No ma kõigepealt täpsustaks ka, et ma ka ikkagi esindan mitmeid, mitmeid erinevaid organisatsioone ja eelkõige esindan ma ikkagi iseennast tavaliselt. Aga siin saates võib-olla jah, et sissejuhatuseks konteksti loomiseks võib-olla siis see RAK-i tiitel on sobiv, et ma tõesti. Rakiga koos tegin juba siis vist kolmandat või neljandat uuringut ja, ja seda uuringut ma läksin eriti suure kirega tegema just seetõttu, et mina. Olen, kui te siin rääkisite sissejuhatuses oma ajaloost, siis, siis mina olen aastast kaks tuhat viisteist tegelenud noortega ja haridusprojektidega. Ja ma ei ole kunagi elus üheski riigiametis töötanud, ammugi siis mitte haridusministeeriumis, aga, aga julgen küll arvata, et ma nende aastatega teatava kogemuse haridusvaldkonnas olen saavutanud. Ja selles mõttes mulle oli hästi tore see väljakutse ja lõpuks ka tekkis seal arusaam, et võib-olla teinekord liigne professionaalsus võib tulla ka kahjuks. Et antud rollis uurijana võib-olla, kui sa, kui sa ise selles valdkonnas oled nii sügavalt sees, siis, siis hakkavad need isiklikud kogemused ja hoiakud võib-olla natukene. Mõjutama, aga tegelikult, mis ma arvan, mis selle uuringu suurim. Saavutus on, on see, et, et kui, kui me teeme või enamasti, kui tehakse igasuguseid haridusuuringuid, siis enamasti tehakse mingeid küsitlusi, mida ma isiklikult jälle hariduselt antropoloogina ütlen, et, et küsitlus kui selline. Eriti sellised skaalaküsitlused, et, et hind on kas heaks, superheaks või ülimega heaks. Need ei anna sulle ju tegelikult mitte mingisugust teadmist, me Taaviga oleme sel teemal ka kõvasti vaielnud. Ja et mina usun sellesse, et ikkagi ainuõige meetod inimeste arvamuse teada saamiseks on nende intervjueerimine, nendega koos. Füüsilises ruumis aja veetmine, nende tegevuste vaatlemine, kõiki neid meetodeid sai siin uuringus kasutatud. Ja mis tegelikult välja tuli, et noh, palju seda teadmist, mis meil nagunii juba on ja sihukese kõhutunde põhjal ja kuna me ju kõik oleme koolis käinud ja kõik me oleme lapsevanemad ja teame ju küll, kuidas see haridus käib ja peaks toimima ja, ja oleme kõik kõvad eksperdid. Et tegelikult need mured tulid sealt välja selgelt täpselt sellistena, nagu me kõik oma kõhutunde põhjal neid ka teame, et õpetajaid on vähe, nad on alamakstud. Huviharidus on teisejärguline, riiklik õppekava on ülepaisutatud. Õpilased tegelikult käivad tundides igavlemas. Põhiägedad asjad toimuvad huviringides, aga samas huviringid on raskesti kättesaadavad, toimuvad valedel aegadel valedes kohtades, huviringide juhendajad ei ole motiveeritud, on samuti alamakstud. Ja noh, kõik, kõik need hädad, aga tegelikult jah, selle, selle uuringu eesmärk oli siis välja selgitada, et milline see teekond on ja kuidas neid huvisid. Tekitada, alalhoida ja, ja süvendada ja ma arvan, et seal me tegelikult läbi selle, et, et see laste endi hääl, mis just nendes uuringutes tavaliselt kunagi ei kõla, ehk keegi isegi ei küsi. Küsitle neid noori, et, et see sai seekord kõlama. Ja, ja läbi selle tulid ka tegelikult väga head ettepanekud, et, et kõikide nende sadade murede lahendamiseks tegelikult. Teatud asju on ju juba tehtud ja juba on ka tulemust näha, et jällegi ma võin siin kiita kaassaatejuht Taavi Katkat oma tubli unicorn squad'i algatuse eest, et, et seda toodi muide täiesti sõltumatult. Ma, ma ei maini üldse, et, et sai käidud vaatlemas neid ringe näiteks Kuressaares. Et õpilased ise ka, ka mitte ringides käivad või selles samas unicorn squad'i ringis käivad noored, mainisid selle ära kui positiivse näite. Mis võimestab tüdrukuid tehnoloogiaaladele tulema, et, et selles mõttes võib öelda, et juba on palju asju tehtud.
ma mõtlengi, et need reformid on kallid ja siin ongi seesama teema, et, et kas sellised nagu. Noh, targutamised, mida me noh, mõnes mõttes ka siin praegu teeme, eks on ju, et omal väiksel moel. Et kas nad omavad üldse mingit sisu, noh, et me peaksime pigem rääkimagi. Sellistest lühikestest tekst, testidest, mis sobivad nagu meie konteksti ja just meie maailm ja meie majandusruumi. Noh, a la kui meie noh, praegune eesmärk on, et me kaks tuhat kolmkümmend tahame olla ikkagi teadmistepõhine majandus. Vaatame praegu oma ekspordi allakäiku ja muuta siin tööstuse allakäiku on ju, et noh, et, et siis. Tundub, et noh, polegi nagu väga muid valikuid, tulebki sinna IT-sse rohkem panustada, on ju. Siis tekib ju küsimus, et noh, et kui me oleme võtnud riiklikuks eesmärgiks saada rohkem nagu teadmispõhiseks maj Aga naistele ei anna seda võimalustki. Jah, ütleme, et noh, et pole probleemi, on ju, et palgalõhet pole, mitte midagi pole, on ju. Et siis, siis ei muutu midagi paremaks, ehk siis no, et sa pead minema konkreetsed parameetrid muutma, et seda, mida sa mõõdad, seda sa saad ka, eks, on ju, et. Kui sa ütled, et noh, sellega on probleem ja noh, mina väidan, et on probleem, naisi on liiga vähe, võiks olla rohkem, saaks paremalt palka ja nii edasi, on ju. Et noh, siis test, testi ära, tee ära oma väike test, on ju, küsimus ongi, mis edasi saab, on ju, et kui test on ära tehtud. Siis siin mul küll praegu väljundit ei ole, sest noh, ühel hetkel saab ühe peale rahakott otsa, on ju, rohkem ei jõua maksta, on ju, et noh, et, et.
Just nimelt ja see taandub, sinu tahtmine tugineb ka teadmisele, et meil on Püha Graal riiklik õppekava ja siis on mingi huviharidus, mis on hierarhias selgelt allpool ja see tuleb siit RAK-i uuringust ka väga selgelt välja. Ja eriti räägivad sellest huviringide juhendajad ise, et nad tunnevad, et nad on kuskil seal hierarhias väga alumisel astmel ja neid ei võeta üldse tõsist, et koolid, õpetajad on ikkagi kuskil kõrgemal ja kaugemal. Aga, aga kui me vaatame ja siis, mis on kõige kurvem, et, et tegelikult õpilased ise naudivad kõige enam seda. Aga, aga ma tahtsin tegelikult üks väga hea tsitaat oli ka meil siin uuringus, kus. Üks juhendaja ütles, et ta tegi poistele robootikaringi ja samal ajal kõrvalruumis toimus tüdrukute, ma ei tea, kas see oli siis tantsu noh, tõenäoliselt kas. Tantsutund või laulukoor või mida ikka tüdrukud ju traditsiooniliselt teevad, aga kuna tüdrukud siis läbi klaasi nägid, et teisel pool klaasi toimus midagi palju põnevamat. Et ja, ja see oli väga graafiline, kirjeldas, kuidas siis ilanire voolas mööda klaasi, siis need tüdrukud kõik nagu nina vastu klaasi vaatasid ja tahtsid ka. Ja kui nad siis läksid koju ja nõudsid oma vanematelt, kes omakorda nõudsid siis kooli juhtkonnalt. Aga noh, eks see on klassikaline selline rohujuure tasandilt kõrgemale jõudmine, aga et, et kui tulla tagasi selle küsimuse. Algse pistituse juurde, et aga kuidas me siis jõuame sinna, sinna otsustustasandile? Et ma ei tea, mis, mis peale selle, et me ära näitame, et, et me tegime, asi töötas, mis veel saaks toimida, et, et kui palju lõpmatuseni, et. Et, et mulle tundub, et meie süsteemis on nagu põhiviga, ongi see, et haridus on meil olnud just nagu tasuta või noh, seda, seda nähakse kui tasuta teenust ja seetõttu eeldatakse, et, et me peame seda tasuta. Ja sellisel kujul jätkuvalt saama, aga me ju ei kuidagi arvesta sellega, et me tegelikult maksame selle kõik ise kinni, aga see süsteem sellisel kujul või noh, et meie ei saa ise otsustada, et mil viisil seda raha siis kasutatakse.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]