Lihtsalt nagu selles mõttes, et see, see lahendus kui selline see arhitektuur, mis meil on, mida, mida me praegu lihtsalt skaleerime suuremaks ja võimsamaks, et. Sellel puuduvad tehnilised lahendid, kuidas seda suunata, nad on sisuliselt lihtsalt sihukene nii-öelda ennustusmasin, mis ütleb järgmist sõna. Ja sellega tuleb välja lihtsalt midagi, mis näeb välja väga nagu inimtekst ja, aga see, et kuidas teda, kuidas teda. Ütleme nii, et mulle endale hullult meeldib see analoog, et, et, et kaasaegsed, kaasaegne tehisintellekt ei ole, ei ole üldse midagi, mida inimesed programmeeriksid kuskil või et, et nad teevad, programmeerivad valmis midagi, mis teeb täpselt seda, mis nad tahavad. Et see on, see on niisugune analoog sellest ajast, kui programme kirjutati nõnda, et if, if ja then ja, ja, ja while ja, ja saad nagu aru, mida sa täpselt teed. Nüüd AI-d ikkagi tehakse nii, et seda katse, kasvatatakse katseklaasis nagu mingisugust, mingisugust, mingisugust baktereid või midagi, et. Antakse siit natuke sedasorti andmesöök ja seda teistmoodi andmesööki ja siis vaadatakse, mis sealt nagu välja tuleb. Ja see on, seda eriti edukalt ennustada ei suudeta, et mis sealt välja tuleb ja siis pärast, kui see asi välja on tulnud, siis, siis seda hakatakse suunama siit, siit, siit poolt ja sealtpoolt natukene kärpima, et ta ei ajaks mingisugust täiesti jama ja annaks natukene rohkem inimlikke vastuseid, aga seda, et mis selles nii-öelda. Maatrik, numbrite maatriksis, mis omavahel korruvad ja liituvad, lihtsalt sees on, et nendes miljardites numbrites, et sellest keegi aru ei saa ja seda täpselt kontrollida sealt sisemaalt, sisemaalt seest ei suuda, vaid lihtsalt, lihtsalt suudetakse väljundist nii-öelda kinni püüda, et kuule, et nüüd, nüüd läks ping jälle lappama ja hakkab, hakkab mingisugust prühhopaati mängima ja et võtame, võtame korra kasutajal O maha.
Siin on mul kahetised emotsioonid, sellepärast et üks valdkond, kes sellest hästi palju võidab, on just nimelt kurikaelad, kurikaelad internetis, kelle jaoks näiteks see, et need süsteemid on väga kreatiivsed ja ajavad jama teatud kontekstis, see töötab isegi väga hästi, et see. Viiks, viib juhuslikult ka selle teema juurde, millega ma nüüd tegelen. Aga ma arvan, et võib-olla nagu selle tõsise teema juurde korra tagasi tulles, siis selline see optimism, mis on seotud sellega, et, et, et teekonnal AI lahendab veel meile need nii-öelda. Ravib vähi ja, ja teeb kõiki neid häid asju, et see, selles. See nagu kõlab kõik hästi kenasti, aga kui sa mõtled selle peale, et, et sul on, et nii, kui see asi hakkab lähema sellisele üldisele võime, võimekusele, et ta näiteks kind, kind, kindlas nišis või kontekstis suudab teha head research'i. Siis, mis on tõenäosus, et see sedasama? Võimekust ei suunata kõige esimesena tegema research'i just nimelt tehisintellekti kontekstis, et ennast võimekamaks teha, sellepärast et see, kes keskendub ainult nii-öelda mingi, kas mingile konkreetsele rakendusele. Jääb ju sellest maha, kes, kes püüab teha oma AI tugevamaks, sest tugeva ma ei tee palju kiiremini järgmisena selle, selle sammu ära, mida see niši AI. Et mul endal. On nagu probleem peas sellega, et kuigi, kuigi ma näen seda, noh, ma loodan, et tuleb see utoopia. Siis seal, et selle juures peaks nagu ka täide minema ka see tingimus, et, et keegi ei suuna siis seda võimekust vastavalt kogu aeg seda kasvavat võimekust just nimelt tehisintellekti enda arengule, mis, mis nagu läheks väga hoogu.
Aga see, ka see mure, et me nii-öelda päris maailmast eemaldume ja rohkem liigume ikkagi nagu virtuaalse maailma ja tehisarju poole, et see on reaalne ja see läheb ikkagi korralike sammudega jätkuvalt nii-öelda, ma ei saa öelda, et hukatuse teed aga sinnapoole.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]