@ ETTEMÕTE // 2024.05.01
delfi_ettemote_0184.mp3
KUUPÄEV
2024-05-01
PIKKUS
46m 09s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti tuumajaama rajamise võimalikkuse, vajalikkuse ja sellega seotud müütide üle. Fermi Energia juht Kalev Kallemets selgitab tuumaenergia rolli energiajulgeoleku tagamisel ning vastab kriitilistele küsimustele tehnoloogia, jäätmekäitluse ja rahastamise kohta.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Saate teemad: * Milliste numbritega põhjendada, et Eestisse tõesti on tuumajaama vaja * Võtame läbi tuumajaama vastu olevad argumendid: see on liiga suur, see on liiga kallis, vajalik kütus pole meie kontrolli all, jäätmeid pole kuhugi panna, pakutavat tehnoloogiat pole tegelikult praegu veel olemas, päike ja tuul on tulevikus võimelised tuumajaama niikuinii asendama * Soomlastel on oma tuumajaama käimasaamisega olnud suuri raskusi ning Saksamaa otsustas vahepeal tuumaenergiast üldse loobuda. Mis paneb meid arvama, et meie ehitame paremini kui soomlased ja planeerime paremini kui sakslased? * Kes on need inimesed ja ettevõtted, kes praeguse tuumajaama-mõtte taga tegelikult on? Kellel on Fermi Energias osalused ja raha sees? * Mida Fermi Energia Eesti riigilt ja ühiskonnalt tahab: kas me peaksime tuumajaama tegemise kinni maksma, andma laene, garantiisid vms? * Mis aastal võiks kopa maasse lüüa ja mis aastal võiks jaam valmis saada? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Okei, aga ma ütlen, et me saame aru sellest initsiatiivist, saame aru, et noh, vähemalt teie kalkulatsioonide arke turule mahub. See, et on kasv on nõudlus, on olemas, vajadus on olemas, kõik on õige, me seda teame. Räägime nüüd sellise asja ära lobimisest, et kokkuvõttes tuleb ikkagi saada poliitiline otsus, et. Tuleb, ehk siis tuleb kahte pidi, et kõigepealt see, et üldse hakatakse seda kuhugi planeerima. Alates noh, detailplaneeringust, kõik need uuringud, ehitamine ja nii edasi. Teine pool on see, et võetakse see commitment, et see energia siis nagu mingil määral seal noh, saab ära toetatud, eks, et tootatsioon on olemas, eks, et. Et räägi sellest protsessist ja kust te selle lobiga olete, et kas see on lihtsalt meie, et hoiate ennast pildis ja noh, mingil hetkel mingi erakond võtab selle oma poliitiliseks teemaks ja siis, kui see erakond saab valitud, siis ta hakkab seda poliitikat ellu viima või kuidas see üldse käib? Mulle
mina ütlen selle kohta selgitustegevus, et, et meie kohe, number üks on see, et, et kuidas nagu ühiskond sellest aru saab ja sellest lähtuvad ka poliitikud, nagu. Me oleme demokraatlik ühiskond ikkagi, et lobi ilma nagu ühiskondliku toetajana, see on nagu mõttetu. Ja selles mõttes meil oli nagu suur üllatus, see tõesti, et juba kaks tuhat üheksateist, kui me alustasime, et see üle, oli üle viiekümne kolme protsendi, oli see toetus väikereaktori kaalumisele põlevkivi vähenedes. Ja tänaseks on see toetusmäär jõudnud kuuekümne üheksa protsendini, kõikide parlamendierakondade, sealhulgas sotsid, sealhulgas EKRE. Ütleme, toetajate seas on see toetusmäär selgelt üle kuuekümne, seitsmekümne protsendi, kes ütlevad jah, pigem jah, väike reaktor oli Eestis. Et ja ütleme, me, meile ennustati kurja on ju, et asukohapõhiselt, kui me alustame tööd, on ju, ja me oleme alustatud tööd nii. Ida-Virumaal kui Lääne-Virumaal, oleme teinud seal kümneid kohtumisi, aga midagi kurja ei ole juhtunud, meil konflikti pole õhku tekkinud, et meil kui. Kui gileti peal jah, tõesti on mõned elanikud või siis sellised suveelanikud, kellele see idee väga ei meeldi. Ja, ja noh, see arusaam seoses sellega, et energiajulgeolek on teemaks tõusnud, sellega seoses sellega, et elektri hinnad on kõrgeks tõusnud. Seoses sellega, et nüüd kurat, lumi tuli maha aprillikuus või noh, ütle see külm on ja see kõik nagu ikkagi, see info nagu jõuab inimestele kohale ja seoses sellega, et ka, et. Tuumaenergia on Euroopas muutunud aktsepteeritavaks, tehnoloogia on arenenud, saadakse aru, et, et. See kliima neutraalsus on nagu päris asi, neil kliimaseadust tehakse, eks ole, kõik need asjaolud nagu kogumina töötavad tervikuna.
Väga hea, nüüd kerime tagasi, selleks, et platsi tehakse kakskümmend üheksa ette valmistama hakata poliitilist otsustama ja mis hetkeks?
see on nagu, see on põhimõtteline poliitiline otsus, selleks, et, et ta anda mandaat tuumaenergia seaduse väljatöötamiseks ja ka siis planeerimistegevuseks. Ja planeerimise seaduses on riiklik eriplaneering, alus mitte algatamiseks on see, et see planeeritav tegevus pole elluviidav, kui on poliitiline otsus olemas, siis on nagu põhimõtteliselt võib ütelda, et tegevus põhimõtteliselt elluviidav.
Ja teine on Saksamaa, eks ole, kus nagu ma kuulan Peeter Koppeli majanduspodkasti, väga hea kuulamine. Et siis sealt ikka aeg-ajalt käib läbi, et kuidas sakslased on oma tööstuse nurka värvinud sellega, et noh, energia hind on arutult kallis, on ju, ja midagi seal enam toota ei saa, et. Soome kohta sa ütlesid, aga mis nendel sakslastel nagu juhtus, et kuidas sina seda vaata, et kas see oli mingisugune arutu, ma ei tea, poliitiline järeleandmine või poliitiline sinisilmsus või on, oli neil või on neil mingisugune tegelikult kavalam plaan, mida siin praegu millest me aru ei saa?
Aga ütleme ikkagi, kas on, sinu tegevuses on nagu võtame, start-upil on selles mõttes ikkagi võimalik, et kui sa näed, et sa panid sind mööda, kas panus oli valele asjale tehtud või on vale aeg või noh, numbri tule välja või investeeringuraha saab otsa, et ühel hetkel on ikkagi see punkt, kust edasi minna ei saa. Ja sa tõmbad juti. Sinule arvestades, et see teema ongi nihuke noh, ütleme see pott nii-öelda läheb keema nagu aeglaselt, et noh, vaikselt siin iga aastaga väike samm nagu jälle edasi. Et teile omavahel muidu kokkulepitud on mingi selline punk, kus te ütlete, et okei, noh, siit nüüd, nüüd tõmbame juti, et, et siit ei ole midagi enam teha, et, et. Ma ei tea, selle poliitilise kultuuriga võib rahulikult panna järgmiseks viieks aastaks asja seisma, mitte midagi ei juhtu.
Ei ole midagi, need, nende teadmus on sama palju leedukeelne kui meie on põlevkiviteadmus on eestikeelne. Ja seal Narvas, et, et neil olid oma situatsioon oli, mis viisteist aastat tagasi oli ja, ja seal. Ütleme meie, see idanaaber keervas ka kõvasti kihva, soovitan rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse raportit sel teemal lugeda, et mis, mis ettevõtmisi nagu. Idanaaber tegi, et see projekt ebaõnnestuks ja, ja ka leedukad ise tegid vigu. Et ja kõik sellest, nendest vigadest on suurepärane õppida ja, ja tänaseks on teine olukord energeetikas, teised hinnad, teine kliimapoliitika võrreldes sellega, mis oli siis. Ja täna on ka parem tehnoloogia, et tõesti toona olid väga suured reaktorid, aga meil täna on väikesed reaktorid, sellised kolmesajased, mis tõesti on nagu meile võrku sobivad.