Idufirma juht raha kaasamisest: see oli veriselt raske ja oli hetki, kus oleks tahtnud juuksed peast kiskuda

delfi_ettemote_0192.mp3

KUUPÄEV

2024-03-06

PIKKUS

47m 04s

SAADE

ETTEMÕTE

AI_KOKKUVÕTE

Arbonicsi kaasasutaja Kristjan Lepik räägib idufirma rahastamise veriselt raskest protsessist praegusel turul. Arutletakse süsinikukrediidi turu väljakutsete, teaduspõhise metsanduse rolli ning Euroopa kliimaeesmärkide saavutamise üle.

KÜLALISED

Kristjan Lepik — kaasasutaja (Arbonics)

SAATEJUHID

Henrik Roonemaa

Taavi Kotka

TEEMAD

idufirmade raha kaasamise raskusedsüsinikukrediidi turg ja selle läbipaistvustehnoloogia roll kliimamuutuste leevendamiselinvestorite käitumine ja riskikapitali turg

ETTEVÕTTED

Arbonics Clima Cash Dialo Grupp Plural

ORIGINAALKIRJELDUS

Tänases Ettemõtte saates on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks idufirma Arbonics kaasasutaja Kristjan Lepik. Arbonics tegeleb süsinikuheite vähendamisega maailmas, pakkudes maaomanikele tasustatud võimalusi oma tühjad maalapid metsaga katta ja niimoodi süsinikku aastakümneteks siduda. Arbonics kaasas paar kuud tagasi 5,5 miljonit eurot ning tegeleb hoogsalt oma äri arendamisega, aga Lepik räägib tänases saates avatult, kui raske tänaselt turult tegelikult raha leida on. Saate teemad: * Milline on seis rohevaldkonna ja eriti süsinikuheitega tegelevate idufirmade maastikul: lootustandev areng, aga samas ka pettused, liigne optimism ja ülelubamine * Kui palju saab metsa istutamine planeeti aidata, kui me samas jätkame hoogsalt vanamoodi elustiili ja paiskame CO2 õhku edasi * Mis saab kasvavasse metsa seotud süsinikust siis, kui mets on valmis ja puud pigem lagunema hakkavad? * Kui raske on raha kaasamine ja milliste nippidega see õnnestub Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

TRANSKRIPTSIOON

94 SEGMENTI | 7,465 SÕNA

[00:22]Henrik Roonemaa

Tere, head kuulajad, eetris on järjekordne Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa juhitud podcast Ette mõte, kus me räägime idufirmadest ja sellest, kuidas maailma muuta ja kuidas seda võiks teha Eestis ja, või eestlaste poolt. Ja räägime tänases saates loodusest ja kliimast ja, ja üks põhjuseid tegelikult oli ka see, et siin mõni nädal tagasi ilmusid artiklid, kuidas. Meie endise hea kolleegi, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ja, ja tema kaaslaste asutatud idufirma Clima Cash pani, pani oma uksed kinni ja pakkis kotid kokku ja siis Erik Moora andis intervjuusid ja selgitas, et. Et ega see mõte, et, et mingite krediitide eest kliima või selliste inimeste kliimakäitumist muuta, et see vist ei ole ikkagi nagu pikaajaliselt jätkusuutlik mõte ja niimoodi asju teha ei saa. Aga Eestis on kliima või selliseid süsinikukrediidiettevõtteid ju mitmeid ja me oleme endale kutsunud külla Arboonicsi kaasasutaja Kristjan Lepiku. Tere, Kristjan.

[02:13]Taavi Kotka

Aga lähmegi kohe selle juurde, et, et räägime korra selle süsinikukkrediidimaailma hetkeseise uuesti lahti, on ju, et. Iseenesest on ju üllas mõte, et kui me tahame kliimaprobleemidega tegeleda, et kõik need, kes saastavad, need peavad noh, a la ühest otsast saastad. Aga kui sa teisest aasta, teisest otsast nii-öelda maailma paremaks muudad, et noh, siis nagu matemaatikas ikka, taandub välja, eks, et. Mistõttu sellised süsinikkrediidid iseenesest tundusid väga hea lahendus, et sa ei suuda ju lennundusäri näiteks päevapealt muuta, et see on loogiline, et. Et sa oled saastaja ja, ja samas ajal, kui sa suudad oma süsiniku ja jalajärge vähendada, kas või siis nagu ostes seda, ehk siis keegi teine sinu eest taastab seda loodust ja teeb seda loodust paremaks. See tundus kuidagi nagu väga mõistlik ju mõtteviis, kas selle mõtteviise on jätkuvalt alles või siin on nüüd mingi radikaalne muutus toimunud viimase aasta jooksul, Kristjan?

[03:59]Kristjan Lepik

Siis seal oli ka üsna palju segast, ennem kui see turg kuskile normaliseerus, nii et iga uus turg tegelikult sisaldab enda arengu raskustes igasugust jama. Ja mõneti süsinikuturgudel on ka olnud probleeme ja, ja kindlasti tuleb veel. Aga siiski ta on täna mitme miljardi turu, mitme miljardi euro suurne turg aastas. Et ta tegelikult on tänaseks päris turg, aga selleks, et ta oma sadade miljardite juurde jõuaks, kus ta päriselt nagu tööle hakkab, selleks tuleb veel teha tublid arenguhüpped, ma arvan, nii et. Et iga turu puhul ka öeldakse, kirjutatakse mitu korda maha seda, iga uue tehnoloogia puhul kirjutatakse mitu korda maha seda, ennem kui ta kuhugi jõuab. Ja seda on võib-olla juhtunud ka süsinikuturgudel, et aga see fundamentaalne alusloogika on minu arust väga pädev. Et on osapooled, kes on valmis finantseerima. Tegevusi, mis planeedile päriselt head teevad ja on osapooli, kes seda teevad ja süsinikuturud viivad need kaks kokku. Ja lihtsalt seal taustaks on olnud siis probleeme selles, et, et. On olnud ka osapooli, kes pole teinud päriselt piisava kvaliteediga projekte ja selle tõttu on näiteks tekkinud probleemid, et ilmneb, et on ka mõned lahendused, mis planeedile head pole teinud. Ühesõnaga,

[05:46]Kristjan Lepik

Või näiteks ka seda, et ta ei pruugigi isegi pettus olla, ta võib olla lihtsalt üle lubamine, et öeldakse, et meil on siin kolm tuhat hektarit. Meil tuleb siin järgneva kolmekümne aastaga nii palju süsinikutonne seotuks. Kuid ilmneb tegelikult, et kas analüüsid on liiga optimistlikud, kas on seal midagi muud valesti tehtud, võib-olla isegi kvaliteetselt istutatud ja siis seda ei tule piisavalt. Ehk et tegelikult, mida meie oleme võtnud nagu eesmärgiks teha, et me tahamegi selle süsinikuturu järgmist lainet ehitada. Kus teaduspõhiselt on esiteks tõestatud, tehnoloogia läbi on kõik läbipaistev ja, ja praktiliselt välistame rohepesu. Ja see on midagi, mis, mis meie jaoks on, võib-olla. Eestlasliku tehnoloogia mõtteviisiga midagi, mis nagu silma särama paneb, et mulle tundub, et see on päriselt tehtav ja võib-olla paljud projektid, kus seda tehnoloogilist kompetentsi sees ei ole, ma isegi ei kujuta ette, kuidas nad teevad seda.

[08:51]Kristjan Lepik

See on üks väga põnev võitlus, sellepärast et ega selleks, et me kliima soojenemise suudaksime peatada, ka seal nagu tasuta lõunaid enam ei ole. See on selge, et keegi peab selle eest maksma ja see on sageli nii, et kui on teoreetilised arutelud, mida võiks teha, siis on jube tore lubada, siis kui tuleb sinna hinnalipik kellelegi külge, siis jutt muutub, on ju. Nii et, et tegelikult minu arust selge, hästi alusfilosoofia on hästi lihtne. See, kes reostab, peaks maksma. See, kes rohkem reostab täna seda, paraku on lääneriigid ja näiteks kõik naftatootjad. Ega nad ei taha maksta, nii et, et kuidas see maksmine hakkab jõustatud saama, see on eraldi küsimus. Aga tegelikult alusfilosoofia on hästi lihtne, kes reostab, peab maksma. Nüüd üks huvitav mõte tuli mul reisides pähe, et, et sageli võib-olla eurooplased lähevad kas Aafrikasse või Aasiasse kuskile, ütleb, et kuidas need inimesed niimoodi reostavad, et prügi on nagu maas igal pool. Ja, ja tõsi, noh, et, et kui inimestel võib-olla leiva lauale saamisega on raskus, siis nad mõtlevad selle prügi asukoha peal natuke vähem. Aga teine mõte, mis mul tuli sellele otsa, on see, et, et see CO2 või süsinikureostus, mis on nagu teaduslikult igal pool tõestatav, et on see autosõit, on see, on see lennureis, on see ükskõik mis asi. See on, see on alati arvutatav, aga ta on nähtamatu. Sa ei näe seda prügi, järelikult see nagu huvitab sind vähem, kui see CO2 keegi võib-olla kõige suurem võitsaks olla, tee, tee see nähtavaks kuidagi ja siis inimesed hakkavad hirmunult vaatama, et nii ei saa. Aga ta on nähtamatu, eks ju, et ta on õhus. Et tõsi küll, nagu matemaatiliselt ja teaduslikult tõestatav, aga teda ei näe, et see on võib-olla üks suurimaid väljakutseid, et, et natuke see, et minu lastel on tulevikus halvem planeet, et see on nagu võib-olla. Noh, ei ole mugav mõte, aga samas nagu. Enamus ühiskonnast ei ole nagu drastiliselt valmis oma käitumist muutma.

[13:15]Taavi Kotka

Okei, aga lähme siit Harboonicsi juurde, tuletame meelde üldse, mis äridel on, et ma katsun siin siis nii-öelda. Mitte founder'ina, vaid ütleme siis kõrvaltvaatajana tõlkida, mis ma aru olen saanud, et. Et kui sul on täna mitte metsamaa ja kui sa pöörad selle metsamaaks. Siis on seal võimalik põhimõtteliselt selle kasvama metsa pealt tekkinud süsinik krediiti müüa sellel samal turul, millest me saate alguses rääkisime. Ja Arboonics on põhimõtteliselt see tarkvara või see start-up, kes aitab sul aru saada, et punkt A, kas see üldse on pööratav nii-öelda süsinik krediidiks. Ja kui on, siis mis taimeid, mis kohta tuleks panna, kui palju, et saada nii-öelda maksimum kasumit ühe hektari kohta kätte. Kas ma enam-vähem seletasin õigesti, Kristjan?

[14:09]Kristjan Lepik

Just, ja me oleme mõtestanud seda niimoodi, et kui maaomanik on valmis uue metsa istutamisega planeedile head tegema. Mis on matemaatiliselt väga selgesti tõestatav, et üks hektar seob seal ligikaudu nelisada tonni süsiniku oma kasvutsükli jooksul. Ja see on tegelikult väga palju. Ehk et minu selline hästi makromõte alguses algaski sellest, et mõtlesin, et millised on üldse sammud, et inimkond saab planeedi heaks midagi teha. Ja kui kokku reostatakse ligikaudu viiskümmend kolm gigatonni süsinikku aastas. Siis roheline energia on üks suur sammas, mis suudab äkki umbes kümme teha kokku paremaks. Ja metsad on ligikaudu kaheksa kuni kümme, ehk peaaegu sama suur, aga praegu nad ei tee seda. Ehk et tegelikult, kui me suudame metsade taastamise ja uute loomisega rohkem tegeleda, lihtsalt maailmas on rohkem metsasid. Siis see on planeedi nii-öelda päästmise mõttes üks suuremaid ja kõige efektiivsemaid võitlusi. Nüüd, kui me paneme sinna tarkvara juurde, et osata täpselt mõtestada, kust seda teha. Ja me nimetame ennast võib-olla projekti arendajaks, et seda võib võtta ka justkui nagu kinnisvara mõttes kinnisvara arendajat. Meie oleme see, kes struktureerib täpselt selle selliseks, et see Lääne-Euroopa ettevõtja ütleb, et okei, et minu võib-olla. Süsinikueelarve kulu mõttes on kakskümmend kolm miljonit eurot, ma olen valmis Eesti metsaomanikele viis iga aasta eraldama. Ja kui me selle targalt struktureerime, arendame õigesti, siis nad on valmis seda maksma, need summad, mis tegelikult Lääne-Euroopas paigutatakse selliseks tegevuseks. On suuremad, kui Eestis jõuatakse eales metsa kasvatada, nii et on küsimus, kuidas me seda struktureerime.

[19:27]Kristjan Lepik

Vot see on tegelikult, see on veel keerulisem väljakutse, aga see on väga põnev. Me hakkame, suurendame tiimi see aasta, hakkame just seda ehitama, juba tiim tegelikult ehitab. Ehk et kui mets on nüüd valmis, mis on kõige targem käitumine sealt edasi? Näiteks, kui me suudame tõestada ka Eesti puitmajade näol, et selle asemel, et võib-olla IKEA mööblisse see puit panna, et teeme korraliku puitmaja, kus see püsib kauem. Kui me selle otsaga ära tõestame, siis tegelikult sealt on võimalik täiendav süsinikutulu tekitada. Nii et, et mulle tundub, et see on palju keerulisem, aga seal on väga suur võit just ka Eesti-suguste riikide jaoks peidus.

[35:10]Kristjan Lepik

see on plaan, lihtsalt öeldes, tegelikult meil on kaks olulist tegurit, me ehitame teist toodet, mis on hästi keeruline. See, et me olemasoleva metsa kohta, mida Henrik enne küsis, et kuidas te täpselt ütlete, mis, kui on viiekümne aastane mets, mis sealt edasi saab või mis oleks mõistlik käitumine. Selleks kaasame teadlasi tugevalt, meil on tehnoloogia tiim, kes seda ehitab ja see on ausalt öeldes. Founderina tahaks olla ehitaja, mitte rahakaasaja, nii et see eelmine aasta oli natuke nagu. Mingi tükk oli sellest raisatud, on ju, aga nüüd, nüüd siis selleks on nagu eelarve, et, et teha asju. Ja, ja uued turud ka, et ma arvan, et päris äge on näha, et tegelikult sellisest, nii süsinikuturgude kui kliima mõttes laiemalt Eestist tuleb järjest asju, mis Euroopas teevad teemasid ja mitmed investorid seda eelmine aasta ka mainisid, et kuule, teil on Eestis midagi nagu huvitavat toimumas. Et minu arust see on tegelikult äge. Nii et meil on ikkagi plaanis kasvada metsa osas Euroopas nagu väga suureks, see kõlab nagu kaunilt, aga meil on ka nagu üsna konkreetne tee selleks. Ja ma arvan, et meie võti on see, et me põhineme tehnoloogial, et me suudame seda tehnoloogia abil teha ja igat, võib-olla sadat ruutmeetrit maad kõige paremini kasutada.

[37:19]Taavi Kotka

Aga fookus on sul täna ikkagi selle peal ikkagi, et ole hea, ehita oma korteri valmis, kõigepealt nüüd saaks üldse rentida, on ju, et, et sul on see fookus praegu, sest noh. Sul on vaja see põllumaa ikkagi teha enne kõigepealt süsinik krediidiks, nagu seda müüma saad hakata.

[37:31]Kristjan Lepik

Täpselt nii, ja see on sellepärast, ta näitabki, et ta on väga pikk projekt, et me ise võtame väga pika vaate siin. Aga, aga mulle tundub endale, et vaatas, et kaks nädalat tagasi juhtus üks väga huvitav asi. Euroopa Liit tegi väga tugeva sammu süsinikuturgude reguleerimise suunas, et samal ajal, kui sul on võib-olla kriitikat mõnes kohalikus meediakanalis, kuskil mujal. Siis see oli üks väga jõuline samm veendumusega, et see saab nagu väga suureks päristuruks. Ja kaks tuhat kakskümmend kuus on see ilmselt juba operatiivne programm. Ehk, et me tegelikult liigume selles suunas, et ma ise arvan, et ja ma päris ausalt ei ole nüüd nagu see nii-öelda asutaja selle kitsa vaatega oma tuleviku suunas. Ma arvan, et kuskil kakskümmend seitse, kakskümmend kaheksa toit, toimub teatav plahvatuspositiivses mõttes, kus saadakse aru. Et need sammud kliima suhtes on olnud ebapiisavad, päris lahendusi on vähe ja kui kellelgi on pakkuda midagi, mis päriselt tõendatud ja töötab ja Euroopa Liidu raamistiku sisse sobib. Siis ma arvan, et selle eest tekib maksmise osas trügimine, nii et, et, et aga me ehitame seda pika vaata, ega see tõenäoliselt ei juhtu veel järgmine aasta. Aga kuskil kakskümmend kuus, kakskümmend seitse hakkab see dünaamika juhtuma, et siis me peame olema selleks hetkeks piisavalt suured. Sest ma arvan, et see tähendab seda, et kui sellest aru saadakse, siis tekib turul ka konkure

[41:16]Taavi Kotka

Räägime ühte sellest veel, räägime krüptost, ehk siis väga palju neid samu süsinikkrediidi ettevõtteid krüpto laine peal tekkis. Ja ma arvan, et see oli ka väga palju pettust, just sellepärast, et seal taga ei olnud tegelikult mingit sisu, et oligi ainult idee või mingi paber ja tehti võib-olla ka mingid token'id ära. Et teistpidi jälle noh, krüpto kui tehnoloogia, iseenesest tema suuremaid väärtuseid on sama traceability, ehk siis sa suudad põhimõtteliselt kuni algosakesteni välja jälgida või, või, või aluseks võtta seda, et, et kustkohast siis nii-öelda tegevus on pihta hakanud või kas on see ikkagi see, mis lubati ja on ka päriselt ära tehtud ja nii edasi. Teistpidi jälle krüpto kui kõva saastaja, eks, et, et mis sinu vaade täna sellele on, et te ise ei ole krüptos, et.

[43:04]Henrik Roonemaa

Me võime klubi teha. Jah. Ma arvan, saate lõpuks, Kristjan, ma ikkagi tahaks tulla, aga ma alustasin selle Clima Cashiga ja neil oli, ma saan aru, pigem oli nende mõtte ka muuta selle Cashiga siis minu kui väikese inimese käitumist, eks ole, kuidagi läbi, läbi mingisuguste vahendajate. Ja see ei tundunud neile väga paljulubav nagu suund, sina oled rohkem sellise B2B turul, eks ole, et tuleb suur lennufirma või, või jumal teab kes. Aga noh, põhimõtteliselt see kaup, mida sa müüd, on, eks ole, süsiniku sidumine või noh, vähem süsinikku on nii-öelda see sinu kaup. Ja ma tahaks küsida, et kui palju meil, et kas me võime oodata, et siin lähemad aastad võivad tuua veel? Huvitavaid kohti, kust seda vähem süsiniku tüüpi kaupa saab otsida turult. Noh, mul tuli lihtsalt meelde, et meil mõni nädal tagasi oli siin kaerapiimatootja, on ju, Katrin Kõvask ja ütles, et, et noh, ühe liitri kaerapiima tootmiseks kulub noh, mõõtmatult vähem vett kui tavalise piima tootmiseks ja, ja kordades kindlasti vähem tuleb süsinikuheidet. Et noh, kui ma niimoodi mõtlen, et siis nagu liiter seda jooki kaerapiima on ka põhimõtteliselt nagu süsinikukrediit.

[44:15]Henrik Roonemaa

jätan piima ostmata, et noh, Katrin Kõvask võiks seda müüa ka mingil teisel turul, eks ole, et palju te tahate, et ma toodan seda jooki, et. Et jube kasulik on loodusele, noh, ja ilma naljata, et, et tõenäoliselt neid kohti, kui me nagu hakkame enda ümber vaatama, et kust seda nii-öelda vähem süsinikutüüpi kaupa saab. Et neid on ju veel, sina oled leidnud tühjana seisva potentsiaalse metsama Kuhu, kuhu see asi nagu läheb, et, et kas, kas sa näed, et siin võib toimuda mingi selline vähem süsinikuplahvatus aastate jooksul ja, ja me kõik leiame enda ümbert kilo või paar, mida saab kuskile nagu börsile müüki panna?

[44:49]Kristjan Lepik

Absoluutselt, absoluutselt täiesti õige, sellepärast et, et, et nagu ma ütlesin ka, et mets on üks suur tükk, mis saab palju aidata, aga ta ei suuda üksi teha seda kõike, meil on vaja inimkäitumise muutust, meil on vaja äriloogikate muutust. Ja, ja võib-olla üks asi, mis ma arvan, et üks plahvatus ka tuleb positiivses mõttes, on see, et ega see ClimaClassi suund oli õige, et, et, et tegelikult me tahaks inimestena kliimasõbralikult käituda, aga andke meile andmeid, et väga palju seda ei ole. Ja miks ma ise seal midagi ehitan, sellepärast et mulle tundub, et see B2B on. Uuel turul enamasti koht, kus on kõige suurem raha liigub, et me näeme, et need Lääne-Euroopa korporatsioonid on nii suurte reaalsete eelarvetega, et mul on mõtet seda sihtida, et Eesti maaomaniku finantseerida, tema käitumises, mitte nagu proovida Eesti kodanikult minna võtma, kus need summad on väiksemad. Nii et, aga turg läheb suuremaks, et ta läheb palju suuremaks, kui täna oodatakse ja on ruumi seal kõigile, kaasa arvatud ettevõtetele, kes ütlevad, et kuidas Valgamaal paremini kliima suhtes käituda. Kuidas oma koolis paremini käituda ja, ja me See kõik on mõõdetav, aga need andmetega töötamine lihtsalt võtab aega, aga vaadates seda, mis tempos Euroopas neid ettevõtteid juurde tuleb. Noh, nad kõik ei saa lihtsalt ellu jääda, neid on nii palju, aga samas. Need, kes jäävad, need teevad mingi muutuse, et meil on muutusi vaja nii paljudes kohtades, et see on tegelikult ausalt öeldes väga põnev. Et me läheme kõikides suundades andmetega targemaks ja on kohti, kus see efekt on süsiniku mõttes väiksem, neid pole mõtet teha. Kuidas me suudame targalt minna kohtadesse, kus see efekt on suurem?

[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]