Hea kuulaja on käes jälle laupäeva pärastlõuna ja nagu ikka, siis on Kuku raadios eetris tõsisem ja töisem tehnoloogiasaade nimega Restart. Ja Restardi saatejuhid Andrei Korobeinik ning Henrik Roonemaa ja täna on külalised meil poliitmaailmast, Silver Meikar Reformierakonnast ja Indrek Saar sotsidest ning spetsialistina ka internetiturundaja Henrik Aavik ja miks meil selline seltskond siin täna on, me räägime otse demokraatiast. Otsedemokraatia ajalugu on üsna pikk, antiikse Ateena keskväljakul langetasid otsuseid ju kodanikud ise, vahendajad poliitikute näol ei olnud ja hääletada sai iga mees, paraku mitte iga naine. Paljud arvavad, et see oligi tõeline demokraatia ja samas on levinud ka arvamus, et just see osalusdemokraatia sai kreeklastele saatuslikuks, väikestes linnades toimis see hästi, aga impeeriumi tasemel tekkisid siis kommunikatsiooniprobleemid ja suurriik varises kokku. Meil on tulemas umbes kuu aja pärast valimised ja tegelikult on internet ju andnud meile võimaluse see suurriik jälle väga väikeseks kokku tuua, kas või näiteks taskutelefoni, mis on ju päris väike, ja seetõttu me räägime täna otsedemokraatiast ja sellest, kuidas seda siis mõista ja kas see otsedemokraatial oleks nüüd mingisugune uus koht olemas või mitte. Ja alustame sellest, härrased, kuidas te üldse mõistate, mis asi see otsedemokraatia on, Silver?
Kuulge, aga, aga iga kord kui, iga jumala kord, kui Tallinna linnavalitsuses on olnud mingisugune kaasamise asi, no seda, seda kisa, mis on ühiskonnas ja meedias ja, ja opositsioonipoliitikute poolt tõusnud, ei jõua keegi ära kuulata. Kui nad ostsid muruplatsi, kui oli siin küsimus Linnateater versus Kultuurikatel ja mis iganes, need on ju korraldatud ja kõik on need maha teinud, miks siis? Ja nüüd me räägime, et võiks ju rohkem olla.
Probleem on selles, et, et ei seletata asja olemust, ehk siis tehakse kampaaniat tulenevalt oma poliitilisest eelistusest ja püütakse manipuleerida avalikku arvamust ja asja olemust ei selgitata, kui kui me vaatame kas, kas või ka näiteks Eesti seadusloomet, siis, siis tihtipeale selle asemel, et, et selgitada seaduse mõjusid, Räägitakse seaduse paragrahvidest üksikuna kontekstist välja rebituna. Ja, ja sellisel juhul sa ei saa adekvaatset vastust, kui sa, kui sa, kui sa tegelikult ei lähe selgitama, et mis need siis mõjud on, kas me tahame minna vasakule või paremale.
Kõige suurem hirm poliitikutel või kui me seda las, lapsenäidet kasutame, on see, et, et ei anta valida pudru ja supi vahel või antakse pudru ja kompveki vahel valida, ehk siis kohe, kui tuleb otsedemokraatia, siis juhtub niimoodi, et astutakse Euroliidust välja, legaliseeritakse narkootikumid, ja surmanuhtlus tuleb tagasi, et see on nagu suurem.
No siit nüüd tuleb poliitiline madu, et kindlasti Reformierakonna... Väga hea, on, on ka aeg, te olete kogu aeg ühel nõu, muidu. Ma pean
Mõnus poliitiline vaidlus, Silverile ei anna võimalust meie jõuast öelda, lähme meie teise peadiki juurde.
Me oleme Restartis tagasi, Andrei Korobeinik, Henrik Roonemaa, saatekülalised Silver Meikar, Indrek Saar ja Henrik Aavik, turundusasjatundjana. Ma tuletan meelde, et meil on ikkagi tehnoloogia saade, me oleme nautinud veerand tundi head poliitilist debatti, aga, aga ma tahaks nagu avada saadet ka selle külje pealt, et et hea küll, jätame võib-olla tõesti selle otsedemokraatia kui sellise väga puhta vormi kõrval, et ilmselt ei kujuta seda täna keegi Eestis ette, et see saaks olla sada protsenti võimalik. Aga kui siin kõik on ühel nõul, et, et osalusdemokraatiat võiks ju nüüd tõepoolest kuidagi paremini rakendada, siis no mis oleks parem võimalus, kui need arvutid ja telefonid, mis meil on, et, et see on, kõik on võimalik ka nendega?
Meil on Tom.ee keskkond, mis suri küll loomuliku surma ja ka sellejärglane Osale.ee, mida ootab ilmselt sama saatus. Mulle tundub, et toimub selline rahva võõrandumine poliitikast ja millega see võib tingitud olla, et mis te arvate, miks need suurepärased internetilahendused ei ole populaarsed Eestis, et miks inimesed neid ei kasuta, Silver, palun?
parandusettepanekuid. Tegelikult selle, selle, see kõlab ju väga-väga hästi, selle suur probleem on selles, et Sel hetkel see inimeste hulk, kes selles reaalselt osaleb, võiks olla tõesti suurem ja toetan meelde, et ka need kuulsad Tallinna rahvahääletused on olnud nii, et osavõtt on neli-viis tuhat inimest ja, ja, ja kui Tallinnas elab nelisada tuhat inimest, siis kas see üks protsenti... Ja, ja ütleme, et see peaks olema kindlasti rohkem ja teine asi on see, et minu arvates ei ole demokraatia hääletamine, minu arvates on demokraatia debatt. Kaasamine, kaasamine poliitikas, see toimubki nii, et kui sul on mingi teema vastu huvi, see on tehnoloogia saade. Kes siin laua ümber kõik istuvad, tunnevad huvi tehnoloogia vastu. Vaieldamatult me loeme rohkem, vaieldamatult me kohtume rohkem, vaieldamatult me omavahel arutame... Me saame
Ühesõnaga, vastas on see, et inimesed ei saa poliitikast aru nagu ma
pean tunnistama seda, et ükski poliitik ei saa kõikides poliitikavaldkondades samamoodi aru, Riigikogu liikmed on jagatud kümnesse erikomisjoni pluss veel siis üks erikomi, pluss veel siis Euroopa Liidu asjade komisjon, pluss veel, veel niisugused erikomisjonid nagu eelarvekontrollikomisjon ja, ja mina väliskomisjoni liikmena Eelkõige jälgin välispoliitika küsimusi ja kahtlemata on mingid huvitavad muud küsimused, ma püüan seda, püüan nendega kaasa rääkida, püüan jälgida, mis teises komisjonis toimub, aga sa saad tegelikkuses ka Riigikogus, olles, eelkõige olles spetsialist, konkreetses komisjoni valdkonnas.
Okei, poliitika on siis selline keeruline asi, et mis siin ikka, Indrek, kas sina oled kasutanud tom.ee näiteks või Osale.ee-t? Oled sa neist vähemalt kuulnud?
Aga teisest küljest võib ju alustada otsedemokraatiat just nimelt kõige madalamalt tasemelt, et juba täna võiks mõni, mõned poliitikud või mõni partei juurutada otsedemokraatia ja ja võimaldada seda, mitte ainult seda, et keegi saab hääletada oma e-mailiga, oma hääle saata, vaid näiteks seda, et ta saaks ühelt
Šveits tegelikult alustas oma referendumitega suhteliselt ammu, ma pakun, et see võiks olla mingi kuuskümmend aastat tagasi. Aga tänapäeval on olemas meil internet, kus on sellised edukad näited nagu Vikipeedia, mis on vaadamas sellele, et seda teevad, teevad tavainimesed, sisuluvad vähem vigu kui Britannica, mida teevad siis eksperdid. Meil on olemas WikiLeaks, mis natuke muudab seda, kuidas suured riigid oma poliitikat teevad ja tundub, et int, internet annab sellist lisavõimalust ka Osalehes demokraatias, et mis teie arvate, kui pru, kui vaadata praegu seda, mis Eestis toimub, siis milline teenus võiks meil järgmisel aastal ilmuda internetis, mis tooks rahvast poliitikale natuke lähemale? Kui Osale.ee sureb võib-olla kiiremini kui Tom.ee, mis, mis võiks olla selline kolmas natuke edukam, edukam lahendus?
Ma arvan seda, et kui me räägime sellisest inimeste kaasamisest poliitikasse, siis mind on alati üllatanud vahepealsed mi, mingite vahepeal välja käidud seisukoht, et, et see on nagu lausa kohutav, kui parlamendis mingi seaduse vastuvõtmine võtab väga palju aega või siis parlamendis seda seadust muudetakse oluliselt, võrreldes sellega, mis ta näiteks valitsuselt oli. Minu seisukoht on selles, et kui me nagu räägime, kus koha peal inimesed võiksid olla kaasatud kas siis läbi internetti või siis läbi, läbi erinevate organisatsioonide, siis ma arvan, et see ongi parlamentaarne debatt. Ja minule isiklikult väga meeldiks, kui kogu selline arutelu ja inimeste kaasamine toimukski Eesti esindusorganis, see on parlament, see näeks ideena välja selliselt, kui on mingi seadus, ennem rääkis Indrek siin sellest, kuidas praktilise uuring näitas, et kui palju ministeeriumid neid kaasavad, siis minu arvates see kaasamise koht võikski olla parlament. Esiteks sellepärast, et siis sel hetkel on kõik avalik, teiseks sellepärast, et sel hetkel on süsteem väga läbipaistev, on olemas erinevate erakondade, erinevate organisatsioonide seisukohad ja kokkuvõttes kahtlemata see lükkaks seda menetlusprotsessi pikkust edasi, ehk see kogu seadusloome võtaks rohkem aega. Aga ma olen päris kindel, et, et, et, et, et sel hetkel toimuks siis see, millest ka Indrek on mitu korda rääkinud, ehk sisuliselt saataks aru, mida see seadus kaasa toob.
usun, et reklaamida saab küll jah, et selles mõttes tundub, et siis järgmistel valimistel on meil hoopis teine poliitiline mastik, nagu ma aru saan.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]