No töötada sisefondis, siis nii palju kui mina olen seda näinud enda fondist, teiste fondidest, siis see on ikkagi nagu fondisisene konsensus, kus. Investmentkomiteed siis nii-öelda, investeerimiskomitee. Saab kokku, vaatab võimalusele otsa ja otsustab, kas sellega on mõtet edasi minna fondi perspektiivis või see jäetakse praegu vahele. Et sellele eelneb kindlasti selline sügav taustauuring, kas see valdkond on piisavalt suur, kas see start-up on piisavalt tehniline. Kas seal on seda tech elementi, kas founder'id on need õiged inimesed, kes just seda probleemi lahendada? Nii et noh, põhimõtteliselt see on ikkagi, fond annab lubaduse, et meie investeerime nendel tingimustel, siis fond läheb otsima turule neid võimalusi ja kui võimalused on käes, siis nad vaatavad, kas need võimalused on piisavalt head võimalused, kuhu. Fondi raha sisse panna ja kui nad kollektiivselt jõuavad, et jah, on, siis nad lähevad selle investeering, investeeringuga edasi. Kas see on sama kõigil fondidel? No ta ei ole päris sama, et ma tean, et need investeerimiskomiteed on ka struktureeritud erinevalt, osad peavad saama näiteks kõigi partnerite poolt, jah, me investeerime, osad fondid peavad saama enamus partneritelt, jah, me investeerime. Osad fondid, näiteks Plural on väga hea näide, kus on hoopis teine mudel, kus inimesed ise otsustavad, kas me investeerime. Siis neil toimub see investeerimiskomitee. Kus nad tulevad siis teiste partnerite juurde ja räägivad, kuhu nad tahavad investeerida. Kõik partnerid avaldavad siis konstruktiivset kriitikat antud võimaluse osas, aga kui see inimene, kes tõi selle võimaluse, tahab ikkagi sellega edasi minna. Siis neil on võimalus ikkagi seda teha. Et seal on väiksed erinevused, aga suures plaanis see on ikkagi sarnane jah, et kogukond, fondi, partnerid otsustavad.
No managed portfollio on üks nagu asjadest, mis me nüüd paneme sinna peale, et tegelikult see väike pivot või see ümbermõtestamine sai alguses sellest, et Akimm on tegelikult haldanud ühte family office'it USA-s. Ja selle käigus tuli väga palju paralleele, kui sa oled väga jõukas inimene ja sul on mingisugused probleemid, mis puudutavad vara haldamist, siis mida sa teed, tavaliselt sa ehitad enda ümber siis family office'i, ehk siis noh, põhimõtteliselt ostad teenuse sisse, kes hakkavad haldama sinu vara. Inimesed, kellel on raha, aga see ei ole nagu metsik vara, ütleme, et see ballpark, mida me ise sinna paika panime, on, ütleme pool miljonit kuni kaheksa miljonit või seitse miljonit. Nendel inimestel ei ole päris seda võimekust, et palgata endale kõik vajalikud inimesed ja mitte mõelda ise, mis nende varaga toimub. Ja sel ajal, kui Kimm haldas seda family office'it ja meie tegelesime paralleelselt FFF-iga, siis me hakkasime aru saama, et inimesed, kes on FFF-i kogukonnas, tegelikult küsivad sama sorti küsimusi ja neil on samasugused probleemid. Nagu on siis USA, USA family office'i kliendil. Ja sealt edasi me hakkasime mõtlema ja uurima, mille tagajärjel, tagajärjel me jõudsime kohta, kus tuli välja, et. Inimesed, kes on meie kogukonnas tech sektoris, on väga underserved, mis ta siis eesti keeles on, alateenindatud. Konkreetselt vara haldamisküsimustes. Ja sealt edasi tekkis mõte, et okei, et kuna meil on kõik need inimesed, kuna me ise oleme sealt valdkonnas sees ja kuna me ise saame päris palju insight'i USA poolt, kuidas tegelikult need varahaldamise asjad käivad, siis võib-olla me. Peaks üldse uurima ja rääkima inimestega, kas neil on seda kõike päriselt ka vaja. Ja intervjuude käigus ja kogukonna inimestega suhtlemises, valdkonna inimestega suhtlemises tuligi välja, et tegelikult see nõudlus erinevate varahalduslahenduste osas on päris suur ja see on olemas. Aga seda otseselt väga palju keegi ei paku ja seal on üks väga suur sihukene stereotüüpne vale mõtlemine, et varahaldus on midagi, mis on mõeldud, on miski, mis on mõeldud väga jõukatele inimestele. Tegelikult ei ole, et kui sa mõtled noh, jällegi, et Taavi tõi enne Bolti näide, näite, et seal saavad väga mitmed inimesed vara, kui ta läheb hipole. Kui me hakkasime suhtlema nende inimestega, siis jällegi stereotüüpne mõtlemine, kuidas inimesed lähtuvad sellele, et noh, ma saan raha, ma ostan endale auto. Ma saan raha, ma ostan endale korteri. Aga tegelikult väga suur osa töötajaid saavad palju rohkem raha kui osta endale lihtsalt auto või lihtsalt korter. Ja see, mis nad teevad selle rahaga sealt edasi, on täiesti läbimõtlemata. Ja kui me hakkasime suhtlema ka inimestega, kes on juba seda teekonna läbi käinud, Wise inimesed. Wise inimesed, ex-Skybe inimesed, noh, Skype on võib-olla natukene ekstreemne, et see oli nii ammu, et seal oli üldse sihukene wild west, kuidas üldse mida, mida teha, et keegi on selleks üldse valmis. Aga Wise'i inimesed ka näiteks ütlesid, et kui sa töötad seal ettevõttes ja sa oled tubli töötaja, siis sa ei jõua lihtsalt mõelda, olgu see C-level. Inimene ettevõttes, olgu see founder, olgu see noh customer support'i inimene, kes on vara sinna töö, ettevõttesse tööle asunud. Siis sul ei ole piisavalt aega, et läbi mõelda, mida sa teed siis, kui järsku sa saad endale korraliku summa arvele. Ja panna, panna siis, räägi.
saaja. No kõigepealt see on hea näide, sest et enamus inimesi, kes saavad selle raha, ei oska mõelda samamoodi nagu sina praegu seda kirjeldasid, et kas ma peaks panema osta sinna. Nojah, aga see ongi see point, kus me räägime, et see probleem on tegelikult turul olemas, et kui sa vaatad FFF-i ja mida meie siis, mida meie siis pakume sellistele inimestele, kõigepealt me pakume neile teoreetilisi. Teadmisi läbi siis materjalide, läbi kogukonna liikmete, kus nad saavad jõuda sinna arusaamisele, et see. Jaotus on üldse olemas, me, mida me näeme turul ja mida tõestasid ka meie intervjuud inimestega. Sihuke klassikaline Eesti näide, ma sain nelisada tuhat, sada tuhat läheb kohe mööda tech start-up, ma olen ingelinvestor, mulle meeldib seda raha jaotada, ma olen tech'is töötanud, ma olen teki ehitanud, nüüd ma investeerin edukalt teki. Mis tegelikult juhtub, enamus juhtudel on see, et. Viie aasta pärast, kuu aasta pärast või mis iganes, ei ole ühtki edukalt start-up'i sealt tulnud, raha, mis sa oled sinna paigutanud, on kadunud. Sa ei osa nüüd lihtsalt mõelda, et tegelikult start-up'idesse investeerimine on väga ebalikviidne ja väga riskantne asi. Selle asemel oleks võinud panna väikse tootlusega kuskile raha teisse kohta ja praegu sul oleks noh, mitte võib-olla mingi miljon, aga sada. Ma ei tea, kakssada tuhat, kolmsada tuhat sellest rahast viis-seitse aastat hiljem. Ja noh, tagasi tulles küsimuse juurde, mida meie pakume, esiteks see on siis arusaam. Mis üldse toimub turul, kuidas olla ettevalmistunud selleks, et sa saad selle raha kätte? Kas seda on mõistlik, kas sul on võimalus ja kas seda on mõistlik võtta OÜ-le? Kas sa võtad seda eraisikule? Mida sa peaksid arvestama? Maksude osas, kuidas sa peaksid üldse maksma makse? Ühesõnaga, kuidas sa, mis on investeerimisstrateegia, mis on portfelli loomine? Kõik need küsimused kuivas võtmes läbi nii-öelda noh, põhimõtteliselt simulaatori, et kui inimene päriselt saab selle raha, siis tal on aru saama, et ahah, turul on tegelikult need võimalused, need on need varaklassid, need on need tootlused, need on need riskid ja need on need võimalused. Ja nüüd, teades seda, ma saan juba natukene kindlama mõttega investeerimisele lähtuda nii-öelda. Ma juhin tähelepanu, et FFF ise ei paku ennast kui siis investeerimisvõimalust, et ainuke asi, mida meie jätkame. On sündikaat ja investeerimine tech valdkonna ettevõtetesse, kõik muu, mis, mis käib läbi FFF-i, on partnerid, ehk siis, kui me räägime Maris portfoolio teenusest, siis meie ei paku seda, sest meil ei ole seda kompetentsi. Aga hetkel Balti turul me vaatasime näiteks, et Redgate on väga hea teenuseosutaja, kellega me võime luua partnerluse ja kes võib võtta siis. Meie liikmete raha ja pakkuda neile seda teenust. Kui me vaatame näiteks mingit kinnisvara, kinnisvara, siis me võime võtta Fteni ja pakkuda meie liikmetele investeerida Fteni. Kes saavad siis katta oma portfoolios, Ften on siis kinnisvarafond, mis saavad siis katta osa oma portfooliotest kinnisvarafondiga. Ja nii edasi ja nii edasi, et FFF ise ei taha hallata raha, me tahame tuua meie liikmeteni võimalikult palju arusaama, läbipaistvust, läbi networking'iga kogukonna ja partnereid, kelle kaudu nad siis saavad seda kõike päriselt ka teha.
Ta on valmis, et ta ei ole täismahus valmis, ta on moodulitena valmis, et kõik investeerimispool, mida me ise teeme, see on meil nüüd lahendatud ja tootena valmis ehitatud, saab kasutada. Kogukond on ka nüüd nii-öelda tootesse migreerumas, et kui me enne toimetasime ainult WhatsApp chat'is, siis nüüd see on ikkagi veebilahendus, kus me pakume ka. Noh, kõiki neid asju, millest ma enne rääkisin. Hetkel me oleme ehitusfaasis sellisel elemendil nagu pre-liquidity planning, mida, mida ma siis kirjeldasin, kirjeldasin enne, et inimesed saavad. Ennast kurssi viia, mida tuleks eeldada ja millega arvestada, kui see mingi hetk saad likviidseks. Me oleme nüüd selle esimese testi välja rollinud sajast inimesest, keda me approach'isime LinkedInis ja ütlesime neile, et kas te olete selle peale mõelnud ja kas te arvate, et sellega tuleb probleeme? Kuuskümmend viis inimest liitusid tootega ja nüüd katsetavad ja vaatavad, kui palju see neile. Kasu toob, manageportfoolio toode on meil arendamisel samamoodi, et meil on läbirääkimised partneritega, toote pool. Siis coding on põhimõtteliselt käimas. Ma arvan, et selle aasta sees me kindlasti tahaks need kaks komponenti lõplikult valmis saada ja, ja roll out'ida massidele, praegu te saate liistuda, kui te kirjutate või jätate request'i fff.club'ist. Avalikult me seda nagu kellelegi hetkel ei paku. Kui need asjad on valmis ja me oleme piisavalt rahul sellega, mis faasis praegu toode on, siis me muidugi avame ka seda kõigile, kellel on selle vastu huvi. Aga praegu on natukene valikuliselt kogu see asi.
Aga klubiliselt te hakkate midagi koos ehitama ka siis või mitte, et, et, et see nii-öelda. Kas see kogukond ongi siis nagu, siis nagu tarkade klubi kõik koos? Või siis ikkagi tekib sellest community'st ka mingi äriline väärtus?
No selles mõttes, et kuna me nüüd vaatame seda natukene laiemalt, praegu meil on väga niisugune OG Balti riikide tech, tech kogukond koos. Ma arvan, et kui sinna tulevad nüüd uued noorema põlvkonna inimesed ja prilikviidsed inimesed. Siis ma arvan, et lõppkokkuvõttes üks hetk on sellel väga suur väärtus. Näiteks ka mingitel suurtel mängijatel noh, ütleme, JP Morgan tahab laieneda varahaldusega Euroopasse. Siis põhimõtteliselt see on väga suur kogukond, mis võiks neid huvitada, sest meil on juba need inimesed olemas, neil, nad on, nad on soojad, neil on. Harjumus ja arusaam valdkonnast ja potentsiaalselt suurtel mängijatel võib selle vastu huvi olla. Aga noh, see on sihukene valjusti mõtlemine ja fantaseerimine, et kui ja kuidas ja selleks peab ikka olema väga suur ja mitmetuhandene grupp. Kindla profiiliga inimeste, inimestega, et see üldse realiseeruks, et praegu me ajame seda joont, et me oleme investorite kogukond ja nüüd me laieneme teistele, et pakkuda neile lisaväärtust vara haldamisvaldkonnas.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]