@ ETTEMÕTE // 2024.01.23
delfi_ettemote_0198.mp3
KUUPÄEV
2024-01-23
PIKKUS
47m 57s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutlevad Sten Tamkivi, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa uue investeerimisfondi Plural ambitsioonide ning Euroopa tehnoloogiasektori hetkeseisu üle. Analüüsitakse riskikapitali toimimist, erinevate valdkondade nagu kliima ja AI väljavaateid ning seda, kuidas kogenud ettevõtjad toovad startup-ökosüsteemi uut tüüpi kapitali ja tarkust.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Podcasti "Ettemõte" tänase osa külaline Sten Tamkivi räägib saatejuhtidele Taavi Kotkale ja Henrik Roonemaale, kelle jutul tuleb maailmas käia, et kaasata investeerimiseks 400 miljonit eurot ning kui palju raha riskikapitalifondid oma investoritele tegelikult teenivad. 23. jaanuari "Ettemõtte" peamised teemad: * Tamkivi sõnul on Euroopa idufirmad praegu väga heas seisus, miks? * Millistesse valdkondadesse tasub täna riskiinvesteeringuid teha ning firmasid luua? * Kuhu ja kuidas 400 miljonit eurot investeerima hakatakse? * Millised on riskikapitali fondide tootlused ja miks peaks praegusel üsna kõrgete intresside ajastul idufirmadesse investeerimine mõttekas olema? * Eesti idufirmade leivanumber B2B SaaS ettevõtted on turvalised ja mugavad aga nendega väga sajakordset kasvu ei tee * Kuidas investeerida teaduspõhistesse idufirmadesse ja millega peab nende puhul arvestama? * Eesti investorid ja fondid peavad astuma sammu edasi järgmisele tasemele * Eesti on idufirmade arengus kahe tsükli vahel ja praegu on vaiksem aeg, kuidas sellest üle saada? * Krüpto, Web3 ja plokiahelad pole surnud, vaid sealt tasub oodata suuri asju Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Jah, noh, see on jällegi see, et, et olles ise olnud selle tänamatu ettevõtja tooli peal. Et kus sa, sulle vaatavad otsa kümme inimest, kellel on kodus pered ja siis sinu, sinu töö on neile palgaraha kuskilt välja lüüa, et mõne järgmise kliendi käest ettemaksuga või mõne investor käest. Ehk siis, et see, see mul on väga palju nagu austust ja empaatiat inimeste vastu, kes on nõus selle hulluse nagu ette võtma üldse. Ja seetõttu ma ka nagu väga ei kritiseeriks neid, et kui nad püüavad veel või püüavad kauem, kui, kui ülejäänud turg neile seda ütleb. Ja tegelikult maailma nagu suurte ettevõtete ajalugu on ka palistatud nendest lugudest, kus, kui kaks või kolm aastat oli see varjusuurmas ja siis tuli oodatud läbi mul, et, et neid lugusid on ja neid, neid selliseid. Läbimuudeid tehakse ka. Aga üks asi, niisugune suurem makroprobleem, mida see minu arust näitab, on see, et mida rohkem on meil korras varajase faasi investeeringutega. Et kui sa Eestis tahad näiteks kaasata kakssada tuhat või viissada tuhat või ühe miljoni mingit varjast investeeringut, siis sul on kümneid fonde ja sadu ingleid, kellega rääkida. Aga mida rohkem on meil see varajane faas lahendatud, seda rohkem need probleemid nihkuvad sellesse hilisemasse faasi. Et tegelikult, kus kohas see Euroopas oma ettevõttega IPO teed. Kes on need teised Euroopa ettevõtted, kes su asja ära ostaksid, juhul kui sa vaatad, et see asi läheb nagu külje peale, ei ela ja ei sure, aga ma tahaks nagu väljuda, et läheks, päris mingi teise firmaga kokku. Et kus on need hilise faasi investorid, kes ei tee mitte ühe või kümne miljonist raundi, vaid teevad saja või kahesaja miljonist, et tavaliselt need asuvad kaugemale kui Euroopas, et. Et, et noh, see on selline natuke ütleme, ökosüsteemide või nende ettevõtluskeskkondade kasvus selline nagu loomulik tsükkel, kus nüüd mida varasemad asjad on ära lahendatud, siis tuleb hakata tegelema nende hilisemate asjadega, et näiteks milline on Eesti, Eesti või Euroopa väljumiste turg ja kuidas seda kiiremaks ja paremaks teha.