Tere kõigile Restart'i kuulajatele, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa tervitavad kena kolmapäeva puhul endal järjekordselt külalist ja nagu viimasel ajal moeks on saanud, siis eestlased teevad järjest looduse ja roheteemalisi idufirmasid ja nii ka meie tänane külaline on pärit täpselt sellest maailmast. Meie tänase, tänaseks saatekülaliseks on idufirma Kvota ja meil on stuudios selle kaasasutaja Rain Vääna ja me räägime siis sellest, mis on kvota ja kuidas neil on õnnestunud juba mõnda aega Eestis toimetada, raha kaasata. Millised on nende plaanid ja kuidas täpselt nemad loodusest, süsinikust ja bittidest, baitidest kokku mingisuguse äri teevad? No tere, Rain. Tervist. Kui sa, kui, kui mulle öelda kvoota, siis see tundub nagu, on suhteliselt otsetõlge või selline otsetuletus sõnast kvoot. Kas kuidagi süsinikukvootidega hakkab? Hakkab nagu ühte, hakkab kokku käima või, mis see kvoota on?
Kokkuvõtvalt siis kvota, kvota on selline täisteenusplatvorm, mis tegeleb süsiniku kokkuhoiu arvutamise, verifitseerimise ja kauplemisega. Aga mida see siis tähendab taustalt lihtsalt nii palju, et kui sa enne sissejuhatuses ütlesid, et me tegeleme looduspõhise või looduspõhise süsiniku kokkuhoiuga, siis me tegelikult ei tegele, et me oleme võib-olla üks väheseid selles valdkonnas, kes on endale võtnud eesmärgiks materjalide taaskasutuse suurendamine ja see on puhtalt tööstusega seotud, et loomulikult seal pärast taustal on ka see, et kas äkki võetakse vähem puid maha ja nii edasi. Aga hetkel on lihtsalt nagu kvota põhiolemus ja see missioon päevas number üks. Ei ole mitte krediitide loomine, vaid on võimaldada tootjatele rohkem materjali ringlusse võtta.
Ka mitte päris, sest mida Räpina paberivabrik siis teeb, ta meie kaasabil tõestab, et selline süsinikukokkuhoid tekkis. Aga mida meie tema käest saame, siis on andmed, mille alusel me siis selle krediidi loome ja müüdavaks teeme ja siis see, see pärast Räpinal raha tagasi maksame nii-öelda, kui me oleme turult raha kätte saanud.
Siin on kaks poolt, üks on see, et iga paberivabrik täna on juba kohustatud midagi tegemata oma jalajälge vähendada ja, ja kui kvotakrediidi puhul on loomulikult on kaks poolt. Sa võid selle turule müüdavaks teha ja, ja siis võtta sealt raha tagasi investeerida seadmetesse või teine võimalus hakata raporteerima seda kui enda vähendamist, et mõlemad on võimalikud ja, ja see on ka jälle majanduslik otsus, näiteks üks plastitootja, ma täna veel ei saa nime öelda, ütles väga selgelt välja, et ohoo. Et selle rahaga ma nüüd saan arvestama hakata, et siis mingi osa ma ostan endale. Raporteerin, saan paremini hangetel osaleda tänu sellele, et mul on väiksem süsinikujalajalg ja teise poole siis müün välja, teenin rohkem kasumit.
Oota, aga ma tahan tagasi tulla selle paberivabriku jutu juurde, et, et sellest me saame aru, eks, et kust see nii-öelda süsiniku kokkuhoid tekib selle Räpina näite puhul, me nii põhjalikult käsitlesime seda. Kust, kust seda veel tekib või mis tööstused on, kust siis sina oma seda toodet
Ostja pool on praegu keeruline, naljakas oli see, et algus oli supply pool ehk tootjate pool oli korraks ka nihukene, sest. Seal, seal on väga palju nihukest, need on suured tööstusettevõtted, nad ei ole väga altid muudatustele või innovatsioonile ja siis start-up'ina sinna minna, siis alguses tekib nihukene, noh, nagu vaakum väike. Aga, aga jällegi, kui esimesed tarbijad peal on, esimesed pioneerid töötavad, reaalselt neile makstakse raha, siis, siis ukse tahakad avanema. Nii et, aga hetkel muidugi raskem on vabatahtlikkuse alusel panna ettevõtteid mõtlema süsinikukrediidi maksmise eest.
ütlesin seda endale rohkem, enda rahastuseks. Ja Taavi, kas sa tead, mis token on? Aga, aga token on sisemises kasutuses meil lihtsalt raamatupidamislik väärtus, et tegelikult me ikkagi müüme süsiniku kokkuhoidu ja me ei ole blockchain'i peal täna ja me ei ole ka krüptovaluutadega tegelenud, nii et, et me, meie jaoks see on lihtsalt.
Väga palju on süsinikukrediidiga tegelevad ettevõtted, aga neid, kes materjalide taaskasutamisse on suunanud oma jõu, siis me ei ole tuvastanud sarnaseid. Et on, kes süsinikukokkuhoidu seal arvutaksid. Ja meie rõõmuks, ma võin öelda seda, et me täna suhtleme enam, töötame enam kui saja neljakümne. Tehasega üle Euroopa, kellega me siis varem või hiljem lepinguni jõuame ja see pipeline, mis meil täna on süsinikukrediidi osas, mida me suudame kvaliteetselt ära mintida või valideerida, siis see ulatub peaaegu miljoni tonnini, kui me nende ja kõikide tehastega suudaks lepingut teha, nii et, et. Meil on ruumi, kuhu kasvada nüüd ja, ja mis, mis kvoota puhul on äge, et me kasvame kaks asja korraga, et näiteks, et kui me nüüd läheme Soome. Siis Soomes me tahame saada Soome paberitehase või plastitehase või klaasitehase ja sinna kõrvale siis Soome Avise või Soome Eurocar'i. Et nad saaksid oma turul selle mõju tekitada, et sa ei pea enam ostma vihmametsa kuskilt kaugelt, vaid sa saad Eestis, noh, tamme kasvama, et nii-öelda naljaga pooleks või.
Nojah, ma ei, ma tahaks natuke vältida seda sõna marketplace, sellepärast et klassikalises mõttes me ei too sinna nagu kauplema. Näiteks neid süsiniku kokkuhoidusid, mida me ise ei ole verifitseerinud, et mida, mida me ei, me ei tea nende kvaliteeti, et me ikkagi lähtume sellest, et me kaupleme seal ühte tüüpi kaubaga.
Me ise usume, et kui sa edaspidi sisestad sinna, et otsid taga läbipaistvaid, tõhusaid ja majanduslikelt kasulikud süsiniku kokkuhoiu, siis sa jõuad alati kvootani. Kui sa otsid igasugust krediiti, siis sa jõuad ka igasuguste krediitideni, nii et me tahaks teha midagi sellist, mis on alati majanduslikult kasulik ja kõige läbipaistvam turul. Ja läbipaistvuse all ma mõtlen just seda, et me suudame iga tonni kohta öelda, kus see kokkuhoid tekkis.
Jaa, absoluutselt, et see noh, iga asjaga on tegelikult nii, et miks, miks osad asjad rohkem maksavad, et me ise. Era, eristame ennast sellega, et, et ilmselt huvitab abist ja teisi kliente ka väga see, et milline see mõju on, kas see mõju on kohene, ehk siis meie teenuse puhul on ju see, et kui sa ühe tonni tootmises tõstad ringi, siis kohe süsinik vähenes. Või see on pikaajaline mõju, et sa näiteks istutad metsa, see on ka väga kasulik asi, mida teha, aga mõju on kahekümne aasta pärast võib-olla. Et need on kaks täiesti erineva otsa toodet,
Eelmine aasta võib-olla, no vaata, idee, ideefaas ja, ja, ja täiesti uus valdkond meie nagu investorite ja meie jaoks ja nii edasi, et oli, oli ikka keeruline seletada seda, et mida me tegema hakkame. Me praegu tõstame seed round'i, oleme just nihukeses nagu keskfaasis praegu ja, ja siis. Nüüd on natuke lihtsam, sellepärast, et see idee on saanud meile endale selgeks, meil on esimesed maksvad kliendid, meil on nagu näha, milline see toode välja näeb, me saame aru, kuidas seda skaleerida. Et nüüd on nagu investoritega pisut lihtsam rääkida, aga mis täna investorid ettevaatlikuks teeb, on see kõik, mis on siiamaani nüüd viimastel aastatel selle süsinikukrediiditurul toiminud, toimunud, on ju, et väga palju nihukest. Hägust ala on ja vot, kvota ülesanne nüüd on siis investoritel ka selgitada, et me oleme nüüd selle jaoks siin natuke kõrgema hinnaga, et luua sel
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]