Jaa, loomulikult, hea meel, hea meel selgitada. Et UPCatalist tegeleb siis süsinik nanomaterjalide valmistamisega. Ja, ja meil on selleks väga põnev tehnoloogia, et, et me tegelikult võtame siis CO2 ehk siis süsihappegaasi atmosfäärist. Selle halva asja jah, mis on siis teistel tegelikult nii-öelda, nagu heitkaas. Ja, ja selle siis ütleme lõhu, lõhume ära, CO2 lõhume ära süsinikuks ja hapnikuks ja süsiniku püüame kinni. Valmistame sellest süsinikust väga väärtuslikke materjale, mis on siis akutööstusele. Ja, ja hapnik tegelikult lihtsalt siis on täiesti keskkonnale ohutu ja see lendub ära ja et. Et, et selliseid, selliseid süsinik materjalid on siis meie nii-öelda fookuses.
väljaheitegaasid, ehk siis enamasti me tahame sealt CO2-e. See CO2 siis ütleme, enne meieni jõudmist tuleks, kas siis eelnevalt filtreerida võib, me siis võtame selle nii-öelda sellisest tootmisest, kus ta tekibki juba suhteliselt kontsentreeritud kujul. Ja, ja seejärel siis ta, see CO2 läbib siis meie elektrolüüsiprotsessi. Ja, ja selle protsessi sees siis me siis nii-öelda lõhume selle CO2 molekuli ära selliselt, et süsinik siis. Meil on siis elektrokeemiline protsess, kus me siis nii-öelda, jah, süsinik siis depositeerub meil nii-öelda elektroodide külge. Võtame sealt elektroodide küljest süsiniku maha, puhastame selle ära. Ja, ja seejärel saavadki sellest siis nii-öelda juba, juba pulbrilisel kujul toorained akutööstusele. Ja, ja ka teistele tootmistele, et, et ka teistele nii-öelda väga mitmetesse erinevatesse aplikatsioonidesse, mitte ainult akud.
Ei hakka, me hakkame materjali valmistama, et meie eesmärk selles mõttes, jah, me oleme selle tehnoloogia omanikud. Me arendame sedasama tehnoloogiat, arendame ka nii-öelda seda reaktorit kui kasti, siis nimetad seda kastiks. Et arendame seda poolt, aga eesmärk on meil ikkagi valmistada materjali, müüa seda materjali ja müüa seda materjali siis erinevatele tööstustele, kes nii-öelda siis süsinik nanomaterjale ega erinevaid siis süsinik, materjali ega grafiiti tulevikus vajavad.
Ei, meie ikka sööme sellelt poolt, et, et me tahame ikkagi valmistada võimalikult head materjali akutööstusele. See on nagu nii-öelda ütleme ikka teistele tööstustele, et selles mõttes see nii-öelda süsinik, me oleme süsinik manomaterjalide eksperdid. Ja, ja, ja meie eesmärk on valmistada süsinik nanomaterjali ja, ja teha nendest ka võib-olla siis edasi veel erinevaid dispersioone. Aga, aga. Ütleme see, et selle käigus
See on õnnelik kokkusattumus jah, sellepärast, et, et tõesti neid, seda süsinikku, mis, mis läheb siis akudesse ja läheb kuskile teistesse aplikatsioonidesse. Siis kindlasti ei, ei ole vaja siis valmistada nii-öelda fossiilsetest kütustest. Et me pakume ikkagi fossiilsetest kütustest valmistatavatele süsinikmaterjalile, pakume alternatiive nii-öelda, mis, mida on võimalik toota siis puhtalt CO2-st.
Ütleme dimensioonidesse siis. Me suudame, me võtame tegelikult siis kolme koma seitsmest tonnist CO2-st. Suudame toota ühe tonni süsinikmaterjale. Et, et see, see dimensioon on midagi sellist. Et ma praegu nüüd kohe niimoodi kiirelt ei võta päris numbreid, mis minu meelest Eestis on, on see nii-öelda aastane, ütleme kogu Eesti aastane siis emissioonide tase jääb kuskile sinna paarikümne miljoni siis tonni kohta. Ja, ja, ja, ja võib-olla siis Narva elektrijaamad teevad sellest, sellest poole. Et, et me selles mõttes samamoodi saame siis rääkida ikkagi tegelikult me suudaksime oma tehnoloogiaga, ütleme ka Eesti mastaabis täitsa mitu miljonit tonni süsinikmaterjali toota.
on? Seda läheb siis vaja, ütleme siis kõige suurem turg, mida me täna näeme, on akutööstus, seda ma juba kordasin siin, aga selles mõttes seda süsinik nanomaterjali, süsinik nanotorusid, siis me võime rääkida veel spetsiifilisemalt nanotorudest. Et süsinik nanotorusid siis täna ka erinevates, lisaks siis akudele kasutatakse ka betooni sees struktuuritugevdajana. Kasutatakse komposiitmaterjalide valmistamises, kasutatakse värvides nii, nii struktuuritugevdajana kui ka siis ka antistaatilise efekti kui ka antifouling efekti nii-öelda tekitamiseks. Et selles mõttes aplikatsioon erinevalt, aga kui me räägime nüüd puhtalt siis akutööstusest, mille, mille kasv on täna kõige suurem, siis, siis seal on. Ütleme, seal on siis anoodkate, mida siis, anoodkiht, mis siis akudesse, akudesse nii-öelda siis aku, anoodelektroodi peale siis kaetakse. Ja, ja see, see anood, siis see kiht koosneb täna siis enamasti üheksakümmend üheksa protsenti grafiidist. Aga selleks, et nüüd neid grafiidi omadusi siis parandada, siis tegelikult lisatakse sellesse segusse süsiniknanomaterjale. Nii et, et uuemad akud, uuemad siis. Ka akutehnoloogiad kasutavad siis erinevaid süsinikmaterjale, lisandained.
Jaa, kui sul on võib-olla Samsung telefon, siis need on olemas juba. Et, et, et, et, et osades jah, mobiiltelefonidest selgelt on süsinik nanotorud täiesti akudes juba kasutusel. Ja, ja seesama tehnoloogia jõuab ka kohe peatselt ka akude, siis nii-öelda autoakude tööstusesse. Et täna võib-olla siis need akud, mis te siin, autod, mis te nii-öelda täna poest ostate, seal veel võib-olla süsinik nanomaterjali akudes ei ole. Aga, aga õige pea saavad olema, sest kõik akutootjad teevad täna arendust selles valdkonnas, et nad lisavad siis süsinik nanomaterjale ja süsinik nanotorusid just sellesse nii-öelda seguse sinna juurde. Ja mis parandavad siis nende akude omadusi, et, et siis paraneb ka nende laadimiskiirus ja, ja paraneb ka nende laadimismahtuvus.
Mul on see numbri maagia ikkagi oligi sassis praegu, et, et kui puhtalt Eesti pealt saaks, juba sa ütlesid siin paar miljonit tonni süsinikku, on ju. Kas ma õigesti mäletan, üks veoauto suudab kanda mingi viisteist kuni kakskümmend tonni või? Jah. Materjali. Umbes nii, jah. Kas seda tõesti läheb nii palju vaja või ütleme ühesõnaga, nagu tekib selline tunne, et nagu, et puhtalt Eesti pealt võiks katta juba väga suur osa nagu kogu selle materjali vajadusest maailmas ära, on ju, aga kui sa tahad siin ikkagi tervet maailma puhtamaks hakata tegema, siis see on tohutu kogus mingit, mingit, mingit. No
No nii, aga sellest me räägime ainult, nii, aga see nüüd, see nüüd on nii-öelda, kui me räägime ainult süsiniknanomaterjalidest, aga me suudame toota ka tegelikult grafiiti. Ja, ja ühes keskmises elektriautos on kuuskümmend kuus kilogrammi grafiiti. Nii et, et tegelikult, kui me suudame juba toota ka tonnides sellesama tehnoloogiaga süsinikku. Siis, siis me kindlasti ka võtame järgmise tootena endale grafiidi, me täna suudame selles mõttes oma tehnoloogiaga, oleme siin teinud kolm aastat, kolm-neli aastat arendust. Ja, ja me suudame tegelikult siis erineva struktuuriga süsinikke valmistada, et me valmistame nii süsinik nanotorusid, süsinik nanofiibreid, süsinik nanosfääre. Mida kutsutakse ka siis teistpidi ka carbon blackiks. Ja, ja siis, ja siis me suudame teha ka sama tehnoloogiaga grafiiti ja grafiidi nii-öelda, kuidas öelda, vajadused globaalselt on juba ja need on tõesti miljonites tonnides.
Ja, meil on täna siis, ütleme, me oleme kolm aastat arendust teinud, meil on täna jah, tõesti siin meie nii-öelda väikses pisikeses tootmisüksuses on siis kaks nii-öelda kilogramm skaala reaktorit, kus me suudame mõlemaga toota umbes kilo süsinikmaterjali siis päevas. Ja, ja, ja hetkel me ehitame siis merekonteineri suurustrektorit. Sellega meil on siis koostööprojekt siin erinevate nii-öelda ülikoolidega, hetkel seda ehitatakse siis Rootsis. Ja, ja, ja seal siis see hakkab siis juba ütleme, valmistama ütleme, reaktorina üle kümne kilogrammi materjali päevas. Ehk siis sealt me räägime juba mitu, kolm, neli tonni materjali aastas, et see nüüd on meil järgmine etapp. Aga sealt edasi me siis tahaks, tahame nii-öelda valmistada juba siis järgmise nihukese väikse piloot. Väikse pilottehase või piloot nii-öelda tehase moodi üksuse, kus me siis, kus me siis saame valmistada circa. Siis jah, circa siis kolmkümmend, kolmkümmend tonni materjali aastas.
kuule? Tänases pildis jah, me seda tehast Eestisse ehitada ei saa, et me võime siia, saame teha küll katsepiloottehased ja, ja nii-öelda näidised, asjad valmis. Aga, aga, aga siit jah, meil on vaja siis nii-öelda rohkesti roheenergiat ja me kindlasti rõhume just selle peale, et roheenergiat sellepärast, et me tahame just saada siis selle, et ka meie toode. Oleks edaspidi ka süsiniknegatiivne, et me räägime siit tegelikult carbon negatiiv nii-öelda lõpptootest. Ja et see oleks ka edaspidi siis süsiniknegatiivne, siis, siis see elekter, mis me oma protsessi jaoks tarbime, peab olema kas siis päikeseelekter, tuuleelekter või siis hüdroenergiat.
Absoluutselt, et võib-olla tõesti, ma ei oska seda täpselt täna vastata, see on keeruline, aga selles mõttes, et tõesti, et, et ütlen ausalt, meil täna tunnevad meie nii-öelda tehnoloogia vastu siis väga mitmed siis ütleme ka siis süsinikutootjad, kes täna toodavad suurtes mastaapides, juba on suured ettevõtted, suur korporatsioonid. Et, et väga, väga on huvitatud nii-öelda tehnoloogiast ja. Ja, ja, ja kuidas öelda, ei ole üldse, ei ole kaugemas perspektiivis, ei ole üldse välistatud, et, et, et kas me siis saame mõne nii-öelda suurema korporatsiooni endale ka. Siis ja ankurinvestoriks, kes arendab seda edasi või siis, või siis pikemas perspektiivis tahab üldse nii-öelda üles osta seda.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]