@ ETTEMÕTE // 2024.05.01
delfi_ettemote_0184.mp3
KUUPÄEV
2024-05-01
PIKKUS
46m 09s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti tuumajaama rajamise võimalikkuse, vajalikkuse ja sellega seotud müütide üle. Fermi Energia juht Kalev Kallemets selgitab tuumaenergia rolli energiajulgeoleku tagamisel ning vastab kriitilistele küsimustele tehnoloogia, jäätmekäitluse ja rahastamise kohta.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Saate teemad: * Milliste numbritega põhjendada, et Eestisse tõesti on tuumajaama vaja * Võtame läbi tuumajaama vastu olevad argumendid: see on liiga suur, see on liiga kallis, vajalik kütus pole meie kontrolli all, jäätmeid pole kuhugi panna, pakutavat tehnoloogiat pole tegelikult praegu veel olemas, päike ja tuul on tulevikus võimelised tuumajaama niikuinii asendama * Soomlastel on oma tuumajaama käimasaamisega olnud suuri raskusi ning Saksamaa otsustas vahepeal tuumaenergiast üldse loobuda. Mis paneb meid arvama, et meie ehitame paremini kui soomlased ja planeerime paremini kui sakslased? * Kes on need inimesed ja ettevõtted, kes praeguse tuumajaama-mõtte taga tegelikult on? Kellel on Fermi Energias osalused ja raha sees? * Mida Fermi Energia Eesti riigilt ja ühiskonnalt tahab: kas me peaksime tuumajaama tegemise kinni maksma, andma laene, garantiisid vms? * Mis aastal võiks kopa maasse lüüa ja mis aastal võiks jaam valmis saada? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Aa, selles on nagu väga hea uudis, et, et Soomes, Rootsis on riiklikult luba antud lõppehoidla rajamiseks ja kui te saate tuttavaks geoloogidega, siis küsige nende käest, et mis asi on Fennoscandia kilp. Ja selline üllatus, et me asume sellesama asja peal, ehk et meil on siin kakssada meetrit sette kivimeid nagu pannikoogi kihtidena üksteise peal, savid, liivad ja siis lubjakivi. Ja seal all on sama kristalliine aluskord nagu Soomes, Rootsis, on näha võimalik Stockholmis ja Helsingis seda. Kaljupinnast, sedasama kaljupinnas on meil ka. Nii et kui Soomes, Rootsis rääletakse neljasaja viiekümne meetri peale neid lõpphoidlaid kristalliinsesse kivimisse, siis sama lahendust on võimalik meil ka põhimõtteliselt kasutada.
Jah, vot raha tuleb küsida nende inimeste käest, kellel on ja kes mingil määral asjasse positiivselt suhtuvad, et meile oli väga suur üllatus tõesti kaks tuhat üheksateist, kui me otsustasime, et arvestades minu, Sandori, Marti ja teiste nagu. Noh, ütleme teadmisi energeetikast, tuumaenergeetikast, et meil on vastutus lahkunud Anto Raukase eest, kes ütles, et Eestis see tuumajaam tuleb rajada ja noh, meie nagu tausta põhjal oli, oli vastutus seda ideed tõsiselt pingutada selle nimel. Ja meil oli nagu tõsine üllatus, et tõepoolest oli Eesti ettevõtjaid, kes ütlesid, et ammu oleks pidanud sellise ettevõtte tegema. Palun, siin on viiskümmend tuhat eurot, et palun kohe, noh, et mis see valvatsioon ei ole tähtis, et pea siit hakkate tegema ja noh, ja teisi veel, et. Sandor Liibe, kes on muid start-upe ka teinud, oli väga üllatunud, et see, ütleme nii, et ütleme, positiivne vastusmäär oli üle viiekümne protsendi nagu esimesel aastal ja siis järgmine etapp oli. Oli kaks tuhat kakskümmend, kui me koroona ajal saime enda esimese välisinvestori, Ameerika ühe investeerimisfondi ja siis kaks tuhat kakskümmend üks. Me arvasime, et me oleme nii julged nüüd, et me teeme ka Funderbeamis kapitali kaasamise ja siis olid mõned tuntud inimesed seal olid need lead investorid. Ja, ja tõesti oli ikka tõsine šokk oli see, et neid tuhat kakssada, kokku oli tuhat nelisada inimest ja märgiti neli koma neli miljonit, me algselt mõtlesime pool miljonit oleks juba meeletu raha. Ja, ja siis meil oli suur üllatus see, et nii väga tuntud Belgia inseneriettevõtte Traktebel kui ka siis hiljem Rootsi riiklik tuumaenergia, energiate kontsern Vatenfall tuli meile aktsionäriks. Sest nad nägid lisandväärtust, mis, mis tuleb nagu Fermi Energiaga koostööst, et me suutsime mingisuguseid asju teha kiiremini ja energilisemalt, kui nemad, kuidas öelda, suure, suure ettevõtjana, kus nagu otsustamise protsessid võtavad rohkem
see on nagu, see on põhimõtteline poliitiline otsus, selleks, et, et ta anda mandaat tuumaenergia seaduse väljatöötamiseks ja ka siis planeerimistegevuseks. Ja planeerimise seaduses on riiklik eriplaneering, alus mitte algatamiseks on see, et see planeeritav tegevus pole elluviidav, kui on poliitiline otsus olemas, siis on nagu põhimõtteliselt võib ütelda, et tegevus põhimõtteliselt elluviidav.
Ei, ma ütlen, et peale eelmise nädala neljapäeval toimunud riikliku või riigikogus toimunud. Tuumaenergia arutelu, mul on küll nagu täiesti kindel veendumus, et küsimus on ainult ajas, et millal me väikerereaktori Eestis tehtud saame, sellepärast et. Baltikumis on seda hädavajalikult vaja, meil on kliima neutraalsust tegelikult ka vaja saavutada. Meil kõik autod peavad minema nagu fossiilkütuse kasutamise ära lõpetama, põlevkivi peab kinni minema, maagaasi põletamine Baltikumis, Soomes peab ära lõppema ja sellega seoses tekib nagu noh, selles piirkonnas, kus jõed külmuvad talvel ära, noh, ei ole teisi valikuid. Et või, või, või siis on valik, et me paneme metsa põlema, aga selleks on meil Valdur Mikita, et nagu, kes seda, selle, seda ei lase,
lihtsalt. Palju, palju, palju, palju, palju ja, ja tõenäoliselt. Ei, see on võib-olla võimalik siis, kui jaan töötab, et siis, kui nagu reaalne praktiline rahavook tuleb, aga. Mis on, ütleme, upside'i poole pealt rääkida, siis on põnev see, et meie kogemuse põhjal, meil on osalus ka Hollandis ühes ettevõttes, kus me täpselt sama asja püüame teha ja seal on riiklikud otsused tehtud, et väikereaktorit kasutusele võtta. Ja, ja on pädev regulaator olemas, seal üks väike tuumajaamaga töötab Hollandis, aga seal on palju, palju rohkem vaja, nii et selle kogemuse pealt me tahaksime nagu. Et neid väikereaktoreid maailmas saaks olema nagu üpris paljudes kohtades või Euroopas siin, kus on vaja suure, suurel mahul derkarboniseerida, meil on Euroopas, kujutage ette, sõbrad. Meil on suurusjärk sada kakskümmend kivisööelektrijaama, mis tuleb kinni panna, seitsesada gaasielektrijaama, mis tuleb kinni panna, ehituses on seitsekümmend gaasielektrijaama. Mis ka tuleb kõik kinni panna, see on nagu maht, mis energiat tuleb dekarboniseerida, see on nagu üüratu, noh.