No see on väike unistus küll, et saaks tehniliselt niimoodi need sisendväljundid ära kirjeldada, et kui kuskil on olemas kas hakkajad, kooliõpilased või kooliõpetajad, kes leiavad midagi huvitavat rakendust, mida võiks paljudele vaja minna, siis sellise klassikalise funktsiooni turu põhimõttel nad sinna külge ka liidestada, aga eelkõige tuleb ära liidestada juba täna olemasolevate teiste haridusinfrastruktuuri lahendustega, näiteks riikliku EHIS-ega või muude sarnastega, et et igal juhul peab... saama see e-kool liidestatuks, sest kuskil pole võimet teha ära kõiki, tuleb jagada tööd ja tuleb omavahel suhelda.
No õnneks tema nimi, e-kool, on perspektiiviline väga laiaks avav ja seetõttu on seal tükk tühja maa, mida tahaks täita uute huvitavate arendustega, kuid need arendused ei saa tulla kuskilt taganurgast nende arenduste väljatöötamiseks ja, ja väljamõtlemiseks tuleb eelkõige hakata küsima kasutajate tagasisidet ja ma olen ka välja öelnud selle, et meil tegelikult on plaanis moodustada ka e-kooli arendusnõukoda, mis oleks siis kõikide kasutajategrupide esindajatega, meil on kindlasti kasutajateks kooli direktorid, kes kooli juhivad ja peavad oma IT-süsteeme haldama, meil on olemas kasutajad ja õpetajad, kes iga päev seda kasutavad, lapsevanemad, õpilased, riiklikud järelevalveorganid. Ainuüksi kiiret nimetada see juba viis-kuus osapoolt ja nende kõiki kaasamine on nagu väga oluline. Aga nii palju küll, et ega e-kool ei saa teha mitte midagi muud kui seda, mida õpetajad ise otsustavad ja tahavad, sellepärast et ainult nemad on need, kes seda õppeprotsessi tegelikult juhivad, e-kool saab neid ainult toetada.
No tark ei torma. Et hariduses ei saa midagi teha ei kiiresti ega, ega, ega, ega üleöö Me oleme tegelikult mõned mõtted valmis pannud, kui tänaseks oleme vist paari nädala jagu operatiivselt püüdnud seda juhtimist seal üle võtta ja, ja uut strateegiat hakata joon, paika joondama, aga vaadates Soome poole, kes on täna üheks riiklikuks prioriteediks kuulutanud oma hariduskogemuse ekspordi ja seda mitte ainult siis tehniliste lahenduste poolest, vaid ka õppetöö korraldamise ja koolihoonete ergonoomika ja muus osas, Siis ma arvan, et nii lähedal, kui me oleme siin kahe tunni sõidu kaugusel headest ülikoolidest Helsingis ja nende kogemusest, ma arvan, et teatud muutusi saame meie viia sisse kiiremini ja tagasitulud kiiremini, isegi võib-olla kui Soomes, ja, ja olla selles mõttes nagu huvitavaks testmaaks teatud uuenduste katsetamisel ja üheskoos ka proovida seda eksportida, nii et ekspordipotentsiaal kindlasti sellest piirkonnast Skandinaaviast väljaspoole haridusmudelitel ja hariduslahendustel on.
iPad, et kuidas sellesse suhtuda? Kui nüüd üldistada seda nagu tahvelarvutiks või siis midagi, mida on kaasas kanda mugav ja mis on interaktiivne oma multimeedia poolest, siis kui laps oma koolivälises keskkonnas mitu tundi veedab sellises kõrge esteetikaga ja väga huvitavate interaktiivse tagasisidega keskkondades, siis ka loomulikult ta hariduskeskkonnas ei tunda ennast nagu halli vatti visatuna, seetõttu ma arvan, natukene peab lastele seda põnevust lisama ka IKT vahendite abil, Kuid kas see on iPad või on see mõni teise firma toode, kas ta on just selline, ma ei tea, katsetusi tehakse maailmas palju, ma olen näinud linnas Venemaal, on venelast enda arendatud ta, väike tahvelarvuti koos tarkvara ja raudvaralise lahendusega, Singapuris on mitmes koolis võetud mitmes klassis see piloodiline ette. Ma ei usu, et siin aasta-kahe jooksul midagi väga nagu juhtub ja kas ta peab olema riiklik initsiatiiv, ma arvan, et see läheb loomulikku arengutpidi, mõnes kohas tehakse katsetusi riigi pooli, poolest ja näidata eeskuju, mis see võtta saaks mõnes koolis ja lapsevanemad ise hakkab tõenäoliselt panustama sellesse, et õpilastele huvitavamaks teha.
On laupäev, kaheteistkümnes kuupäev ja kell on kuusteist kakskümmend kaks, stuudios on saatejuhid Andrei Korobeinik ja Hendrik Aavik ning meie külaliseks on e-kooli tegevjuht Üllar Jaaksoo. Lähme edasi äkki siis teemaga, et kuidas Suhestuvad omavahel riik ja e-kool, et kas, kas on mõistlik, et e-kool on eraldi eraettevõtlik, eraettevõte või peaks seal olema ka tugev riiklik sisend? Kas siis raha näol või, või koostööprojektidena?
No e-kooli algusaegadel tehti seda ju laiapõhjaliselt siis koostöös, et, et täna ma arvan, olen aru saanud, et, et pigem on... Riik rahul sellega, et on asi turutingimustel toimiv ja, ja, ja, ja ka kvaliteeti näitav, aga riik võiks kindlasti siis võtta nagu suun, suunavamat poolt rohkem juurde, mis oleks ka e-koolile, e-kooli kasutajatele rohkem abiks, sest noh, e-kool ei ole kooli ainukene IT-vajadus, nendel on olemas nii dokumendihaldussüsteeme, raamatupidamissüsteeme, raamatukogusüsteeme, õpilaspiletisüsteeme, neid on veel. Omamata selget noh... Nägemust nende kõikide elementide omavahelist koostoimest ja vajadusest, on väga raske ka arendada välja neid liideseid nende juurde. Seetõttu ma arvan, et, et kui suurem abi oleks see, kui koordineeritum oleks see koolide jaoks erinevate IT-süsteemide koostoime poliitika. Ja loomulikult on olemas asju, mida saaks innovatsioonikorras kasutuselata varem, kui selleks võib-olla turg lõplikult küps on, nende jaoks tihtipeale on olemas ette nähtud nii... Euroopa toetusfondid kui ka mingid riiklikud fondid, kus sa saad innovatsiooni nagu kiirendada, ja ma arvan, siin on küll selline public-private partnership tüüpi koostööks võimalusi, kus võiks kas siis sisu toodete osas või siis teatud funktsionaalsust osas mingeid varem valmis teha, kui koolid see täna veel tahaksid või juba oleksid valmis maksma. Et natukene koolidest eespool olla ja, ja neile midagi valmis toota.
Noh, kindlasti kogemuse puudust oli natukene vähem, et nii suu, nii mahuka süsteemi nii olulist muudatust läbi viia polnud ennem see meeskond teinud, ma arvan, et oleks olnud põhjust kaasata olnud kas siis panganduse poole pealt, kus on suuri süsteeme uuendatud või siis kas või riiklike süsteemi nagu Maksuameti poolt või sealt kogemusi juurde. E-kooli meeskond ise on teinud endale väga selgad järeldused sellest, kuidas edaspidi paremini testimist korraldada, kuidas koormustestid õigel ajal ära teha. Kuidas koolidele teavitust varem teha ja väljaõpet rohkem teha ja ka koolide kasutajate taset nagu peeti liiga ühtlaseks, tegelikult oli see palju-palju ebaühtlasem, kes oli kiirem, hakkab kes vähem. Pluss esimese septembri tavapärane kooli alguses Agin, sinna juurde, kus on väga palju uusi vanemaid koolides ja väga palju uusi korralduslikke asju, alati iga õppeaasta alguses. Kõik see kokku oli lihtsalt natukene halb ajastus. Mulle tegelikult meeldib see, kuidas suhteliselt nagu ennastalgavalt seal pikade päevadega paari kuu jooksul, siis need noh, muresabad kõik ära lahendati, ilusti seina peal hoiti ja ühe kopp ära lahendati, nii palju ma tagantjärgi olen seda kuulnud, et tänaseks päevaks on need mured nagu selja taga on veel jäänud. üksikut tööd, näiteks nagu arhiivandmete migreerimine ka nii-öelda laivbaasi, aga põhimõtteliselt saadi hakkama väga hea uue alusplatvormi tegemisega, mis kasutajatele võib-olla kõige rohkem häiris, oli see kasutajaliides, ehk siis see, kuidas näeb välja sinna ekraani pilt. Ja seal ekraani pildis toimusid mõned väga olulised muudatused, enim mainitud minu andmetel oli siis nii-öelda klassikalise maatrikskujul esitatud hinnete lehe asetamine kuskile, kus teda ei olnud enam nii lihtne leida, aga ka neid asju juba parandatakse, nii et,
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]