Võiks öelda, et, et ta ei ole, ei oleks pigem kasulik, et mis on, milles on ACTA efekt? ACTA efekt on selles, et nüüd need, ma rääkisin siin, intellektuaalse omandi õiguse kaitse standardid, need tagavad siis tegelikult Eestile seda, et Eesti autorid, leiutajad, kaubamärgi väljamõtlejad ja nii edasi, sellised isikud saavad tegelikult ühtsete standardite alusel oma õigusi kaitsta suhteliselt suures hulgas maailma riikides. Et siin on juba mainitud neid USA-d ja nii edasi, toome siin juurde ka näiteks sellised võib-olla kaugemad piirkonnad, ka väljusid Mehhiko ja, ja Austraalia ja nii edasi, et ka sellistes kohtades, eks ole, kes selle lepingu siis allkirjastavad. Et see iseenesest annab Eesti autoritele... Nimetame siis laias tähenduses, autoritele ulatuslikuma võimalusema õigusi kaitsta. Et see ongi see efekt, mida ta meile tegelikult
Ei, me ei, me ei saa öelda, et oli lubatud varastada või midagi sellist, aga lihtsalt see standard on nüüd ühtne. Ma toon teile lihtsalt sellise, ütleme, näite, et kui Eesti autor tahaks teada, et noh, et kuidas ta näiteks hakkaks välja nõudma kahihüvitist kellegilt või et ku, mida ta peab tegema, et saada teada, kui keegi on seal kopeerinud salaja ja tema autoriõigusega kaitstud asja, siis põhimõtteliselt ta teab, et samasugune... Ideeliselt samasugune kord nagu Eestis, on ka mehikas. Et põhimõtteliselt need samad asjad, ma saan, seal ka, et ma küll vajan võib-olla natuke abiadvokaadilt, sest ma ei tea, et millised seadused seda lepingut nagu Mehhiko õigusesse üle võtavad, aga põhimõtteliselt ta teab, et mul on ka seal kindlus. Et seal ei ole midagi uut välja mõeldud. See on see efekt.
Eesti, kas sa, ma nüüd natuke intrigeerin, aga Eesti autorikaitseorganisatsioonid saavad edaspidi Mehhiko veebisäite sulgeda kui vaja? Ei.
Aga kuidas see autor saab siis teada, et tema, tema lugu varastatakse Mehhikos, et kas, kas saab ise vaadata, mida seal alla laetakse või kust see info nagu tuleb temani?
Ei, vargus see ei ole ju, et vargus on kellegi vallas asja valdusest ilmajätmine, et vargus see ei ole, selles mõttes, et aga piraatlus kui selline on ka Eestis täna karistatav, et selle üle ei ole ju vaidlust. Et see on ka kuritegu täna, aga see on ärilisel eesmärgil. See on väga selge, õiguslik termin, mis on äriline eesmärk. Et ACTA nüüd kohustub liikmesriike tagama, et nende õigusaktid võimaldaksid, nüüd kui jah, tõesti vaadata ACTA eestikeelset tõlget, siis ei ole vahet. Et siis on justkui, justkui kõik, kõik korras ja õige. Kui vaadata ACTA originaalkeelt, ehk siis inglise keelt, siis ei ole seal kasutusel selline mõiste nagu kommertseesmärgil, vaid seal on kasutatud commercial scale, ehk siis kommertsulatus. Kommertsulatus on, mida see tähendab, õigusmõistena pole seda kuskil defineeritud. Mida see tähendab, näiteks kui CD-plaatimine poodi ostma, Seal on kakskümmend laulu peal. Et see ongi juba kaubanduslik ulatus tegelikult. Et ja nüüd siis ACTA kaudu kohustutakse liikmesriike tagamaa, et tagatakse kriminaalmenetlus, ehk siis et kuriteoks on ka selline kaubanduslikus ulatuses autorõiguste rikkumine. Ehk siis see tähendab näiteks mingi näitena tuua näiteks väga populaarsed e-raamatud. Ma ostan e-raamatu, mul on kaks e-lugerit, üks läheb katki, mõtlen, et ma veel natuke töötan, ma tõstan selle e-raamatu teise e-lugerisse ümber. Sestame selle ümber. Siit nüüd võiks öelda, et mul oli selline, olemas see nii-öelda commercial scale ja kaudne kaubanduslik huvi, mis on nüüd siis kriminaliseerimise aluseks, seepärast et ma hoidsin kokku ju uue e-raamatu ostmise kulu. Tõepoolest, kui lugeda eesti keeles teksti, siis tundubki, et kõik on, kõik on täitsa peaaegu korras, aga kuna õigusmõisted on väga piiritatud, eriti kriminaalõiguses, et kriminaalõiguses me ei saa kasutada ühte teise asemel.
Nii palju, kui mina olen Eesti autorikaitseorganisatsioone Raadios kuulnud, ma ise pole kohtus nendega käinud, alati nii palju, kui nad IT-valdkonda puudutab, siis nad rõhutavad, et neid see IT-maailm ei huvita, nemad lähtuvad seadusest ja nemad nõuavad ja nõuavad ja pange see veebileht kinni ja pange teine veebileht kinni ja sinna tõlkeid ei tohi, tiitreid ei tohi avaldada ja... Ja nad räägivad seda, et kas nüüd, kui ACTA vastu võetakse, me siis peame eeldama, sest heatahtlikkust ilmselt nende autorikaitseorganisatsioonidest ei ole, sest nende töö on olla mitte nii sõbralik, kas me peame siis jääma lootma, et meil on head kohtunikud, kes tõlgendavad rahvale sõbralikumalt seda teadu, seadust?
Mina nüüd, kuuldes sellest Aktast juba mõnda aega ja, ja ka siin praegu, mitte kõige rohkem murelikuks see, et noh, meil on IT-ärisaade ja IT-valdkond on intellektuaalse omandi kaitsega väga tihedalt seotud. Ja ma saan aru, et tükk aega siis, kui veel IT-maailm ei olnud olu, oluline, olid intellektuaalse omandi väärtused väga hästi kaitstud, kuid nüüd... On võetud siis need intellektuaalse omandi probleemid, mis olid, mis vanasti olid kaitstud, toodud need IT-maailma kaasaega, üritatakse vastu võtta seadust, aga siis nagu Justiitsministeeriumi pool rõhutab ja nagu autorikaitseorganisatsioonid rõhutavad, nemad ei tea, mis asi on IT, mis asi on WLC, mis asi on Torrent, see on kõik üks mamba-šambo, see on niisugune IT-värk, et kes kaitseb just seda IT-maailma.
Ja kui me seda ei ratifitseeri, kas on põhjust arvata, et meie autorite õigused on kaitsmata maailmas või, või nad lihtsalt? Noh,
kui me võtame nüüd seda, et see on võltsimisvastase võitluse kaubandusleping ja selle liikmeks ei ole Hiina, siis ma ei näe, kuidas meie autorid oleks vähem kaitstud selle lepinguga või ilma selleta.
No põhimõtteliselt kakskümmend seitse artikkel räägib sellest, et kuidas peab liikmesriik looma küllalduse regulatsiooni selleks, et isik saaks oma õigusi kaitsta, eelkõige siis rikutud autoriõigusi ja tööstusomandi õigusi, kui selleks keskkonnaks, kus seda riiki, rikutakse, on siis digikeskkond, ja lõige kaks siis ütleb, et tuleb luua kohased meetmed selle õiguste realiseerimiseks. Lisaks ütleb ka seda, et seda meetme luu, loomisel peab siis arvestama põhiõigusi nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatusele ja nii edasi. Et see lõige kaks minu meelest küll ei too mingit sellist alust, kus öeldakse, et me peame kohustama Elioni näiteks kontrollima, et mida, mis liiklus tal selle internetikoha pealt.
Kolmelöögi reegel on see, et kui ühelt IP aadressilt... Näiteks Tartu Ülikooli raamatukogu IP aadressilt on tõmmatud, näiteks on rikutud autoriõiguse, näiteks tõmmatud üks laul või vaadatud YouTube'ist midagi või, või midagi muud, siis tehakse üks hoiatus, siis tehakse teine hoiatus ja kolmanda hoiatust enam ei tule, vaid internetiühendus võetakse sealt IP aadressilt ära teatud ajaks. Et see on kolme löögi reegel.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]