Tegelikult ongi niimoodi, et, et noh, kui meie Eesti ID-kaart, Eesti ID-kaart on isikutunnistus ja tal on taga nagu ja ta on kohustuslik ja ta on nagu noh... ütleme, sajaprotsendiline riigi garantii, siis Aserbaidžaani, ma ei tea siis, kuidas me seda nimetame, digialgkirjakaarte, mis kõige täpsem öelda, Aserbaidžaani digialgkirjakaart on tegelikult, ongi, Noh, tal ongi üksainuke funktsioon, sa saad digiallkirja anda ennast, veebis autentida, noh, loomulikult seal kõik see reeglistik, kuidas neid sertifikaate välja antakse, on, on, on sarnane sellele, mis meil Eestis on. Aga ta on täiesti vabatahtlik, eks ole, ja seal peab seesama, see motivatsiooni tekitamine, et miks peaksid inimesed, kodanikud või keegi endale seda kaarti võtma, eks ole, et noh, mõnes mõttes on neil natuke sarnane mudel, nagu oli kunagi Soomel, eks ole, kus oli vabatahtlik ID-kaart ja mis tegelikult ei, ei läinud nagu lendu üldse. Aga, aga see on jälle see koht, et, et nad tegelikult väga, väga tõsiselt mõtlevad, et teha kohustuslik elektrooniline ID-kaart ja noh, kuna seal praegu on ju tegelikult ka see passid lähevad elektrooniliseks, kõik see biomeetriline kontroll, eks ole, siis tegelikult see teema on neil natukene nagu lahti, et, et võib, võib arvata, et mõne aasta pärast võib-olla see olukord muutub neil.
Vot, ma ausalt öeldes väga, väga täpselt seda päris füüsilise isiku maksudeklaratsiooni esitamise poolt ei, ei, ei olegi isegi sellega kursis, et see...
Võib näiteks öelda, et, et kas või selline asi nagu isikukood. Jah. Et Aserbaidžaanis, isegi kui see projekt käima läks ja ja esimese aasta lõpus veel ei olnud selge, Neil on neid, mitu neid koode, et millist isikukoodi siis hakata kasutama ja, ja kuidas?
Jah, et jah, see ongi see, tegelikult niisugused asjad, et et noh, sama ka tegelikult firmade identifitseerimine, et noh, sellega läks muidugi lihtsamalt, eks ole, kuna Maksuamet oli seal niivõrd tugev olnud ja oli nagu oma selle koodistiku kehtestanud sisuliselt, aga, aga isikutega tõesti, et noh, see, et Eestis on üks isikukood, mida saad universaalselt kasutada, et ma arvan, et ei saa me siin kohapeal isegi aru, kuivõrd nagu suurepärane situatsioon see on, eks ole. Et kuivõrd palju raha me oleme tegelikult säästnud sellega, et me ei pea nagu jamama seal, ütleme, erinevate koodide omavahelise klapitamise mõtlemisega.
See on, see on üks lähenemine, jah, seal on, et noh, miks seda ei tehta, ühel ja teisel põhjusel ei tehta seda, jah. Seal lihtsalt olid võistlejad isikukoodid.
Kas see nüüd tänu sellele, et Aserbaidžaanis on samasugune süsteem nagu Eestis, et kas tänu sellele on ka Eesti ja Aserbaidžaani elektrooniline suhtlemine kuidagi lihtsam, et kui nüüd Aserbaidžaani isikud tahaksid äri ajada Eesti, kasutada firmasid siin, et kas see muide kuidagi muutuks nüüd nagu sujuvamaks, tänu sellele, et elektrooniliselt saab seda teha?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]