Kerge on kuulata, raske on tassida. Milleks raadiot kaasa tassida? Raadio raske. Kuhu ka iganes sa ei läheks, on sul kerge kuulata Kuku raadiot oma telefonist. Lae tasuta Kuku rakendus oma nutitelefoni ja mõtle kaasa, täpsemad juhised leiad kuku.ee. Restart.
Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on käes laupäev ning eetris on IT-ärisaade Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja tänaseks teemaks on meie planeedi koristamine.
Just nimelt ja stuudios on lisaks meile ka küllaõistud loomulikult, nimelt Ahti Heinla ja Raimo Matvere, kes on koristaja maailma meeskonna liikmed ja kellega me siis tahame teada saada, mis on nende järgmise aasta plaanid. Alustame võib-olla sellest, mis on üldse projekti idee ja projekti ajalugu. Raimo, oskate öelda, et või Ahti näiteks, et millest see algas, millal, kes olid selle taga, kus raha on?
Tere, tere, mina olen siis Ahti Heinla ja, ja mina olen selle prügi koristamise teema juures olnud Eesti Teeme Ärast alates kaks tuhat kaheksandast aastast ja ja, ja sealt, sealt ka selle projekti ajalugu algab. Et, et Eestis mäletatavasti noh, ma usun, et siin kuulajate hulgas tõenäoliselt ei ole ühtegi inimest, kes ei teaks, mis, mis tehti Eestis siis kaks tuhat kaheksakümnendal aastal Teeme Ära raames, ehk siis koristati umbes viiekümne tuhande inimesega, inimesega Eesti. Eesti metsad prügist enam-vähem puhtaks ja, ja, ja siis juba tollalist läks mõte, et, et see formaat on ju, on ju mõnus ja ennust, nagu õnnestus väga hästi Eestis, et, et, et äkki seda sama asja saaks ka eksportida sisuliselt välismaale, noh, loomulikult mitte raha eest, aga, aga niisugune vabatahtlikus korras. Ja, ja see on nüüd, see on nüüd praegu, praegu üha rohkem niimoodi tuure kogumas, et praeguseks on, on koristanud, koristami, noh, niisuguseid sarnaseid koristustalguid on toimunud umbes, on nüüd kolmeteistkümnes riigis või, ja, ja, ja kokku umbes, kokku üle kahe miljoni inimesega. Ehk see Eesti oma viiekümne tuhandega on veel küllalt pisikene, võrreldes siis sellega, et, et Sloveenias koristati kahesaja seitsmekümne tuhande inimesega. Ja tegemist on tegelikult Eesti suuruse maaga, et natukene ainult Eestist suuremaga, et, et et kui nüüd, nüüd numbrite keeles mõelda, et kui Eestis oli, oli, oli, tuli koristama kolm protsenti elanikkonnast ja siis seal tuli kolmteist protsenti elanikkonnast. Et noh, ma ei kujuta ette tegelikult, mis seal nagu oli, mina ise kohapeal ei olnud, aga et ma ei kujuta ette, mis see, mis aktsioon on selline, kus kolmteist protsenti elanikkonnast tuleb, see on nagu midagi nagu niisugused nagu, nagu jätkamisraja laulupeod või noh, midagi Balti kett või noh, midagi sellist, et, et, et tohutu, tohutu, tohutu aktsioon.
Ma tean, et Venemaal näiteks koristati ka, aga siis, kui ma lugesin neid arvamusi, siis ega Eesti, Eestist nagu keegi väga ei maininud midagi, et kas ütleme, teie meeskonnal on siis nii-öelda autoriõigused olemas või inimesed lihtsalt koristavad ja noh, väidavad, et see on nende isiklik initsiatiiv.
See, see on, see on nii ja naa, et kui sa ütled nüüd autoriõigused, siis ega mingit juriidikat me selle ümber küll ajanud ei ole, et, et, et noh, tegelikult noh, ega me kätt Laulit ette ei pane, kui keegi tahab koristada oma maad, siis ta võib koristada, eks ole, et kui ta, kui ta tahab öelda, et, et ta, et ta on meie ehk siis selle, selle meie maailmakoristamise ja Teeme Ära aktsiooniga seotud, noh siis jällegi ta peab seda kuidagi tõestama või see on, see, see on nüüd omaette teema, et, et. Et aga, aga, aga noh, tõesti jah, sul on õigus, et, et, et mõnel, mõnel maal on koristatud niimoodi, et, et et Eestist pole selle seal, seal sõnagi juttu olnud ja noh, selles mõttes õige ka, et noh, ega meie ju, ega eestlased ju pole muid maid eriti koristamas käinud otseselt, et, et aga, aga mõnel pool mujal on jälle niimoodi noh, näiteks Indias, Deelis nüüd, nüüd eelmisel suvel, koristati umbes viiekümne tuhande inimesega, ehk siis sama, sama inimhulk umbes nagu, nagu, nagu Eestis oli, ainuke asi, et noh, noh, Indias noh, niimoodi, see viiskümmend tuhat inimest, see on niisugune, see on niisugune hambaauku, läheb nagu, et, et see on, see on väga pisikene, pisikene hulk ja, ja seal oli niimoodi, et, et inimesed koristasid ja neil oli, neil oli, neil oli meie logo. Eesti, Eesti teeme ära logo, mis oli, on, on see niisugune värviliste nägudega logo oli, oli kõigil mitte eesti keeles, aga, aga sama logo ja sama, sama niisugune slogan oli, oli, oli, oli nagu kõigil, kõigil särkide peal ja ja see on, see on väga efektne, kui vaata, et inimesi noh, eriti kui Noh, niimoodi, juba niimoodi rassiliselt kohe näha, et noh, see ei ole eestlane, eks ole, aga tal on see Eesti, Eesti logo.
Slogan tõlgitakse inglise keelde. Let's do
it, okei. Raimo, räägi siis, kas sina, sina ei olnud siis algusest peale seal?
Tiimis ma ei ole olnud jah, algusest peale, et ma olen küll nendel talgutel vabatahtlikuna osalenud ka alates esimesest aastast. Ja tiimiga ma tegelikult liitusin siin mõni nädal tagasi, sest et kõik see ettevõtmine on piisavalt nii-öelda hulljulge, et, et miks mitte sellega nagu sinna oma käsi ja mõtet taha panna, kui vähegi nagu aega ja võimalust on selle jaoks.
Kuidas see organisatsioon välja läheb, kas teil on mingisugune kontor Tallinna kesklinnas või kogu, kogu see töö käib?
Minu senise teadmise põhjal on üks väikene tiim, kes tõepoolest igapäevaselt seda tööd teeb ja siis enamus Kogu sellest seltskonnast on siis vabatahtlikud, kes teevad seda heast südamest, huvist, eneseteostusest, eks igaühel võib see eri, eesmärk olla erinev, aga ennekõike seob neid kindlasti see mõtteviis, et nad tahavad midagi head ära teha, midagi keskkonna heaks, ja väga palju on siin seotud just see, ma ütleksin, selle sellise sisemise põlemisega, mida ma tunnen ka ise, kui ma olen endal koosolekutel käinud.
Aga kui on sisemist põlemist paljudel inimestel, siis see on väga vahva, aga tihti kujuneb see niisuguseks kaootiliseks lõkkeks, kui ei ole kedagi, kes juhib, et kes on see, kes paneb paika ja eest veab kogu seda tiimi ja sisemist põlemist?
Seda, eks, eks ta, eks ta kindlasti on, ole niisugune hajusorganisatsioon, et, et aga, aga kõige rohkem niisuguseid juhirolli täidavad, on, on, on Rainer Nõlvak ja, ja Evel Truberk.
Kas teised inimesed, kes, kes on sellega liidunud, kas, kas nad on ainult Eestist või teil on ka välismaalt keegi?
Tänasel hetkel toimub see niimoodi võrgustike põhimõttel, kuna see aktsioon järgmisel aastal saab toimuma ülemaailmiselt, siis loomulikult ei saa seda kõike siit ainult Eestis koordineerida. Et regionaalsed juhid küll on suuresti eestlased, kes siis on seotud kuidagipidi kas oma varasema elukäiguga või, või sõpruskonna või tutvusringkonna kaudu mingite piirkondadega, keele ülesandeks on siis lükata käima tiimid konkreetsetes riikides, konkreetsetes piirkondades ja leida need aktivistid, kes seal siis ehitaksid ülesse selle struktuuri ja tiimi suuresti enam-vähem sama mudeli põhjal, mis on siis siin ja ju Sloveenias ja mujal Euroopas ja maailmas nagu juba läbi proovitud. Nii et, et tegelikult ütleme niimoodi, et... on juba praegu see tiim väga rahvusvaheline, ta läheb järjest laiemaks.
Kas järgmise aasta plaan ei ole väga uus, see tekkis aasta tagasi, ehk et kas viimased sündmused Lähis-Idas ei ole seda kuidagi muutnud, et noh, seal vaata inimesed sotsiaalmeedia kaudu said kokku ja siis noh, tegid igasuguseid asju, kas, kas seal kuskil Teistes riikides ei ole teemaks olnud see, et kord inimesed koristavad ja siis teinekord nad teevad midagi muud ja äkki nagu keelaks seda kogu ettevõtmise ära.
Ma ei ole kuulnud, et keegi keelata tahaks, aga seal kindlasti tuleb see aspekt mängu küll, et riikides, kus on äkitselt siseriiklik olukord muutunud ebastabiilseks, muutub automaatselt see koristamine ilmselt teise või kolmanda järguliseks. Et oluline on ellu jääda kindlasti, et, et ma ka olen kuulnud teatud murenaoti inimestelt, kes Egiptust näiteks veavad või, või siis mingit muidugi algpiirkonna riike, et.
Egiptuses ja Liibüas on meil projektid käimas ja projektijuhid koha peal olemas iseenesest.
No eks seal ole ka üht-teist koristada.
Ja, ja, ja see, see muide päris niimoodi, niimoodi ka ei ole, et, et, et, et koristamine muutub teisejärguliseks, vastupidi, mõnes, mõnes kohas koguni isegi esmajärguliseks, kuna inimesed leiavad, et nad, nad, nad tahavad teha midagi, midagi oma riigi ja oma, oma ühiskonna hüvanguks, et näiteks Egiptuses täiesti spontaanselt nende rahutuste ajal, mis noh, rahutuste alguses, mõned inimesed tulid täiesti spontaanselt kokku ja hakkasid, hakkasid koristama. Selle, selle, sellepärast noh, rahutuste käigus paljud inimesed tulevad tänavale, eks ole, nagu maha jääb tegelikult prügi, kui nad nagu lahkuvad sealt ja, ja osad inimesed tundsid, et, et, et see on halb ja, ja see annab kogu meie üritusele nagu halva, halva maigu ja, ja, ja, ja korraldasid järgmise aktsiooni nagu järgmisel päeval, kus kus osad inimesed, väiksem hulk inimesi küll tulid ja, ja koristasid selle läbu ära.
Okei, kuidas see tehniliselt toimib, et ütleme, kas see, mis järgmisel aastal tuleb, erineb sellest, mis Eestis oli siin, millal kolme aasta tagasi?
Põhimõtteliselt mitte, aga, aga igal maal on omad meetodid. Et, et mõnel maal, näiteks Portugalis, kus umbes kakssada tuhat inimest koristas, seal käis, käis loogika natukene teistmoodi kui Eestis, et seal oli niimoodi, et, et, et, et kesksed Portugali organiseerijad jagasid, jagasid noh, kogu maa siis nagu hierarhiliselt laiali, niimoodi umbes kolmesajaks ja üks üksuseks, vastavalt administratiivsele jaotusele, Ja iga, iga see administratiivne jaotus või iga vald võis oma koristamist teha täpselt nii, kuidas tahtis, nagu väga, väga erinevalt tehti, et, et, et igaüks hakkas oma peaga mõtlema, et, et kuidas seda asja organiseerida, samas kui Eestis käis kõik ikkagi küllalt niimoodi. keskselt organiseeritult ja, ja kui me rääkisime näiteks siin prügi kaardistamisest, et siis Eestis teatavasti kaks tuhat kaheksakümnendal aastal sellele prügi koristamisele eelnes prügi kaardistamise aktsioon, seda siis ka mõnel maal on tehtud ja mõnel maal ei ole tehtud.
Aga on see efektiivne, see prügikaardistamine, et annab tugevat tempot juurde hilisemale koristamisele?
Põhiline, mida ta tegelikult juurde annab, on, on see, et kui prügi on kaardistatud, siis on kõvasti lihtsam inimesi kutsuma, kutsuda koristama, sest kui kaardistanud ei ole, pildistatud ei ole, siis paljudel inimestel on ju esimene reaktsioon, et aga miks me peaksime kuskilt koristama tulema, minu koduläheduses ei ole ju prügi. Ja, ja kui talt kaari pealt näidata, tegelikult on. Ja noh, ausalt on, muidugi on, see oli siis kuskil põõsa taga, kuhu ta kas kunagi ei satu või kunagi pole vaadanud või siis, siis ta saab aru, et tegelikult, tegelikult meie maa on prügine ja, ja...
Aga kas siis saab väita, et need kohad, kus on kaardistatud, et nendele riik, nendes riikides on see koristusaktsioon edukam olnud?
Ma arvan küll, et võib niimoodi öelda, Sloveenias näiteks käis sa, samuti, samuti kaardistamine.
Kuidas ma sain aru, et see on siis mingisuguse, mingisugune rakendus, mille veel saab pildi teha ja neid kuhugi aplaudida, saad sellest lähemalt rääkida?
Jah, mis on maailmas muutunud alates aastast kaks tuhat kaheksa, on see, et, et väga paljudel inimestel on nutitelefonid taskus. Ja nüüd nutitelefonide jaoks meil on siis tarkvara, kus, mille abil saab, saab prügi väga mugavalt kaardistada, põhimõtteliselt lähed metsa, võtad telefoni taskust, vajutad kaks nuppu selle peale, et teed, teed telefoniga pildi sellest prügist ja... Ja, ja, ja lähebki, lähebki, andmed lähevad reaalajas kaardile, mida siis internetis vaadata saab.
Kust see rakendus tekkis, kes seda tegi?
Selle rakenduse kirjutasid leedukad oma koristuskampaania jaoks ja siis, siis seda on edasi adapteerinud siis meie eestlastest vabatahtlikud Jaak Laineste ja, ja Anton Laarsberg.
Aga siis see esimene koristamine Eestis ei olnud, ei olnud selle kaardistamisega, ta oli lihtsalt, inimesed tulid välja ja siis koristasid midagi?
No kaks tuhat kaheksa oli esimene ikkagi, oli koos kaardistamisega ainuke asi, et, et siis, siis ei olnud meil, siis ei olnud nutitelefone ja siis ei olnud seda, seda tarkvara, siis kaardistati lihtsalt natukene teistmoodi, kas inimesed, inimestel olid oma, oma GPS-i seadmed, mi, millega nad, millega nad käisid, käisid metsas, aga noh, Noh, GPS ei ole, ei ole nagu väga paljudel, aga tänapäeval igas nutitelefonis on GPS sees, et nüüd on, nüüd on seda kaardistamist võimalik nagu massides teha, et tookord, tookord kaks tuhat kaheksandal aastal, siis kaardistamisega oli tegev kuskil paarsada inimest ainult võib-olla.
Kas see rakendus AppStoreis
olemas? Jah, rakendus on AppStoreis olemas ja, ja, ja, ja meie kodulehel, www.lettsdoitworld.org, on ka QR-kood, mida saab siis oma telefoniga skännida ja Ja siis selle tulemusena tekib see, see app sinu telefoni.
Kas Eestis on mõtet seda praegu laadida, kas meil on plaanis prügi koristada kunagi?
Absoluutselt on, on, on mõtet, mõtet seda laadida, et ja, ja kindlasti, kindlasti tulevikus inimesed kasutavad neid andmeid. Mina näiteks käin kogu aeg, ma käin väga palju, käin metsas matkamas ja, ja mul kogu aeg telefon taskus ja kui prügi näen, siis vajutan nuppu ja, ja, ja, ja läheb ka, see on niisugune hea, hea niisugune harjumus, mida endal tekitada.
Mis tarkvara sina kirjutasid selle sündmuse heaks?
Mina kirjutasin selle serveripoolse tarkvara või mis, mis meie, meie veebisaidil on, mis, mis kaardi andmebaasi haldab ja, ja kaarti veebis näitab.
Tänaseks on seal siis nagu terve planeet näha juba valmis kogumas...
Jaa, seal on, seal on kuskil umbes ma arvan, seitse tuhat prügipunkte on, on üle kogu maailma.
Seitse tuhat ei ole vist väga palju või?
See ei ole kogu maailma arvestades muidugi mitte, mitte, mitte väga palju ja, ja me praegu tegelemegi selle, sellega, et, et kihutada inimesi, inimesi kaardistama üle kogu maailma.
Tere tulemast tagasi, jätkame saatega Restart, on laupäev, saatejuhid on Hendrik Aavik ja Andrei Korobeinik, meie saate sponsoriks on ITL ja meie saate teemadega saate kaasa arutleda meie Facebooki lehel, mille leiate, otsi sõna Restart järgi. Kes ei saa laupäeviti meie saadet kuulata, siis oleme leitavad lihtsast internetist, aadressil podcast.kuku.ee, kus oleme kogu aeg järelkuulatavad.
Just nimelt ja täna teema on meil maailma koristamine ja nüüd siis räägiks sellest, mis täpsemalt plaanis on, millal koristada saab, mis riigid tahavad selle projektiga liituda järgmisel aastal ja mis see üldse ennast kujutab?
Järgmine aasta on siis plaan maailm suures osas ära koristada, ehk siis sarnane prügikoristusaktsioon, nagu on toimunud Eestis ja veel mitmeteistkümnes riigis, Saab toimuma järgmisel aastal võimalikult paljudes riikides üle maailma, et selline ilus plaan või siht on pandud, et neid riike võiks olla vähemalt sada ja inimesi, kes järgmise aasta jooksul koristusaktsioonist osa võtavad, võiks umbes kolmsada miljonit olla ja hea meel on selle üle, et tänaseks on tiimid loodud, kes reaalselt seda ette valmistavad seitsmekümnes riigis juba. Ja, ja koristus ise ei leia siis aset mitte kõigis riikides ühel päeval, vaid siis vahemikust kuni septembrini kaks tuhat kaksteist. Üldiselt siis vist on asjad ette nähtud niimoodi, et erinevates piirkondades on enam-vähem samal ajal.
Aga kuidas te neid riike valite, et kas te ise valite need välja või te ootate, et need riigid võtavad teiega ühendust või, või kellele te helistate, ütleme noh, Põhja-Korea, kellele sa helistad?
Mina ei ole selle kellelegi helistanud. Aga ei, põhimõtteliselt käib tegelikult nende tiimide moodustamine suuresti isiklike suhtevõrgustike abil, et siinsed maailmakoristuse aktsiooni eestvedajad omavad ise väga palju kontakte välisriikides, samamoodi vabatahtlikel, kes siis regionaalseid tiime juhivad, ehk et suuresti otsita, otsitakse nii-öelda eestlaste kaudu kontakte sihtkohas ja sealtkaudu siis ehitatakse ülesse ja magada seal tiimid ja, ja seotud on need ka väga mitmed suured organisatsioonid, siin JCI ja ISSEC, nende kaudu käib kindlasti väga märkimisväärne osa nii-öelda kontaktide leidmisest. Ja ei ole riigid, tähendab, ei ole piiranguid, et millised riigid võivad osa võtta, millised mitte, et nii palju kui võimalik.
Sa mainisid, et kolmsada miljonit on plaanis inimest siis järgmisel aastal, et järgmine aasta on tegelikult juba üsna lähedal. Kuidas sa hindad seda eesmärki noh, täituvust, et kas tuleb kolmsada miljonit või tuleb äkki, äkki miljard näiteks?
No uskuma peab, et tuleb kolmsada miljonit.
Aga kui ütleme. Kust see number tuli, kas keegi lihtsalt pakkus välja, et võiks kolmsada miljonit olla ja siis kõik hakkasid selle eesmärgi nimelt tööd tegema või see on kuidagi preaalsuselt ka nagu põhinev?
See, see on, see on põhinev puhtalt sellele, et, et me arvutasime, et kui palju oleks vaja neid inimesi, et, et, et, et, et see planeet niimoodi ära koristada, et, et... Et Eestis oli tegelikult täpselt samamoodi, et, et, et alguses, alguses mingi üheksa kuud enne, enne või seitse kuud enne, enne aktsiooni kaks tuhat kaheksakümnendal aastal, siis mõtlesime, tegime mõningad arvutused, et, et kui palju inimesi võiks vaja olla ja ja arvutasime, et nelikümmend tuhat oleks umbes vaja ja noh, nagu üllatuse-üllatuse, umbes nii palju tuligi.
Kas see, et nad koristavad erinevatel päevadel, ei ole PR mõttes halb lahendamise saan aru, et kui ühes riigis on suvi, siis teises võib-olla hoopis talv, aga näiteks kui oleks kaks päeva aasta, siis võib-olla see oleks selline flash-mope efekt, väga lahe, kui inimesed samal päeval koristavad maailma, miks te ei läinud nagu seda teed pidi?
Seal natukene on jah see efekt, et ajas laialimäärimine vähendab asja niisugust ataktiivsust, aga teisest kusest jälle mitte väga palju, sellepärast et ega, ega maailmas niisugust rahvusvahelist PR-i väga palju ei tehtagi ju. Enamikke inimesi, üheksakümmend üheksakümmend protsenti inimesi huvitab seda, see, mis toimub tema oma riigis. See, kas, kas samal ajal on Rootsis mingisugune aktsioon või mitte samal päeval, see on niisugune teisejärguline. Iseasi on see, et, et, et, et kui naaberriikides toimuvad aktsioonid samal päeval, siis tekib niisugune võistlusmoment eri riikide vahel. Ja noh, seda kindlasti nagu saab tekitada ja osad riigid, osad naaberriigid, ma arvan, meil ka koristavad samal päeval.
Üldiselt on jah, samad piirkonnad, et, et tõenäoliselt siin meie Läänemere piirkond on enam-vähem samal ajal ja samamoodi näiteks Balkanimaades minu teada peaks olema samal päeval koristusteed. Et seal on just nimelt jah, see nii-öelda see naabriiga õistlemise ekspekt tuleb kindlasti juurde, jah.
Aga mis on riikide roll selles projektis, kas noh, on liigid, noh, ma ei tea, nagu näiteks Hiina või tõepoolest Põhja-Korea, kus riigi panus annaks päris palju juurde, kas igal pool see initsiatiiv tuleb alt ülesse või on ka vastupidiseid näiteid?
On vastupidiseid näiteid olnud küll, Serbias näiteks toimus koristamine täiesti ülevalt alla. Ja, ja kuigi me siin Eestis olime alguses selle asja ümber juures skeptilised või mõtlesime, et ei tea, kas see ikka töötab, siis tegelikult töötas väga hästi.
Räägiks võib-olla detailselt sellest, kuidas see, kuidas te plaanite seda eesmärki saavutada, et mis on need reklaamikandalid, mis, mis on plaanis kasutada, kas iga meeskond igas riigis mõtleb seda ise välja või nii-öelda keskus jagab kai?
Jah, kindlasti on noh, kuna iga riik on vot juba ka kultuuriliselt piisavalt erinev, siis ilmselt Eestist on väga keeruline juhtida kommunikatsiooni Ghanas või Liseotos, eks ju. Aga laias laastus kindlasti kohalikud tiimid, kelle juurde on planeeritud ka kohalikud kommunikatsiooni koordinaatorid, kes, kes peaksid siis nii-öelda kohaliku kultuuri konteksti kommunikatsioonivõimalusi, turundusvõimalusi arvesse võttes, suutma selle parima tulemuse tuua. Kust
need koordinaatorid siis tõikivad?
Samamoodi need kohalike tiimide juhid leiavad endale ka kommunikatsiooniinimesed, et regionaalne tiim, kes siis tänasel hetkel toimetab Eestis, kus on siis valdavalt Eesti päritolu inimesed, kes siis oma kotta leiavad nii-öelda käsilased siis mingis maailma piirkonnas, siis ka sinna juurde, nende piirkondade juurde ja otsitakse praegu kommunikatsiooniinimesi, seega kui mõni PR- ja turundushuviline inimene tahaks liituda, siis ja, ja tal on mingeid häid kontakte kuskil maailma piirkonnas, siis ta on kindlasti oodatud liituma. Aga kui me räägime globaalsest kommunikatsioonist ja siis jah, kindlasti saab see keskne punkt olema internet ja, ja sotsiaalmeedia.
Kas teil on mingid meediapartnerid ka olemas, kes teevad teile, ma ei tea, tausta reklaami?
Aga on loodust, et... On. On. Muidugi, loodust peab olema, aga kas, kuidas üldse erasektor suhtub sellesse, kas ta saab, ma ei tea, mingit tasterimmaadi või tasuta lend, lendepiletit, et on mingid koostööprojekteid juba käimas?
Jaa, jaa, on küll, on küll, ma seda peast ei oska neid täpselt üle, üles lugeda ja ma ei hakka, ei hakka proovima...
Konserid tänada muidugi, see lõgedes kõik välja, aga siiski.
Iseenesest, iseenesest võiks jah, sponsoreid tänada, kui mul oleks nende kõikide nimed praegu peas, aga mul kahjuks ei ole. Et aga, aga sponsoreid on ja, ja, ja, ja, ja kahtlemata, kahtlemata, kuna tegemist on üldse ju niisuguse vabatahtliku üritusega, siis, siis, siis eks me katsume, katsume võimalikult palju saada, saada tehtud just sponsorite toel ja kõikvõimalikke asju saada tasuta või odavama hinnaga kui, kui, kui muidu.
Kas käite konverentsidel, kes, kes tegeleb selle üldise PR koordineerimisega, kas noh, ma ei tea, kuskil TED-il olete käinud?
TED-il, TEDx Tartul käis Rainer Nõlvak rääkimas näiteks, aga maailmasid TED-il ei ole vist isegi käidud, ühelgi TED-il ka TEDx-i väljaspool maailma, ma arvan, Eestist ei ole veel käidud, aga, aga aga muidu üldiselt konverentsid jah, on üks, üks niisugune suur kanal, et et meil on siin Ghanas käidud konverentsil, rääkimas Brasiilias ja, ja, ja paljudes kohtades mujal, et, et kogu see Kogu see töö, et, et, et, et leida, noh, mida see Eesti inimesi suurelt ikkagi teeb, on see, et inspireerib kogu ülejäänud maailma. Ja kuidas sa inspireerid inimesi tegelikult läbirääkimise, et väga, väga, väga raske on, on inspireerida kedagi niimoodi, et sa kirjutad talle e-maili ja ütled, et korista nüüd oma maa puhtaks ja hakka selleks eestvedajaks, et et, et see, see veenmistöö käib, käib läbi selle, et, et keegi, kellel silmad endal säravad. läheb ja räägib inimestele, ise paneb nendel ka silmad seal ajama, täpselt samamoodi, täpselt samamoodi levis see idee nagu Eestist, Eestist Sloveeniasse ja Sloveeniast jälle ülejäänud Balkanimaadesse ja nii edasi ja nii edasi.
Jah, et taustal tegelikult käib ka, et Rainel on nõlbab, kui see esindus, nagu käib küll maailmas ka erinevates rahvusvaheliste organisatsioonide juures nendel teemadel rääkimas, et et see on suuresti selline ka lobi, lobitöö kindlasti ja, ja on tiimis, on eraldi inimesed, kes otsivad ja räägivadki läbi rahvusvaheliste potentsiaalsete koostööpartneritega ka erasektorist, kelle kogu vabatahtlik töö suuresti seisnebki selles, et leida neid potentsiaalseid partnereid ja kuni sinnani välja, et minnagi näiteks USA-sse nende peakorterisse kohtuma, nende top kolme või top nelja meestega,
Kuidas praegu on, nüüd see seitsekümmend riiki on kirjas, et kuidas sisemine hääl ütleb, et millisest riigist kõige rohkem osalejaid tuleb, mihuke riik ju kõige puhtamaks saab?
Statistika järgi võiks äkki Pasiilia või India alla või? Potentsiaal on kõige
suurem. Sellest kindlasti kasu, kui mina olen seal käinud, siis no küll ei ole midagi koristanud väga. Jätkub, jah. Aga ma ikkagi ei saanud aru, et need kohalikud tiimid saavadki inspiratsiooni, kas nad saavad ka mingit noh, juhist selle kohta, kuidas nad teevad seal, kuidas nad viivad seda projekti ellu?
Absoluutselt, nad, nad saavad, nad saavad moraalset tuge, saavad õpetussõnu...
Kas oskad öelda, kuidas, kuidas see pakett välja näeb, mida siis üks kohalik meeskond kätte saab?
Pakett, pakett koosneb sellisest dokumendist, mille nimi on country cleaning manual. Kus on põhimõtteliselt kõik kirjas ja ja lisaks, lisaks sellele on, on, on seal paketis tarkvara, mida, mida saab kasutada kaaristamiseks, prügi kaaristamiseks. Et, et, et saaks tekkida samasugune efekt nagu, nagu Eestis, kus kõigepealt kaaristati prügi ära ja siis selle kaaristatud prügi abil, prügikaari abil kutsuti kaasa suur hulk inimesi siis, siis, siis koristama juba. See on, see on kombinatsioon mobiilsest API-st ja serveri poolest, ehk siis veebi, veebisaidist ja, ja prügikaardist, mis, mida veebis näha on.
See on selline vaesem riik, kus nutitelefonid ei ole ole ka levinud, siis nemad seda kasutada
ei saa. Paketist nutitelefoni kahjuks ei ole, aga, aga saab küll kasutada, aga ilma nutitelefonita nimelt sealsamas veebis saab, saab minna sinna oma kodukoha juurde või iganes juurde, kus prügi on ja, ja, ja klikkida seal kaarel ja öelda, et siin on prügi.
Eestis oli, kujunes selle koristamise kõige kitsamaks kohaks, kus king pigistas ju see, et kes pärast selle prügi ära viib, et oli igavene jama pärast nende koristusfirmadega, kuidas see on, see kogemus on laia maailma üle kantud ja kuidas neid vigu vältida teistes riikides?
Eks iga maa kindlasti teeb omad vead ja need vead on eri kohtades erinevad, Sloveenias näiteks väga konkreetselt, niimoodi mõistupäraselt õpiti Eesti Eesti kogemusest ja, ja, ja seal, sealsed, sealsed organisaatorid võtsid endale kohe alguseks üheks prioriteediks selle, et, et et, et prügiveo logistika paika panna ja, ja see ei õnnestunud neil hästi.
Kas see eelmine prügi on Eestis ikka ära koristatud juba?
Valdavas enamuses küll, jah.
Ei, nüüd peaks vist ikka kõik olema.
Kas järgmisel aastal tuleb see prügi koristamine ka Eestis võist?
Eks ikka, eks ikka kindlasti koristatakse.
ei, ma ei julge seda öelda, aga see kuupäev on isegi juba paika pandud, aga mul hetkel ei meenu, mis see oli, ma arvan, et see on viies mai, peaks olema, see on laupäev, ma eeldan, või pühapäev.
Aga nüüd on siis järeldused tehtud ja nüüd on siis prügi kindlasti ka pärast ära viidud või, või ikkagi tuleb sama, sama probleem, et...
Ma kommunikatsiooni inimesega, nii palju, kui ma, kui ma seda tausta seal tean, sellel hetkel ma tiimi ei kuulunud, siis selles loos, mis eriti oli seotud Tartu-Raadi lennuväljaga, oli ka palju kommunikatiivset müra, et tegelikult see, enamus sellest prügist, mis seal vedeles, ei olnud sugugi mitte ainult...
Kui juba sloveinlased oskasid eestlaste vigadest õppida, siis ma arvan, et eestlased peaksid seda veel paremini oskama.
Eetris on IT-äri saade Restart ja saates on Andrei Korbeinik ning Hendrik Aavik ning meie tänaseks teemaks on see, kuidas planeet ära koristada, selleks on meil külalised Aimu Matvere ja Ahti Heinla.
Ning räägime siis tõepoolest koristamisest ja saime siis teada, et järgmisel aastal Koristab üle maailma kolmsada miljonit inimest, mitu tonni prügi siis tuleb kokku?
Ma ei oska pea, peast nüüd täpselt öelda, aga igal juhul väga suur number.
Selle suure eesmärgi saavutamiseks peab mingi plaan ikkagi olema, ma arvan, et kuidas see. PR siis välja, kas tuleb niisugune viraalne kampaania võrgustikus või kuidas, kuidas need inimesed saavad sõnumi kätte?
No vot, see plaan ongi hetkel väljatöötamisel või, või õigemini me seda tabavat kõige paremat ideed hetkel veel, veel otsime, et kindlasti sotsiaalmeedia saab seal hoidma nagu kõige kesksemat kohta, kui me räägime kommunikatsioonist väga paljude inimestega. Et tänasel hetkel on, on nagu keskne, keskseks kommunikatsioonikohaks nendele inimestele, kes juba on kuidagi selle teemaga haakunud ja saanud Facebook, et, et praegu on üle maailma vast meil kuskil kolm-nelikümmend erinevat Let's Do It Fännilehte Facebookis, mis on siis erinevate riikide poolt loodud, mõnes neis on mõni, mõni kolmkümmend, nelikümmend tuhat inimest isegi juba liikmet, aga et küsimus on tõepoolest selles, et, et kuidas seda, seda ideed kui sellist kõige atraktiivsemal viisil laiali viia, et, et me kommunikatsioonitiim on hetkel selles seisus, et ta, me oleme leidnud, et tõenäoliselt see, et inimesed saada prügi kaardistama. loob kõige parema eelduse selleks, et nad hakkavad selle probleemi peale mõtlema ja seda teadvustama. Ja seega tänasel hetkel tegelikult me olemegi seisus, kus me, me, me otsime seda ideed, mis, mis kannaks, mis oleks võimalikult nii-öelda kultuuriliselt, sisuliselt kommunikatsiooni mõttes universaalne ja, ja võimalikult hästi arusaadav, väga palju... No see
on tõepoolest nagu viimane aegumise selleks, et noh, ikkagi sügiskäes ja järgmine aasta on lähedal, aga kas pole ma olnud sellise mängu elemendile, et võib-olla tekitada mingisugust võistlusmomendi, ma ei tea, kes kaardistab kui... Suurema hunniku saab mingit eriauhinda, noh, nagu Foursquareis on badge'id olemas, ka seal võiks mingisuguse, mingisugust prügibadži jagada.
No eks, eks inimestele, kui me, kui me räägime mingist turundusest ja kommunikatsioonist, siis kui mõtelda nende nii-öelda draiverite peale, mis inimesi liigutama panevad, kindlasti üks ongi see mängulisus, siis võib-olla see niimoodi või-efekt, Mille peale on selles võtmes võimalik mängida, aga see ei pruugi olla parim variant, või siis tõepoolest miski, mis tekistab vaimustust, et tegelikult see üleskutse tänasel hetkel ongi see, et, et kui, kui kas või mõne selle saate kuulajal tuleb suurepärane idee, mis see võiks olla, siis võiks sellest näiteks mulle, Raimo, et let's do it, world.org aadressile teada anda. Et, et ma kutsuks ka siin neid saatejuhte meiega kaasa mõtlema, et...
Ma olen tegelikult seda juba teinud varem, et kas meil on üks püsi, püsi külalised Garage48 ürituselt, et kas pole mõelnud teha sellist sarnast üritust, kust võiks neid ideid genereerida ja võib-olla ka mõned ellu viia?
Noh, see on päris hea mõte.
Sellepärast, et ilmselt on, on need rakendused noh, ongi eduvõtsjad, kui sul on selline hea mobiilrakendus, kus saad oma sõpradega võistleda, võib-olla et mees, ma ei tea, meeskonda moodustada koha peal, jagada seda tuttavatega, siis võib-olla see ongi lahendus.
No reaalselt meil ongi... Kohe neid järgmiseks esmaspäevaks planeeritud ühed mõttetalgud sel teemal, et, et et sellel samal meiliaadressil saaks nagu kindlasti infot küsida, et, et kuhu, kuhu tulla ja, ja mi, mille peale mõtiskleda. Et absoluutselt kõik, kas ta on mänguline, kas ta on šokeeriv, kas ta on nunnumeeterid, rõhuv, mis iganes see idee saab olema, oluline on see, et oleks võimalikult universaalne, et ta leviks, et tõepoolest noh, tõe, tõenäoliselt nagu lootust on nendel ideedel, mis viirusena kuidagipidi levima hakkavad.
Prügipuhuse nunnumeetri... Lähemine võib-olla on vale,
aga... Ei, sa ei pruugige, ma, see lihtsalt, et noh, kui ma räägin nagu põhidraiveritest, mis võivad nagu inimesi lõpuks käima tõmmata. Ikka,
kui sa näed, et kiisu võib ennast ära määrida, siis ikka koristad ümber. Aga ma kardan, et ta võib, mitte ei karda, vaid muretsen selle üle, et Kui te ei ole õhutanud nagu Facebooki peale, siis kas Facebookist väheks ei jää, et kui oleks kolmsada miljonit inimest kokku saada, siis Facebookis on küll rohkem kasutajat kui kolmsada miljonit, aga kui me arvestame, et see konversioon on tõenäoliselt, ei ole seal üle kümne protsendi, kuidas jõuda kolmesaja miljoni
inimeseni? Noh, tegelikult asi see, see asi nüüd päris nii raske ei ole, sellepärast et ega, ega me siit Eestist ei, ei tõmba kaasa otse kolmesad miljonit inimest, meil on, meie eesmärk eelkõige siin Eestis on, on see, et saada, saada kampa nüüd kakssada riiki. Ja, ja, ja põhikommunikatsioon ja põhiinimeste kaasatõmbamine toimub ikkagi kohapeal. Et, et, et üsna ebaefektiivne oleks meil siin Eestis hakata, hakata kogu, kogu Zimbabwe elanikkonda näiteks kõnetama, et ma, mina peast ausalt üle isegi ei tea, mis keeles me seda tegema peaks.
Ei inglise keeles, aga, aga samas, kui noh, Eestis on noh, miljon kakssada, kolmsada, et varsti saame täpsemalt teada inimest ja kas, mis, mis on siis sõnum eestlastele, kas igaüks neist võiks ju olla selline noh, kuidas ma ütlen, emissar, kes käib siis mööda maailma ja räägib sellest, et on olemas selline lahe initsiatiiv, liituge sellega, kas siin meie ressursiga on piisavalt tööd tehtud?
Ma arvan, et eestlasele saab olla siin kaks sõnumit, üks on see, et et ta ise prooviks ära seda, selle prügikaadistamine, et ta, et tal tekiks endale isiklik suhe selle aktsiooni kui sellisega, ja teiseks, ma arvan, et on siiski tänasel hetkel väga vähe eestlasi, kellel ei ole ühtegi välismaal elavat sõpra, tuttavat, sugulast. Mitte ühtegi. Kuidas?
Ma, ma vähemalt ei tea kedagi, kellel ei oleks ühtegi tuttavat
Jah, just, absoluutselt, et siis ongi mõistlik või tähendab, palve oleks siis nendel inimestel seda ideed kui sellist jagada ja et sellel asjal oleks konkreetsus, siis tõenäoliselt see prügikaardistamise proovimine on see esimene sõnum.
Et võib, võib-olla noh... Päris kasulik oleks selline, noh, teil on ju pakett meeskondade koha peal, et selline pakett eestlastele võiks olla ka kasulik, kus on lihtsalt manual selle kohta, mida nemad võivad teha, et millest nad võivad rääkida, kuhu nad võivad inimesi kutsuda, mis on see ajagraafik ja nii edasi, et kui seda siis jagada Facebooki kaudu, siis ma arvan, noh, äkki toimiks.
Jah, seda kirjutatud ei ole, aga siin nagu suusõnaliselt võib küll jah, inimesi üles kutsuda, et kui, kui, kui me siin enne rääkisime, et me tegeleme inimeste veenmise ja nendele silmade ees hädamapanemisega, siis, siis, siis nüüd kuulajad võivad ka mõelda, et kui, kui on nagu mõni riik maailmas, kus te tunnete kedagi sellist inimest, kes, kes, kes tegelikult, kellel oleks seal võimekus olemas, et ta, et ta võiks kogu selle riigi. mobiliseerida, prügi koristama ja koristama, siis, siis, siis andke teada. Sest puhtalt nende isiklike kontaktide kaudu see veenmine käib.
No inimesed on tihtipeale väga tagasihoidlikud, aga mis riikidega see king kõige rohkem pigistab, et ma eeldan, et noh, Soome või Läti on ilmselt kaetud, aga et kas te Venemaalt juba tunnete inimest, kes võiks selle ära koristada?
Venemaal on juba koristatud, kas Soomest näiteks ma ei ole kuulnud.
Soomes, Soomes on täitsa inimesed olemas ka, et kõikides siin lähi, paljus lähiriikides tegelikult, tegelikult on, et, et... Mis,
mis see riik siis on, kuhu te tahate pääseda, aga kuidagi ei suuda?
Oi, ma arvan, päris niimoodi niisugust asja nagu ei ole, et, et, et, et oleks mingisugune üks riik, keda me oleks hirm, hirmus palju proovinud ja poleks kuidagi üllestunud, aga, aga aga, aga Hiinas tõesti vist ei ole, Raimo, kas sa... Tead,
ma ei tea viimaseid andmeid, seal võib-olla tõesti tiimi veel. Ma arvan, ei julge, praegu ei oska peast
öelda. Riikide nimekiri, kes, kes kampas on, on meie koduleheküljel olemas, et, et siis praktiline üleskutse raadiokuulajale võiks olla see, et, et kui, kui, kui te siis teate mõnda sellist riiki ja sellist inimest, siis vaadake järgi meie koduleheküljelt, et, et kus see riik on juba kampas, Siis, siis on mõtet kutsuda seda inimest või inspireerida seda inimest liituma olemasoleva tiimiga. Kui ei ole veel juba kampas, siis on mõtet inspireerida teda, teda, looma uut tiimi.
Eks, eks nende riikidega on see ka, et et meeldivalt palju on juba riike kaasatud nii Aafrikast kui Aasiast kui Lõuna-Ameerikast, aga seal on, sealkandis ka Okeanias näiteks on väga palju eksootilisi riike, kus palju meil ei pruugi kontakte olla, seega... Mida väiksem, imelikum, ootamatum riik on, milles on inimesel kontaktisik olemas, seda tänulikum kindlasti on meie tiim selle kontakti eest.
Okei, aga noh, loodame, et järmi, järgmine aasta siis tuleb edukas kampaania, kolmsada miljonit inimest koristavad üle maailma, mis siis edasi saab?
Edasi on selle organisatsiooni eesmärk parandada teadlikkust keskkonnaküsimustes, et tegelikult on Next.Wave.to.puldi juures ka loodud nii-öelda on selline eksperttiim, kes mõtleb konkreetselt just nimelt prügi sorteerimise, prügikäitlemise seotud küsimustele nagu laiemalt ja ka nii-öelda korralduslikult, et, et see aktsioon oleks suuresti nagu see, mis näitab ära, milles on probleem ja, ja Let's, Let's Do It'i juht, nii-öelda tiimi siis eesmärk edaspidi saaks olla, aidata seda teadlikkust kasvatada ja pakkuda välja seda know-how'd. Eriti just vähearenenud riikidele, kes saaksid vältida mingisuguse prügikäitlemises tehtud vigu, mida näiteks arenenud riigid on mingil perioodil oma arengus teinud.
Kust see ikkagi, kust see raha tuleb, et kogu selle...
No enamik, enamik kulusid on ikka jällegi kohapealsetes riikides ja, ja, ja seal tegeletakse raha otsimisega selleks, et oma riiki puhtaks teha, et, et et siin sellel kesksel, kesksel tiimil on, on suhteliselt väiksemad kulud ikkagi, mis on...
No aga ikkagi, kui inimesed käivad konverentsidel, kas nad maksavad seda kõik oma taskust?
Praegu ikkagi annetustest ja, ja samuti riiklikud rahad, et, et, et Euroopa Liidu fondidest taotleme summasid selle jaoks ja, ja, ja seal on, on fonde, mis, mis on täpselt selle jaoks ette nähtud. Noh, me ei saa öelda, et, et me oleks nüüd sellega nüüd väga palju raha teeninud just, eks ole, et, et, et aga seni oleme suutnud igatahes oma tegevust korraldada, et ei ole pidanud seisma panema.
Okei, noh, maailmas on selline, ma täpselt ühesõnaga öelda, mis, mis nimega see päev oli, aga kus need inimesed lülidavad valgust välja korraks, et täiesti Nõmme aktsioon siis, et kas sellist koristamispäeva ei ole plaanis kalendrisse tekitada?
Põhimõtteliselt võiks, aga pole veel ette võtnud niisugust asja.
Jaa, eks see on, aktsioonipõhised asjad on toredad küll, aga prügi koristamine, prügikäitlemine ja see mõtteviis, et sa ei viska oma sinust järgi jäänud jäätmeid, kuhu iganes, peaks olema pide, järjepidev tegevus, mitte ühepaegne.
Okei, et aga meie saade hakkab kohe varsti lõppema, et mis see suur sõnum on, mida te saate siis meie suurele auditooriumile välja öelda, et mida, mida nemad saavad teha selleks, et järgmisel aastal teie ettevõtmine õnnestuks?
Üks sõnum, kaardista prügi ja teine sõnum, kaardista prügi ja teine...
Aga kuidas ma kaardistan prügi?
Oma mobiiltelefoniga, tule, tule meie koduleheküljele, skänni siis QR-kood, mis koduleheküljel on, kaardista selle abil, abil prügi oma nutitelefoniga ning mõtle, kas sul on mõjukaid tuttavaid või väga ettevõtlikke tuttavaid välisriikides, kes võiks oma riigis koristusaktsiooni juhtida.
Ja sinna juurde veel, et jaga seda sõnumit. Et kui eriti siin väljapoole Eestit, jaga seda, kui sa ise nii-öelda suhestud sellega ja sa, sa ise tahad selles kaasa lüüa, siis tekib tõenäoliselt ka see kirg teistega seda ideed jagada ja, ja seda võiks kindlasti teha.
Okei, meiega koos olid täna Raimo Matvere ja Ahti Heinla ja see oli siis IT-saade Restart, kuulage meid jälle järgmisel laapäeval kell neli ja kell kümme, ilust päeva!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]