@ ETTEMÕTE // 2026.05.21
delfi_ettemote_1112.mp3
KUUPÄEV
2026-05-21
PIKKUS
44m 05s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Podcastis arutlevad saatejuhid koos AI-koolitaja Priit Kallasega sellest, kuidas ettevõtted tehisintellekti päriselt tööprotsessides rakendavad. Juttu tuleb nii praktilistest automatiseerimise võimalustest, SEO ja AI seostest kui ka sellest, kuidas AI-agendid tulevikus üha enam autonoomselt toimima hakkavad.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
AI kasutamine Eesti ettevõtetes on jõudnud kummalisse faasi: peaaegu kõik proovivad midagi, aga vähesed muudavad päriselt seda, kuidas ettevõttes tööd tehakse. „Inimesed kasutavad AI-d küll, aga pigem nagu Google'it," rääkis AI-koolitaja ja konsultant Priit Kallas „Ettemõtte" podcast'is. Kallase sõnul piirdub enamik kasutust endiselt triviaalsete ülesannetega: kirjutatakse mõni meil, tehakse sotsiaalmeediapostitus või küsitakse ühelauselisi küsimusi. Samal ajal jääb AI tegelik mõju ettevõtete töökorraldusele tihti tulemata. Kallase hinnangul on põhjus selles, et ettevõtted üritavad AI-d kasutada ilma protsesse muutmata. Ta rääkis ühest hiljutisest workshop'ist, kus ta küsis umbes 30 inimeselt, kas nende ettevõttes on tööprotsessid üldse kirja pandud ning käe tõstis kaks inimest. Tema sõnul loodavad paljud juhid siiani, et töötajad lihtsalt hakkavad AI-d kasutama, aga sellest ei sünni suurt midagi. Päris muutus algab alles siis, kui juhtkond otsustab teadlikult töövooge ümber teha ja see koht tekitab ettevõtetes sageli vastuseisu. „Kõik töötajad ei taha seda teha, sest nad võitlevad enda töökoha eest," ütles Kallas. Kuigi AI mõju tarkvaraarendusele on juba hästi nähtav, arvab Kallas, et palju suurem muutus toimub kontoritöös, mida ettevõtted peavad siiani liiga väikseks või igavaks, et automatiseerimisele mõelda. Tema hinnangul võib näiteks turundustekstide ja sotsiaalmeedia tegemise produktiivsus kasvada juba praegu kümme korda. Kallase hinnangul liigub töömaailm sinna, kus inimestelt oodatakse vähem tehnilist teostust ja rohkem eesmärkide püstitamist ning otsuste tegemist. Kuula saatest, miks Priit Kallas usub, et mõne aasta pärast on peaaegu kõik töötajad sisuliselt juhid; kuidas AI võib hakata otseselt konkureerima Google'i otsinguga; miks pole veebilehed tulevikus enam päris inimestele mõeldud; kuidas AI-agendid hakkavad omavahel kauplema ja mikrooste tegema; miks ettevõtted peaksid hakkama kirjutama sisu mitte inimestele, vaid robotitele; kuidas üks AI-agent õpetas end ise Telegramis helisõnumeid töötlema. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Jah, et kui muusikal on olemas mingi autoriõigus ja, ja ka kunstil on ju, siis millegipärast nagu noh, sõnaloom veel ei ole, et ja noh, saab samamoodi kui sinu enda tekstiga, et kuidas sa üldse näed seda maailma nagu arenemas, et kas ongi põhimõtteliselt see teema, et kui sa oled nagu looja või autor, lepi oma esimese, ühekordse esimese tasuga, nii ongi, et sa nagu nii-öelda korduvat tasu ei saagi.
Okei, kaks asja seal, et ma käisin kaks päeva tagasi patendiameti juures ja seal Priit Lätt rääkis igast põnevat juttu ja anyway, see point seal on siis ikkagi see, et iga looming on koheselt autoriklus. Selles suhtes, et kui ma mõtlen praegu uue sõna välja, see uut sõna küll küll raske välja mõelda, et oleks täiesti uus, siis see on minu oma. Sa ei tohi seda kasutada, kui ma ei luba. Et ma ei pea sellele isegi mingit kaubamärki võtma. Aga siis see, see meediamajadel on see erinevus, et nende sisu ongi see toode. Kui mina loon sisu, siis minu sisu on turundusvahend, eks ole, nende, nende toode, ühesõnaga see sisu on see lõks, mis toob kohale kasutajad ja siis noh, nende, see, mida nad müüvad on ju, on siis kasutajate attention. Ja sellisel juhul, kui keegi teine võtab nende kasutajate attentioni ära, siis noh, sisuliselt nad varastavad nende laost kaupa sisuliselt, ütleme Google ja nii edasi, eks. Ja selle tõttu see on nagu täiesti erinev äri, et meedia, aga tulles tagasi nüüd selle autoriõiguste juurde, siis ma tegelikult ikkagi olen seda meelt, et autoriõigus võiks olla mõned aastad võib-olla. Aga see, mis ta praegu on, et Miki Maus on seitsekümmend viis after pärastpagana, tähendab, Miki Maus on nii pikalt venitatud on ju, et see on nagu see ongi see, et see ju pärsib, pärsib innovatsiooni, et ma, ma olen täiesti seda meelt, et okei, patendid on seitseteist aastat või mingi niisugune number on ju, see kõlab nagu mõistlik. Aga see, et see seitsekümmend viis aastat ei tohi remixida mingit asja ja ühesõnaga, ma olen ise. See, see on see, et ma ei ole kunagi otseselt, minu elu ei ole sada prossa sõltunud sellest, et mu loomingut ei varastata, on ju. Siis seetõttu ma suhtun sellesse võib-olla rõdvemalt kui mõni kunstnik või muusik on jah, aga, aga ma ikkagi leian seda, et noh, kui, kui keegi varastab mu kauba ära ja saab seda müüa, eks ole, noh nagu loomingulaadset kaupa. Siis algselt mul peaks mingit nagu tugi seal, eks ole, aga mingi mõistliku aja jooksul võiks tekkida nii, et sa, sinu looming on üldine maailmaväärtus ja kõik võivad sellest õppida ja teha selle nüüd midagi.