No ühesõnaga, sellest me saime aru, et iseenesest on Euroopa Liit ja üldse nagu ka investorid võtnud päris võimsa piitsa, millega virutada. Sellepärast, et kui sa ikka jätkusuutlik ei ole ja raha ei saa või raha saamine on väga kallis. Noh, siis sa ikkagi hakkad ennast liigutama, eks, et raha paneb rattad käima, nagu see Eesti vanasõna on, eks. Me oleme ikkagi harjunud kiruma, et kurat sealt Brüsselis, sealt tuleb ikkagi bürokraatiat ikka vastikult palju tuleb tohutus koguses. Ja ma alati noh, olen sa ka mingi periood elus olnud ametnik, ma vaatan väga hull, väga palju ei tulegi, polegi nagu väga hullu, onju. Aga nüüd, kui ma sinna ESG teemasse süvenesin, siis sealt ikkagi tuleb nagu, mis see eestikeelne sõna on, rõlge. Või rõlgelt tuleb või räigelt või ühesõnaga, et, et Katrin, äkki sa räägid natuke lahti, et, et mida see nüüd noh, inimesed on, ettevõtjad on võtnud spetsiaalselt inimese tööle näiteks ESG juhi. Kes siis kokkuvõttes istub seljas erakliendihaldurite või erakliendipealikud, ärikliendipealikul. Tarnepealikul ja nii edasi, kõik osakonnad hakkavad mingeid andmeid ja mingeid raporteid pritsima, mis siis on kokkuvõttes vaja kokku panna, et. Natukene valgusta meilt seda, no ma saan ka seleta, mis, mis suure bürokraatlik koll see ikkagi nüüd on, mis Brüsselist tuleb?
See, mida meie nüüd teeme, Esgridis on siis ühe suure ettevõtte, olgu ta ma ei tea, tehnoloogia, telko. Pank või midagi muud, tema siis väärtusahela või partnerite tarnijate kaardistamine, hindamine ja käppanalüüs, mis puudutab ESG teemasid. Ja miks, sest see on osa tegelikult tema siis kogu sellest ESG mõjust, eks ju. Ja võib-olla siin ma korra tuleks tagasi selle juurde, et see võrdlus, eks ju, GDPR-iga, et kas, kas läheb samamoodi. Et võib-olla siin äkki, kuigi ka privaatsus kahtlemata sisuliselt äärmiselt oluline teema, on ju. Et siin äkki see vahe ongi turu ja avalikkuse surmes ka, et see ei ole tegelikult need teemad ei ole püsti kaugeltki mitte ainult raporteerimise pärast, et nüüd tuleb see. Regulatiivne keskkond peale ja see on kindlasti tagant tuul noh, kaasa arvatud Esgridile, sest noh, paratamatult paljud, kes veel ei tegele, peavad hakkama tegelema. Aga noh, ma ise tulen või olen ju suurte ettevõtete taustaga, eks ju, ja sellesama kestlikkuse valdkonnaga tegelenud. Erinevates ja kas või töö omab partnerite tarnijatega nendes teemades, eks ju, et kuidas teie keskkonna mõju on, kuidas teie oma töötajaid kohtlete, sest meil on oluline olla partner sellistega, kes kohtlevad hästi, eks ju. Tüüpi, sest me näeme selles, ma ei tea, kui see nii ei ole, siis me näeme selles oma äririske, on ju, paratamatult, see on ju meie tarneahel. Siis see on käinud juba aastaid ja see ei ole olnud regulatiivne surve, see on tegelikult olnud turusurve. Seesama, millest enne juttu oli investorid, aga ka kliendid hästi palju, kusjuures ja kasvavalt töötajad, kes tahaksid töötada selliste ettevõtete juures, et, et selles mõttes see on laiem kui regulatsioon. Ta võib-olla erineb natuke nüüd Baltikumist, sest Baltikumi turg selles teemas üldse on suhteliselt vähe arenenud veel, ma vaatasin siin ka mingisuguseid uuringuid, mis viimati on tehtud, et üks nendest on. Selline asi, mille nimi on sest, sustainable bränd indeks, tehakse Skandinaavias ja Baltikumis ja võrreldakse siis suurt hulka bränd, brände. Küsitakse lõpptarbija käest, et mis ta arvab, eks ju, seal on siis nii need keskkondlikud kui sotsiaalsed faktorid. Et kui olulised need talle on, eks ju, keda ta eelistab, kas ta üldse teeb oma otsuseid ostus või eelistusi kuidagi selle, selle teema järgi ja nii edasi. Siis see on olnud viimased kolm-neli aastat on tegelikult pilt üsna kehv ja natuke isegi õudne olnud Baltikumis, et. Vanasti, enne seda oli Eesti rohkem Põhjamaade poole kaldu oma mentaliteedis, et kui palju siis. No võib-olla reaalsetesse otsustesse, ostuotsustesse see ahel ei jõua, aga ütleme vähemasti mõttelaadis ja kuidagi selles, et mida tahaks ja mida võiks, eks ju. Et siis viimastel aastatel kuidagi ei tea, miks, et kas need muud struktuursed probleemid on nii suured ja nii kõikehõlmavad või midagi muud, et kuidagi Eesti tarbija ja tegelikult Läti-Leedu samamoodi on. On ikkagi järjest vähem tunneb huvi nende teemade vastu. Seal mingid protsendid on sellised noh, viiskümmend Eestis isegi natuke väiksem, kes ütlevad, et nad arutavad neid, noh neid huvitab, neil on oluline. Aga no samas jällegi mingisugused muud graafikud ja küsitlused näitavad, et ikkagi ostuotsused kestlikkuse järgi või noh, kuidas see bränd käitub, eks ju, nendes teemades. On tasapisi, aga siiski kasvamas, et lootust on, aga noh, mis ma vist tahan öelda kokkuvõttes, et Eesti ja, ja Baltikumi vaates seda niisugust nagu kliendinõudlust veel väga suurt ei ole. Aga sellegipoolest, kui sa tegutsed, sul on investorid, sul on partnerid mujalt maailmast, siis nende käest on.