No pigem ma arvan, kõige tüüpsemalt, millega iga, iga inimene võib väga lihtsalt kokku, kokku puutuda, on see, kui tema isikuandmeid kuritarvitatakse või, või on ise puhtalt... Mingi, mingi lihtsa elementaarse vea teinud ja, ja need ise kuidagi avalikustanud. Ja nüüd hiljem siis soovib, soovib nendest kuidagi sel, sellest sammust kuidagi vabaneda.
No politsei võimad, selle koha pealt on piiratud kõik Eesti riigis seadustega, on ju. Iga isiku kohta IP aadressi päring on jälitustoiming, nii et meil peab olema kriminaalasi selleks ja kriminaalasi põhjal arvatud jälitustoimik, mille ausalt me saame seda päringuid teha, et selles suhtes näiteks mingil Elionil või teenusepakkujal on tunduvalt tihtipeale lihtsam neid andmeid kätte saada kui meil, kuna meil peavad olema ikkagi kõik asjad vägagi fikseeritud ja teatud juhtumid, millal me võime need päringud ainult.
Kas kui üks eraisik hakkab teist eraisikut internetis jälitama, et me saime aru, et poli, interneti politseinikul ja üldse politsei, politseil on jälitamiseks vaja erinevaid lubasid, aga kui üks poli, üks eraisik loeb teise inimese e-mail'e ja jälgib tema käitumist, kas see on ju kuritegu?
Aga nüüd eraisikute jälitustegevus, aga on see, et see ebaseaduslikus jälitustegevus eraisikute puhul on natuke keerulisem, on ju, ehk...
ma ütlesin, et kõik võivad ju mõelda, politsei ei ole mõeldud kas lastele või täiskasvanutele või firmadele või, politsei ei ole mõeldud kõikide jaoks, nii juriidilist ega füüsiliste ja isikute jaoks hooli, hoolimata enda soost, east, vanusest, rassilisest kuuluvust ja nii edasi, need loomulikult võivad.
Ja nüüd ma lihtsaks mõelda, et ettevõtetel on ärisaladus ja füüsiliste isikute on isikuandmed.
Aga kas, kas ettevõtjad saavad ka siis nagu nende samade... seaduste poolt siis nagu kaitset, et seesama situatsioon on nii eraisikutele kui ettevõtjatele, et saamaks asju ajada teiste riikidega või on see ettevõtjatele kuidagi lihtsam või eraisikutele kuidagi lihtsam ja kas see seadusandlus, ma saan aru, et Eesti poole pealt on see seadusandlus enam-vähem, Et siis kas Euroopa Liidu seadusandlus peaks sellele järgi jõudma või, või peaks Eesti seadusandlus muutma paindlikumaks teiste riikidega suhtlemise, reglementeerimisel?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]