restart, mille tänane teema on küll veidikene vähem äri ja rohkem heategevuslik, kuid ikkagi on tegemist IT-platvormi ja rahaliikumisega, ehk siis saate teemaks on keskkondhooandja.ee. Saadet julgivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik, saadet toetab, ITL ja meie saadet, saate kuulata kordusest täna öösel kell kaksteist, aga ilmselt on mugavam kuulata seda podcastina aadressil podcast.kuku.ee. Ning oma arvamust saate teemade kohta võite avaldada meie Facebooki lehel.
Tõepoolest, täna teema on huvandi.ee, meie stuudios on Tiiu Sullakatko ja Henri Laupmaa, Kes on siis Hooandja tegijad ja alustaks siis algusest, et Tiiu, millega Hooandja tegeles?
No Hooandja on selline põnev ühisrahastusplatvorm, kus siis loomingus, et inimesed saavad panna üles oma unistused projektide näol, mis oleksid kindlapiirilised ja lõpuks jagatavad avalikkusega. Et see niimoodi kirjeldades võib-olla tundub jube keeruline, aga tohutult lihtne ja selge, läbipaistev keskkond, kus projektid saavad hakata toetust koguma. Inimestelt, täiesti ükskõik kellelt, et tegu ei pea olema üldse ühegi asutuse või organisatsiooniga ja toetussummad ei pea olema sugugi suured. Et pigem on eesmärk see, et on palju toetajaid väiksed toetused.
Henrik, sa oled üsna loominguline inimene, kas sul on unistus olemas?
Mul on küll unistused ja ma ei ole kunagi, ma võib-olla saate lõpuks oskan öelda, kas ma mõne unistusega hooendasse üles panen,
Jaa, meil tulevad ka reklaamipaasid, sa võid mõelda baaside ajal, et miks summad ei või suured
olla? Summad võivad olla suured, need, mida kogutakse. Ja toetada annab ka suurema summaga, aga vot neid, leida neid üksikuid organisatsioone või inimesi, kes annaks suurt summat, tundub olevat keerulisem kui leida palju inimesi, kes on nõus anda, andma väikest summat. Ja tegelikult ei ole see üldse nii ühepoolne ja, ja tegu ei ole annetusega, et tuleb anda raha ja siis see raha on läinud ja asju hakatakse tegema, vaid on tunduvalt põnevam, et sa saad toetada ja selle eest midagi vastu. Et kui siin valmis näiteks lasteraamat või etendus, annad näiteks kümme, viisteist eurot ja pärast saad sellesama siis raamatu või saad etendusele või minna koos tegijatega koos sööma, et auhinnad on erinevad ja, ja väga põnevad.
Nii et siis tegelikult võiks väita, et sellega saab rahastada ka ikkagi ettevõtteid, et kui on keegi, kellel tekib mingisuguse start-up idee, siis ta võib oma idee sinna üles panna ja kui talle jääb toetaja, siis ta võib neile vastu anda noh, näiteks aktsiaid.
Henri, ma saan aru, et see on selline otsene Kickstarter ja analoog, aga Eesti-keskne, et Eesti on üsna väike riik, et kas neid toetusi saabki, saabki koguda ainult Eestis või teil on kogemused, kus... Põhimõtteliselt see
piirang praegu ta geograafiliselt piiratud ei ole, ta on pigem piiratud praegu selle, kuna meil on ta esimesena eesti keeles. Et noh, see ongi ka üks põhjus, miks meil oli vaja nagu kohalikku Kickstarterit, kuna enamus projekti tegijaid, kes siin tahavad midagi teha, teeks seda eesti keeles ja selle, ja noh, seda keskkonda kui mujal maailmas ei ole mõistlikult, kus seda teha saaks. Aga, aga selle meil geograafiliselt on meid toetanud ka inimesi üle maailma küll praegu põhiliselt eestikeelsed või siis nende siis noh, näiteks mõne bändisõbrad, keda, keda nad teevad või fännid üle maailma. Sest meil on, maksja mõttes on meil krediitkaardi võimalus ja siis nagu vaadatavuse mõttes on meil praegu meid vaadata umbes tuhande kahesajast linnast. Mis, ja siis ajaskonnast riigist, mis teeb noh, põhimõtteliselt see näitab nii-öelda Eesti diaspora siis jaotust üle maailma, et eelkõige on need siis väliseestlased või keegi Eesti fännid, estofiilid, kes siis läbi selle on oma mingite võrgustike, on seda
kuulnud. Kui vana see projekt on?
Me alustasime seda siis kaks tuhat üksteist lõpus, aga, aga et reaalselt laivi läks ta juunis eelmine aasta, ehk siis seitse kuud.
Ja umbes mis suurusjärgus, mis see projektiide arv on umbes, mis toetuse said või ütleme, vähemalt üürilised saavad?
Kakskümmend viis projekti on olnud edukad ja edukad on olnud üle poole, kuskil kuuskümmend protsenti. Mis on väga, väga hea näitaja ühe uue keskkonna kohta, me ise leiame vähemalt.
Kas, kas see edu võti oli selles, et nad küsisid noh, niimoodi natuke vähem raha või see sõltub sellest, mis projektiga on tegemist, puhtalt?
Eks see on nii ja naa, meil on projekte, kes on küsinud ka õigest viissada eurot, aga on siin ka nüüd äsja lõppenud projekt, kes küsis kümme tuhat eurot ja sai neliteist tuhat eurot. Et, et tõesti peale ei loegi sellest summast puhtalt, vaid ka sellest, mida siis pakutakse ja kui põnev see projekt on.
Mis projektiga on tegemist, see, kes neliteist tuhat...
See oli NO99 üks lavastus.
Ja mida te vastust pakkusite?
Seal oli üks üritus, mida korraldatakse, mille eesmärk on kutsuda kokku siis hooandjad ja tekitada selline üks ruum ja pidu, kus on ühtemoodi mõtlevad inimesed koos, pluss siis lisaks selle projektiga seotud auhindu, mis on seotud siis näitlejate poolt saadetud videolähetuste ja postkaartidega.
Kas see on äriline projekt või, või ka teie motivatsioon on puhtalt selline, et ühiskonda tuleb aidata?
No pigem on ta jah, niisugune sotsiaalettevõtlus selles mõttes, et see missioon on ikkagi see, et kõigepealt introdutseerida või tuua Eestisse sisse selline kontsept nagu ühisrahastus ja selline mikrometseenlus selles mõttes, et, et üldse seda tutvustada. Ja noh, siis mis selle pealt saab edasi teha, see on teine teema, et, et loomulikult ta võib hakata ka sisse tooma, et seni ta ei ole seda teinud. Või seda me saame küll iga selle, enne, õnnestun projekti pealt protsendi, aga noh, see, see, see praeguse seisuga mõistagi kata kulusid selle ülesehitamisega kui selle, selle poole, aga mis võib, mis meil on paar nagu sellest tekkinud spin-off, üks on see, et meilt on mitmed teised organisatsioonid hakanud tellima, et tehke meile ka sellelaadne keskkond. Mis on see, et kui me nüüd keskkondi püstipanemise, keskkond enda, ennaste ehitamine võib olla tulus. Ja, ja siis teine on see, et kui me seda laiendame ka edasi näiteks teistesse keeltesse, mida me ka plaanime teha siin Eesti, Eesti puhul siis praegu vene ja inglise keelde, ja siis, siis on võimalik seda ka, ühesõnaga saada sinna suuremaid projekte ja laiemalt levivaid projekte, mis on siis ka selle võrra tulusamad.
Too palun näide mõni, kes, kes on teie käest palunud, et teeme eile, Hooandja... Või milleks, kas?
Ja kas see on mingi heategevusorganisatsioon näiteks?
Ei, noh, üks, üks on põhimõtteliselt analoogne tiim nagu meie ainult, et Helsingisse, et põhimõtteliselt Soomes ühtegi hooandimoodi platvormi või Kickstarteri või indie-go moodi platvormi ei ole, ja siis, aga ühisraalsust on nad väga huvitatud ja tahaks teha ja neil on ka sellised noh, oma social networkid ja ühesõnaga selline kunstnikigrupp olemas, ütleme, admingrupp, kes tahaks seda teha, aga neil ei ole tehnilist know-how'd. Et tahaks meid tellida, me teeks selle näile.
No kui ütleme, mõni Eesti start-up tahab niimoodi raha koguda, siis kas tal on mõistlik panna oma projekti ülesse Kickstaterisse või, või hoondesse, et... See sõltub
projektist, et ilmselt mingite projektide puhul on see mõttekam teha mingis ülemaailma nähtavas asjast, kui neil on ingliskeelne asi, et mõned Eesti tiimid on ka teinud seda indikogus ja Kickstateris. Üks viimane oli mingi Apple'i mingi projekt või Apple'i siis füüsiline mingi tooteprojekt, mida, mida Eesti tegelased, kellest üks oli USA-s, tegid.
No kas te tead, kuidas üldse Eesti start-upide läheb nagu sellistes keskkondades?
Ma tean ainult paari projekti, mis on, mis on nagu väljapool tehtud ja noh, see Eesti puhul noh, võib öelda, et meil on ka üks projekti, üks esimesi, kes sai rahastuse, mis oli nendest vanadest tuletõrjevoolikust kottide tegemine, on ka põhimõtteliselt nagu äri start-up, selles mõttes mitte küll tehnoloogia, aga ütleme, selline toote start-up, nii et on päris kõvasti edasi arenenud pärast seda, nii et nad on terve hulga muid projekte välja töödandud ja nagu firmaks muutunud pärast. Kui nad, see tähendab siis nüüd järgnevate kuude jooksul, nad said omandilt toota, et see eelmine suvi?
Aga noh, tegelikult esimese aasta jaoks on teil päris palju projekte olnud, et kuidas nad sinna teed leidnud, kas te olete mingeid reklaami teinud või põhimõtteliselt on tegemist nii-öelda sõpradega, tuttavadega?
No see on ikka kõik see võrgustik, et hea asi hakkab ju väga hästi liikuma ja meedia on meid hästi kajastanud ja igal pool jutuks võtnud ja meil oli ka ära öeldud sellega ja teine asi, et iga projekt, kes tuleb, hakkab tegelikult ju levitama infot, omab konkreetse projekti kohta, et saada rahastust, ja nii jõuab meie keskkonda kohe jälle hulk uusi inimesi. Et keskmiselt iga uus projekt toob kuskil nagu sada annetajat, nii et... Lisaks nendele annetajatele on inimesed, kes võib-olla annetust ei teinud, aga kes tulid lehele ja said sellest teada. Ja mis veel lihtsustab Hooandjast rääkimist ja, ja meie jõudmist igale poole, on see, et et alati ei räägita meist kui platvormist, vaid räägitakse mõnest meie projektist. Ja siis räägitakse seal kõrval ka Hooandjast, et et nagu me ei väsita meediat ära, et noh, jälle räägime, et mis ta on, et räägitakse ühest projektist ja siis et muide, et näe, niisugust asja saab nüüd toetada ka. Ma arvan, et see on olnud hästi hea põhjus, miks me oleme saanud... Ja
turunduslikult siis te ise ei tee reklaami ega panusta sinna keskkonna atraktiivsusele? Vaid te tegelikult nagu viraalselt levitegi siis läbi nende projektide, kust nende projektide omanikud ise oma...
Jah, ja ei, selles mõttes, et noh, loomulikult me alg, alustasime sellest, et me hakkasime käima kõikvõimalikke tegelasi läbi, et kutsuda neid üles, et mõelge midagi välja, tehke midagi, selles mõttes, et meil oli nu, nullist me ei saanud ja alustada, meil oli vaja kõigepealt projekte, nii et selles mõttes me alguses tegime seda rohkem, kui me käima läksime. Aga siis praegu me seda nii aktiivselt ei tee ja noh, pluss me oleme käinud rääkimas erinevatel seminaridel, kon Erinevate valdkondade tegijad, kes võiks alluvitada sinna projekti panemast.
No ikkagi, kui sul on tavalise selline mõtte noh, ma ei tea, mingisuguse väikse start-upi teha, siis sa üritad seda raha leida nii-öelda sõpradelt või ma ei tea, oma taskust, et et sa selle mõtte peale võib-olla ei tule, et kas kas seda otsemüüki on teil ka ette tulnud, et noh, ma ei tea, mingi teatri näide näiteks, et lihtsalt... Nüüd tuleb mingisuguse arutelu jooksul mõte, et võiks midagi teha ja siis te pakute oma platvormi neile välja või, või enamus ikka tuleb, tuleb ise teie juurde praegu.
Enamus tuleb praegu ise, aga, aga me oleme palju välja pakkunud ka üks-ühele või noh, ühesõnaga nii-öelda näost-näkku diskussioonides seda varianti ja, ja siis, mis start-upidesse puutub, siis selle, sa küsisid alguses selle aktsiate kohta, et tegelikult mitmetes riikides on hakatud seda tegema sel kombel ka, aga me ei ole, me oleme praegu püüdnud siiski hoida seda nagu piirivahet, et see ei ole nagu niisugune nii-öelda omandi müük, vaid see on ikkagi selline toetus. Projektile, et mitte liigi, juriidiliselt selle keeruliseks ajada. Ja siis Rootsis on hakatud seda tegema nüüd, et Rootsi seadused lubavad seda ja seal on see päris korralikult käima läinud. Ei, see, Eestis ei ole spetsiaalselt selle jaoks ühtegi seadust vastu võetud, Rootsis ju tehti selle jaoks just eraldi seaduse, mis oli mingi, seal seal hobi tulemused. Andrei,
ma arvan, see kindlasti on ka Eestis võimalik, lihtsalt küsimus on võib-olla sellest, et kuidas see pärast seda, ma ei tea, kasumi pealt, mida sa pead maksma, aga, aga ma arvan, see ei ole väga täisne probleem,
aga... Juriidilist läbi mõelda, ühesõnaga, on kõik vastu.
Aga ütleme, kui, kui projekt on selline, mis otseselt võib-olla kliendile midagi pakkuda ei saa, ehk siis noh, ei saa pidasid sulle anda, ei saa kotti kinkida, et et kas, kas, kas ta siis noh, ja, ja samast osalust ka ei võta, eks, et kas ta siis saab osaleda hooandis või mitte?
Saab ikka, tegelikult annab neid nii-öelda meeneid välja mõelda, midagi, midagi ikka. Et võib ka pakkuda, ma tooks jälle selle tuletõrjevoolikute koti näite, sellepärast et mulle väga meeldisid seal auhinnad, mis oli, oli näiteks, kas oli kuskil kakskümmend eurot või sealt maalt annetada ja siis sai minna tuletõrje depoosse ja laste torust alla ja noh, mingisuguseid niisuguseid asju, mida see võib-olla, midagi põnevamat, mille, mida sa ise võib-olla ei leiaks. Ei leiaks võimalust seda teha või otsida ülesse, et see võib olla ka koos selle tegemistiimiga minna kuskile väljasõidule piknikusse või õhtusöögile, et need ei pea ka olema niivõrd sellised füüsilised, et ma hakkan tegema plaati ja siis ma kingin sulle plaadi. Et tegelikult see mingi hetk, see nagu väsitab ära. Et noh, et kõik teavadki plaate ja nüüd saamegi plaate, et see on üks asi meie, mida me oma keskkonnas kaotame, et tuleks neid tohutult ägedaid ja huvitavaid projekte, mis on teistmoodi mõtlemisega, teistmoodi lähenemisega, Ja ei pea mõtlema sellele, et, et ma teen asja valmis ja nüüd ma müün seda, et me ei taha muutuda poeks või etteostmiseks. Et uni, unistustel ei ole ju tegelikult nii konkreetseid piire, et ma olen bänd ja nüüd ma teen plaadi ja nüüd ma müün plaadi ära. Et see võid olla ka esineja, kes tahab näiteks esineda mingi hoone katusel, aga see lihtsalt läheb sulle kallimaks, et see kontsert teha seal sellisel viisil. Ja sellega on teatud väljaminekud, aga kuna see on põnev ja huvitav, siis kindlasti leiab see rohkem kõlapinda ja kaasamõtlejaid ja toetajaid. Et ennekõike me tahaks leida selliseid mõtlejaid, kes mõtlevad natuke teistmoodi, tahad niisuguse nurga alt pakkuda.
Jaa, aga anname Henrikule siis aega mõelda muunistusest ja rähmepausile.
Tere tagasi pausilt kuulama Kuku raadio IT-ääri saadet Restart, mida juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja meie tänase saate teema on unistuste grupirahastamise keskkond Hooandja.
Jaa, stuudios on meil endiselt Hiiu sulakatkoja Henri Laupmaa ja räägimegi sellest, kes on teie projektis ja miks, et miks teie olete otsustanud Hooandja
teha? Henri, miks sa tegid Hooandja?
Jah, ei selles mõttes, et tegelikult me võime süüdistada veel teisigi, et, et, et Veronika Valk oli tegelikult, me tahaks algsüüdlust öelda, siis arhitekt Veronika Valk oli, kes kutsus meid eelmine suvi ühele, eelmine siis, see oli kaks tuhat üksteist suvi ühele nõupidamisel, et võiks arutada ühte projekti ja siis tema pakkus selle välja, et ta tahtis ühte konverentsi New Yorgis teha parajasti ühe niisugust kunstiaktsiooni ja selle jaoks ka siis ühisrahastust teha, aga, aga kuna Eestis seda ka keskkonda ei olnud, siis ta arvas, et võiks ka keskkonna teha. Ja siis, siis me läksime koos, koos tema ja veel meie praeguse disainerist Taneliga, läksime LHV-sse rääkima sellest. Et kas LHV tahaks ka kuidagi kaasa mõelda ja toetada seda. LHV,
Jah, LHV on seda ka toetanud omapoolse kommunikatsiooni ja mingite võrguasjadega.
Et kes siis projekti tehniliselt teostas?
Tehniliselt on meil veel eraldi tehniline meeskond, kes on põhimõtteliselt niisugune firma nagu Wiseman, kes on selle progenud Drupalis. Et see on, see on TEH poole pealt on veel eraldi, aga jah, et, et Tiiu liitus projektiga siis sügise poole, et põhimõtteliselt siis sisaks asi peale, kui, kui me Tiiu ja Taneliga kolmeks kokku saime, siis me hakkasime ka reaalselt sisulist asja tegema.
Et kes siis hetkeseisuga teie meeskonnas välja?
No põhimõtteliselt on mõned sellised osalised kaasaaitajad, kes aitavad siis mingi aeg-ajalt videot monteerida ja selliseid asju teha, aga siis põhiliselt oleme mina, Tanel ja Tiiu, oleme kolmekesi ja siis Halina, kes ka niisuguste visuaal ja HTML asjades kaasa aitab.
Kas tegemist on sellise noh, nii-öelda MTÜ moodi asjaga või, või droolide ikkagi kunagi...
See ongi, hooajand, MTÜ on, on selle asja juriidiline vorm, mille alt seda tegutseb.
Kas keegi saab oma põhileiva ka sellest organisatsioonist või kõik töötavad kuskil mujal samal ajal?
Eks me kõik tegeleme mitmete asjadega ilmselt, aga jah, et me mingil jah, et jah, Tiiu saab osa, osa oma leivast sellest organisatsioonist, aga, aga, aga jah, üle, ülejäänud tegutsevad praegu vabatahtlikum.
Et kui, kui te siis, kas ma saan aru, et keegi nagu ei plaaninudki sellest äri teha kunagi, et kui, kui tegemist on MTÜ-ga, siis MTÜ mõte on ju selles, et see kasumit teenima ei hakka?
No see ei tähenda, et, et see või ühesõnaga, et me ei saa teha eraldi näiteks, kui me otsustame, et me hakkame neid rohkem püsti panema või midagi selle baasil tegema, et me ei tee seda eraldi mingi OÜ alt näiteks. Et, et aga praeguse seisuga selle jaoks, et seda Eesti keskkonna hallata, on see, ma arvan, see Hooandja MTÜ kõige mõistlikum formaat, me arutasime seda juristidega pikalt erinevaid variante, mida teha.
Ja Tiiu, kuidas see osa leivast tekib, kas, kas suurem osa tuleb nii-öelda toetajadelt või, või ikkagi need nii-öelda transaction-based tasuta on ka märgatav osa MTÜ eelarvest?
Ma ei tea, kui märgatav osa see just on? See
on suhteliselt, jah, see praeguse kolm protsenti, mis me võtame projekti pealt, on suhteliselt väike osa, meil on praegu küll tekkimas mõned ka niisugused organisatsioonilised toetajad, kes tahavad meilt lihtsalt rahaliselt toetada, et me saaks edasi arendada. Ja siis KÜSK-i jaoks me teeme praegu, kirjutame ühte projekti, et kodanikuühiskonna sihtkapital saaks seda edasi finantseerida või selle edasi arenguid finantseerida. No igal juhul see ei ole nagu kriisiline, sest et võta aga pane tagasi,
et... Aga Eestis on mitu sellist noh, pangad teevad igasugust nende enda konkursseid ja noh, neid on tegid päris palju, kas te olete mõelnud ka teha koostööd nende organisatsioonidega?
Ja me oleme selles mõttes niikuinii teinud koostööd pankadega, et me oleme käinud läbi kõik suuremad pangad sel teemal, Swedbank ka toetab, selles mõttes, et oma noh, alanud ei võta meilt maksetasusid või mingid, nii et nende nii-öelda kulud nende juures on meil nullis. Aga... Aga näiteks
päris nagu enda programmid teie platvormi peale panna, kas sellist ju... Seda me
ei ole rääkinud, me oleme küll mingid ideed, mida me oleme seal diskuteerinud, aga nende poolt kasutusel läinud, näiteks noh, mis me Swedis oleme arutanud, aga, aga jah, selles mõttes, et alguses oli juhtu, et kas üldse teha see näiteks mõne selle pangakeskkonna sisse, aga seda me ei tahtnud, et ta peaks ikkagi eraldi keskkond olema, et ta ei oleks liialt ühe pangaga seatud. Ja, ja siis noh, jah, ja seda saaks eraldi paremini promoda, kui ta on eraldi asi versus nagu mingi pangaannetuskeskkonnaid.
Aga noh, siin vahepeal oleme rääkinud sellest, et te ei tahaks, et et need projektsid oleksid sellised, mis annavad lihtsalt mingisuguse asja vastu ja... Ja sellega ka kogu, kogu hooandja lõppeks, et, et kas te olete ikkagi mõelnud selle peale, et Eesti tehnoloogiaprojektid võiksid minna siis Kickstarterisse välismaale või üldse nagu tõsta, tõsta seda raha kuskilt mujalt, või teie fookus on ka see, et tulevikus võiks, võiks neid projekte rohkem olla?
No projekte võiks ikka rohkem olla ja see, et panna Kickstarter'si oma projekti üles, see tähendab tegelikult, et see peab olema siis USA-s juriidilist aadressi omama ja ja selle eestlasena on väga raske oma projekti üles panna nii lihtsalt ja kui näha, et Hooandja kaudu on tegelikult võimalik koguda üle kümne tuhande euro, Millega annab ju väga ägedaid unistusi juba ellu viia, siis mis mõte on viia seda ja üritada panna kuskile kaugele, kui tegelikult siin omas keskkonnas on see täiesti võimalik ise ära
teha? Teine on see, et noh, me oleme hakka, hakanud seda ka promo vaikselt nagu tehnoloogilisemate poole pealt, et, et meil on praegu mõttes nii Tehnikaülikool kui Tartu liiga läbi käia ja seal kõneleda erigruppidele, kes võiks olla sellest huvitatud, nii progemise kui nii-öelda rauahäkerite poole pealt. Aga, aga siis üks, mis aitaks sellele kaasa, on see, et kui me oma selle ingliskeelse ja venekeelse keskkonna püsti saaksime, et, et siis sellega saaks seda levitada ka väljapoole Eestit, et ühesõnaga, maksta niikuinii saab väljapoolt, aga küsimus on just selles, kuidas seda noh, et projekti peaks siis ka näiteks inglise keeles tutvustama, kui seda levitada näiteks USA-sse või Inglismaale või kuhugi Euroopasse, või siis kui näiteks Ukrainasse või Venemaale, siis vene keeles. Sest meil on mõned huvilised, on küsinud ka seda, näiteks, et üks see näiteks küsis, kas nad saaks vene keeles oma projekti üles.
Kas see pigem on, tähendab seda, et Eesti projektid otsivad oma raha mujalt või ma ei tea, tuleb mõni Ukraina projekt ja otsib raha Eestist?
Pigem see on jah, et Eesti projektid või siin alguses on, projektid otsivad raha mujalt, sellepärast et noh, kuna me ise asume siin ja kui see juriidiline nii-öelda organisatsioon on siin, Noh, et, et ma ei usu, et see, see, see teine, teistpidi asi on üldse ebatõenäoline, et pigem, pigem see juhtub ikkagi nagu tegelased, kes tahavad siin rahastust saada mõjalt.
Kuidas see maksmine praegu käib, kas saab ainult liikad ju maksta või on ka muud variant?
Jah, meil on kolm panka, Swed, Seeb ja LHV, kelle kaudu saab otse maksta ja pluss siis krediitkaart.
Jaa, aga võib-olla ühte asja, mis üldse puudutab, ühte teemat, et et see toetus, mille sa annad, läheb ainult siis, võetakse, või noh, ära võetakse nagu sinu käest kohe, läheb Hooandja kontole, aga kui projekt ei saa seda oodatud summat kokku, mida tal on vaja, et projekt ära teha, siis see rahaga antakse toetajatele tagasi. Nii et ei teki sellist nagu halli kohta, et kuhu see raha nüüd jääb, et et võib-olla ma küsisin, kuute tuhandet eurot aga see on kaks tuhat. Ja et kui, kui sina kui projekti autor saad selle kaks tuhat, siis sa tegelikult ei saa ju oma projekti tehtud sellisel viisil, nagu sa tahtsid, ja siis ongi selline natukene...
No tuleb küsida seda vähimat summat, mida on vaja, et projekt ära teha, et meil enamus, kes on küsinud ja raha saanud, on saanud rohkem, kui nad küsisid. Et kui võtame sellesama NO99-teatri projekti, mis küsis kümme tuhat eurot ja sai üle neljateist tuhande, et see neli tuhat on suurem kui meil keskmine projekti suurus näiteks on, mida meilt küsitakse. Et pigem küsida seda, mis on vaja, et asi ära teha, sest lihtsalt kui tuleb vähem kokku, siis see raha ei tule üle ja ei saa üldse. Et selline hea viis, saab raha tagasi vähemalt. Ma saan
aru, et tegelikult hakkab juba midagi looma, et... Ja selles kontekstis küsiks ka, et kas teil on ka mingisugune eelkontroll, et kui tuleb mingisugune noh, täiesti selline crazy idee, kas kas kõik on lubatud või te ikkagi nagu võtate maha seal?
No eks me lähtume inim, inimlikest nagu mõtleme nagu normaalsed inimesed ja loodame, et ka projekte tead mõtlevad ja... Me ei,
jah, me ütleme jah, otseselt taustatšekki ei tee, aga loomulikult me räägime inimestega, enne kui mingi asi üles läheb ja, ja soovitame neil, mida nad peaks läbi mõtlema ja nii edasi, enne kui nad oma selle video vormistavad.
Aga ma olen ikkagi väga kindel, et see on väga hea mõte, aga põhimõtteliselt me ei jõua siin kokkuleppele, et kas, kas see tähendab seda, et meie idee sinna üles ei lähe või?
No üldiselt me ei ole, kui ma hästi järgi mõtlen, ühtegi ära öelnud sellepärast, et me arvame, et see on liiga crazy või selles mõttes, et või see on nagu liiga vaid pigem või, või noh, või, või see ei ole teostatav, muidugi noh, vaid pigem sellepärast, et ta lihtsalt ei sobi sinna, sellepärast et see on mingi hoopis muu valdkonnate alla nagu loov projekt, noh, sõnaga stiilis, ma ütlen küsitud näiteks, et võiks teha... meile siia valda bussipeatuse või selle bussiputka, sellepärast et noh, lapsed külmetavad ja siis ma ütlesin, et väga tore jah, jah, aga et kui te suudate selle nagu esitada, ma ei tea, arhitektuuri konkursi noh, bussiputka teema, et siis võib-olla see sobib loomprojekti alla, aga kui ta on lihtsalt bussiputka ehitamist, ei ole loomprojekt. Et, et meil ei ole nagu noh, tegelikult me mõtleme, et seda tüüpi projekti võiks ka teha, aga siis me peaks nagu täiesti eraldi sektsiooni tegema selle jaoks. Ja see on ka see, miks, mida me KÜSK-iga räägime, et teha nagu kodanikuühiskonnaprojektide jaoks nagu eraldi osa, kus on puhtalt mitte siis noh, nad ei pea olema loovad, aga, aga nad peavad omama mingit ühiskondlikku kasu, siis näiteks seesama bussiputka. Et või mingi, ehitame mingi seltsimaja... Just, et kas seda meie
meelest praegu ei ole, et kogukonna jaoks teha mingisugune projekti taotlus ja siis see tegija ise üritab, üritab seda raha koguda?
Kui ma tahan Tallinna ja Tartu vahele Zeppelini liini käima panna, siis see ei ole loov projekt, aga kui ma nüüd teen sinna grafiti peale, siis juba on.
Ei, ma arvan, et Zeppelini liin oleks juba piisavalt loov projekt, et, et aga et jah, et, ma usun, et see jah, see, see on juba, sõltub juba sinu veenmusest, et kui palju sa suudad inimesi ära veenda, et see, et see krahv Zeppelini... Aga, aga selle, küll aga lihtsalt, et noh, me ei saa lubada nagu kõiki, ükskõik mille, ehitamist näiteks, et mis ei ole nagu või noh... Aga seda
varjupaiga jaoks kuute ehitada selle rahaga ei saa? No
arhituurprojekti puhul võib aga, aga niisama, no kui
sa... Keskkonnad nagu help.ee ja igasuguseid toredaid keskkondi on olemas, kontsentreeritud oma reale, aga mis on tore veel, et, et ega meie ei ole nagu need, kes väga nagu lasevad maha või ajavad kuskile seina äärde, sellepärast et Kui need kolm kriteeriumid on täidetud, et on avalikkusega jagatav tulemus, on loov projekt ja mõõdetav, mis vajab ühte konkreetset summat, meie paneme keskkonda, aga see ei tähenda, et projekt saab ju toetust.
Jah, et kussugused otsustajad kogub kümme eurot näiteks, siis ei tähenda seda, et noh, ta ei lenda paraku.
Et lõpuks on ikkagi rahvas see, kes, kes otsustab, kas see on asi, mida soovitakse või võib-olla on selle projekti üheks vale aeg, et... Ma arvan, et, et üks asi, mis on õhus või mida me oleme kuulnud, et natuke tuntakse ennast halvasti, et kuidas ma lähen ja küsin raha või et räägin sinna kaamerasse, et mul on vaja teie toetust, et et tegelikult, mis sellest nagu halb on, kui see projekt ei õnnestu? Et sa said tasuta turu-uuringu. Oletame, et ma tahtsin teha lasteraamatut, aga nüüd ma ei saanud seda kolme tuhandet eurot kokku, siis ma lihtsalt tean, et praegu võib-olla ei ole see aeg või see, kuidas ma seda sinna rääkisin või need illustratsioonid, mida ma seal näitasin, nende vastu võib-olla praegu ei ole huvi või ma ei saanud seda sihtrühma kätte selle keskkonna kaudu. Aga see ei tähenda seda, et et nüüd see oli nagu tohutult halb mõte ja ma ei peaks mitte kunagi enam mitte midagi kirjutama ja proovima teha.
Eestis on edukultus, et kindlasti on see halb mõte, siis...
No läbikukkujad on need, kes ei unista ja ei usu ja ei proovi, sest kui ei anna võimalust, siis ka ei tea.
Aga meie rahvasid oma teisele pausile.
Tere tagasi, Kuku raadio kuulaja, kuulama IT-äri saadet Restart, mille tänaseks teemaks on grupirahastuse keskkond Hooandja ning meie saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik, saate teemadel võite rääkida kaasa meie Facebooki lehel, saadet saate kuulata ka hiljem, kui te algust ei kuulnud näiteks kas täna õhtul kell kaksteist või podcast.kuku.ee aadressil Tasku ringhäälinguna.
Ja meil on telefoniliinil Pärt Ojamaa projektist e-aabits, kes on üks Hooandja klientidest. Tere, Pärt!
Räägige, miks e-aabits on Hooandja kasuks otsustanud ja kuidas tal läks?
No e-aabits on otsustanud Hooandja kasuks sellepärast, et ma usun, et me jagame suuremal määral ühte sama ideed ja selleks ideeks võiks olla sõnastatuna millegi koos ära tegemine. e-aabits nimelt on meeskond, entusiaste, kes on otsustanud koos midagi ära teha ja Hooandja on väga hea kanal, mille vahendusel kutsuda ka kõiki teisi, kes asjast võiksid olla huvitatud, koos ühte asja ära tegema.
Ja mis see on, mida e-abits teeb?
No e-abits on kogumik õppemänge sisuliselt, virtuaalne õpikeskkond, kuhu on kokku kogutud erinevaid aspekte, käsitlevad erinevad õppemängud, väikestele lastele vanuses kaks kuni seitse eluaastat.
Juba kahe aasta ei tule mängima?
Põhimõtteliselt isegi võivad jah, meie esimene mäng, ehk siis hulkade mäng ongi tegelikult mõeldud päris väikestele lastele.
Aga mille peale te olete, olete siis seal raha kogunud?
No see esimene kaks tuhat eurot, mille me oleme seatud, hooandja vahendusele eesmärgiks, ongi mõeldud selleks, et saada valmis siis selle Nii-öelda virtuaalse õpikeskkonna esimene mänguplokk, milleks ongi siis hulkade, hulkade mäng ja selline hästi elementaarne arvutusmäng, nende nimetus on e-maailm.
tuhat eurot peaks kuluma siis ära selle mängukeskkonna valmimisele programmeerijate jaoks ja võib-olla siis ka mingil määral selle keskkonna laiemaks turustamiseks.
Ja kuidas tundub, et kas on täna lootus Hooandja abiga oma raha kokku saada, kas on lootus saada võib-olla topelt, hoopis see sama soovitud summa või kuidas läheb?
Hooandjas on meil läinud absoluutselt täiesti suurepäraselt, kahekümne nelja päevaga saime kokku kuuekümne kahe toetaja abiga üle tuhande seitsmesaja euro ja praegu, mil meil on jäänud selle projekti lõpuni, Hooandja raames viis päeva, on meil koos juba Täpselt nii palju raha, et eesmärgiks seatud summast kahe tuhandest eurost on puudu viiskümmend üks eurot.
Et on siis loodused ikka tuleb kokku?
Jah, ma usun küll, et on loodused, et tuleb kokku.
Kes, kes on need toetajad sinu arvates? Kes on need kuuskümmend pluss inimesed?
Praeguseks on hooandjaid kokku kogunenud lausa kaheksakümmend ja see on tegelikult hea küsimus, kes need toetajad olla võiksid, kindlasti Ma usun, et on nende toetajate seas palju lapsevanemaid, kes on huvitatud sellisest uudsest võimalusest ja kes usuvad sellesse projekti, et tulevikus võiks olla e-aabits midagi palju suuremat kui see üks väike mängukene.
Mida te vastu pakute nendele hooandjatele?
Päris mitmeid erinevaid asju, põhiasi, mis me pakume vastu, on ikkagi eelkõige kontod selles samas loodavas õpikeskkonnas ja need on natukene erilisemad kontod, mille vahendusel pääseb ligi kontendile, kes, kes hiljem võib-olla lihtsalt, eabitset külastades, sellele sisule ligi ei pääse, need on siis erinevad, näiteks kunstniku poolt maalitud pildid, erinevad lisamängud, mis võib-olla hiljem avalikuks ei lähegi ja muud beetaversioonile. Kui te
hakkate järgmiseid mooduleid tegema, siis kas te iga mooduli jaoks kavatsete küsida Hooandjalt raha või on teil mingid muud rahastusplaanid ka oma projektile välja mõeldud?
Ei, vaevalt et me, et me kogu selle keskkonna iga etapi jaoks hakkame Hooandjast raha küsima, pigem on see Hooandja, nii nagu nimigi ütleb, selle hoo sissesaamiseks vajalik, et edaspidi me võiksime ikkagi Sihtida rohkem muude investorite poole.
Jah, aga ma saan aru, et viiskümmend eurot on meil puudu ja Hooandja.ee on seadus, kuhu saab siis minna ja põhimõtteliselt Hooandja tõepoolest saab kiiresti neid toeta. Ja kuidas on olnud tagasiside selle aja jooksul, et kas e-abits on näiteks teile iga päev helistanud ja küsinud, et noh, millal siis, millal siis raha tuleb kokku?
No õnneks ei pea helistama, kõik on kenasti näha, on näha, kui kaua on aega, kui palju on raha koos, kui palju on raha antud, palju on puudu ja isegi et kes selle raha on andnud, sest paljud inimesed on oma päris nimedega seal toetanud. Aga tore on see, et meil on olnud mitmeid projektide autoreid, kes on meile öelnud, et see on nii kihvt aeg kui projekt on üleval ja lihtsalt näha, et, et kes toetavad ju palju inimesi ja see tekitab hästi hea, vahetu olukorra. Kus näiteks raamatu tegija paneb oma raamatu müüki ja siis sa tegelikult ei tea, kes ostab või noh, sa tead pärast mingid numbreid, et osta tere üks kogus, aga siin sa näed nagu, kes ja kuhu ja kui palju selle eest keegi on nõus välja andma, et saada mingeid meeneid, et et see pidi väga hea. Aga
seda ohtu ei ole, et nad siis võtavad Facebookis ühendust ja ütlevad, aga mis sa nii vähe andsid?
Vot ei tea, ei tea, mis nad teevad. Eesti keegi ei ole öelnud, et kuritarvitatakse andmeid.
Ma sain aru, et enamus nimedest on avalikuks hirnikest, ka anonüümseid olnudes on lubutatud?
No põhimõtteliselt nad noh, meie jaoks on niikuinii anonüümsed, ei ole, selles mõttes, et, et, et kuna nad on, tulevad ikkagi mingi ülekande või sellena või siis või
siis ei, et jah, ei, ei sularahas ega muudes formaatides, et, et on need samad neli kanalit, mis me ütlesime, et kolm panka pluss krediitkaart, et mis on nagu väga lihtsalt nähtav, ehk siis on... Aga ei, võib-olla praegu ei ole, et me otsustasime selle kahjuks, võib-olla kui me teeme ingliskeelse keskkonna, siis võib-olla võib-olla ka. Aga, aga selle, et, et nimede koha pealt, et, et põhimõtteliselt noh, inimene profiili tekitab siis see, mis, kui ta logib siis sinna siis Facebookiga, noh, siis ta saab selle nime, mis tal Facebookis on, mis on tavaliselt tava, õige nimi, ja kui ta logib siis niisama sinna keskkonda, no siis ta võib panna endale selle nime, mis ta nagu heaks arvab, nii et ta võib-olla pseudonüümiga. Et me seda ei kontrolli iseenesest, et ta peab olema,
Kas projekti tegijal on võimalus kuidagi keskkonna sees soelda oma nii-öelda fännidega?
Jah, selline diskussioon on selle jaoks, kus ta saab osaleda ja siis saab talle küsimusi esitada siis toetajate poolt.
Et põhimõtteliselt selle aja jooksul meie projekt on laivis? Jah. Noh, kuna eetriaeg on meil päris vähe, vähe alles jäänud, siis küsiks, et mis on teie tulevikuplaanid, aasta on alanud, mis aasta lõpuks peaks valmis saama?
Paari asja me just rääkisime ka, et üks oli see erinevates keeltes keskkonnas, teine oli küsk, ehk siis see kodanikuühiskonna projektide jaoks eraldi osa ja, ja kolmas on võib-olla siis ühe või kahe siis sellest välise, või ühesõnaga siis teise keskkonna selle baasil üles panemine, näiteks see so, Soome jaoks nii-öelda Soome Hooandja, mille nimi on mesenaati.me ehk mis on siis, me, mesenaati on soome keeles metseen ja...
Ja rohkem projekte, et on näha, et valmidus on olemas, inimesed on olemas, võib-olla soovite ka, et, et siis, et teil järgmine aasta rohkem projekte oleks. Et ainult neid mõtlejaid ja loovaid inimesi veel juurde.
Ja rohkem tehnoloogiaprojekte mõistagi, et, et tahaks programmeerimisprojekte, tahaks hardware-projekte, just arvutimänge. Ja, ja kõikvõimalikke ja põnevaid ettevõtmisi.
Jah, seda on tunda, ma, ma pean nüüd tunnistama üles, et ma tegelikult olen vahel juba varasematel kuudel ka Hooandjasse vaadanud ja paari projekti ka toetanud, aga ma mäletan, et vähemalt ühte kui mitte kahte, kahe projekti eest on raha tagasi tulnud, mis on hästi põnevad tehnoloogilised projektid, Aga, aga tundub, et kuidagi siis nagu teised hooandja kasutajad pole neid projekte nii kõrgelt hinna, hinnanud. Et kas see, see sõltub vist natukene ka sellest community'st, kelle seas hooandja populaarne on, et kui need on väga teatri ja muusikainimesed, et siis...
Jah ja ei, või selles mõttes, et tegelikult kõik projektid, kes on edukad, nad teevad, levitavad ka seda ise oma nagu kanaleid või noh, siis oma ringkondades, mis tähendab seda, et võib-olla osad ei ole lihtsalt oma seda promotsiooni väljapool hooandjad teinud. Et me ei saa garanteerida aut, automaagiliselt, sinna Ja tegija võib ise sellele kaasa aidata läbi meedia ja läbi oma suhtlusvõrgustikke.
Ja viimasel ajal on päris, käib päris aktiivne diskussioon sellest, et inik, kodanikud võiksid rohkem kaasa lüüa ri, riigi otsustes, et kas erinevate initsiatiividega seotud, et kas, kas selline mõte on olnud, et näiteks, näiteks mingisugune osa riigieelarvest antakse inimestele otsustada läbi mõnda sarnast keskkonda.
Jah, selle, seda on diskussiooniks olnud paariks kohas, et viimasena kirjutas siis Karl-Martin Sinijärv, kirjutas oma artiklis hoosti andmisest, et kuidas võiks ka Kulka näiteks rahateaotus või, või osa, osa mingitest teistest rahateaotusest käia samal meto, metoodika alusel. Et, et selles mõttes ma arvangi, et see on üks võib-olla kõige parem või kõige huvitavam tulemus, mis sellest tegemisest on saanud, et see mõte või niisugust ühistegemisest, ühistloomisest, ühistrahastusest on jõudnud nagu laiemasse ringi ka kui ainult need, kes omandit kasutavad, vaid see on läbi meedia ja läbi nii-öelda mõttevälja läinud laiali ka muudesse projektidesse, nii et inimesed mõtlevad, kuidas seda veel kasutada saab.
Kas sa näed sellest Cahooni või, või see võiks olla hoopis mingisugune teine? Ma arvan, et
tõenäoliselt mingid selliste asjade puhul on see mingi, on mingid muud platvormid ja muud asjad, aga, aga iseenesest see, et see mõtte ringlusse läheb, ma arvan, on iseenesest väärtus, et, et ma ei arva, et meie peame seda tingimata tegema, aga, aga et, et kui me oleme saanud kaasa aidata, et see kiiremini juhtuks, siis väga hea.
Jah, aga mida siis meie kuulajad võiks ju teha, et noh, kuna heilikult ühtegi unistust ei tulnud, siis... ah see oli, esimene unistus, okei, no eks, eks Zeppelini ilmselt saab tšekkata juba nädala pärast ja vaatame, kas ta suudab kümme eurot koguda või mitte, Aga kui inimestel on unistus, siis nad peavad seda kuidagi arusaadavas keeles kirja panema ja siis hoonja.ee on see koht, kuhu, kuhu nad esitada saab? Jah. Ja kes on see inimene, kes tavaliselt too, toetab projekte, et kas põhimõtteliselt igaühele on seal midagi või teil on mingisugused sellised tavalised kasutavprofiilid olemas?
Seda on väga raske üldistada, et meil on, üle tuhande inimese on toetanud praeguseks, et, et ma kardan, et me ei suuda seda kuidagi demograafilist koondportreed öelda, et see on see tüüpiline hoandja toetaja, et, et kuna see on ka väga eri valdkonna projekt ja siis ma arvan, et igal projekti tüübilab võib-olla oma, oma profiil või oma nagu sellise huvilistekond.
Et siis just võib loota, et igal kuulajal on midagi, peale Zeppelini on seal ka muid asju. Ja see oli meie täna Restart, kuulake meid jälle järgmisel aapäeval kell neli kordusega kell kaksteist ja Facebookis on podcastid olemas, ilusat nädalavahest teile!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]