@ ETTEMÕTE // 2026.05.08
delfi_ettemote_1110.mp3
KUUPÄEV
2026-05-08
PIKKUS
40m 53s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Podcastis on külas pikaajalise korporatiivse juhtimiskogemusega Kalev Reiljan, kes räägib oma karjääri pööramisest idufirmade maailma. Arutletakse logistikasektori digitaliseerimise väljakutsete ning tema juhitava ettevõtte Ybil tegevusplaanide üle välisturgudel.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Aastaid Nokia, Telia, Elioni, Eesti Gaasi ja Confido juhtkondades töötanud tippjuht Kalev Reiljan ehitab nüüd logistikaidu, mille eesmärk on kaotada Euroopa transpordisektorist paberdokumendid. Reiljan rääkis Ettemõtte podcastis, et pärast aastakümneid korporatiivmaailmas tundis ta ühel hetkel, et järgmine suur juhitool ei paku enam piisavalt väljakutset. Selle asemel otsustas ta naasta ettevõtlusse. „Korporatsioonis viid sa lõpuks ellu kellegi teise visiooni. Ettevõtjana piirab sind ainult sinu enda võimekus," rääkis ta. Reiljani uus ettevõte Ybil tegutseb sektoris, mida ta kirjeldab üllatavalt vähe digitaliseerituna. Tema sõnul liigub Euroopa logistikas iga päev umbes viis miljonit dokumenti, millest rahvusvaheliste veodokumentide digitaliseerituse tase on alla ühe protsendi. Ettevõtte eesmärk on viia veodokumendid täielikult digitaalseks ning vähendada dokumentidega seotud kulusid kuni kümme korda. Praegu maksab Ybili teenus umbes 27 eurosenti dokumendi kohta. Reiljani hinnangul annab ettevõttele tugeva kasvuvõimaluse järgmise aasta juulis jõustuv Euroopa Liidu regulatsioon eFTI, mis kohustab ametiasutusi aktsepteerima digitaalseid veodokumente. Kuigi ettevõtetel endil ei teki kohest kohustust paberist loobuda, usub Reiljan, et surve digitaliseerimiseks kasvab kiiresti. „On väga palju ettevõtteid, kes ütlevad, et nad on seda kaua oodanud ja tahavad paberist võimalikult kiiresti lahti saada," ütles ta. Puudub päris turg Reiljani sõnul on logistikaäri üks probleem see, et Eesti ei ole selles valdkonnas päris turg. „Euroopas on umbes üheksa miljonit veokit, Eestis üheksa tuhat. Poolas on näiteks 1,2 miljonit," kirjeldas ta. Seetõttu keskendub ettevõte kohe välisturgudele, eriti Saksamaale, Poolale, Hispaaniale ja Beneluxi riikidele. Kuigi ettevõte on saanud huvi Lätist, Prantsusmaalt, Soomest ja Šveitsist, tunnistas Reiljan, et Eesti investorite huvi oli tagasihoidlikum, kui ta alguses ootas. Läti investorid andsid ettevõttele 150 000 euro suuruse investeeringu ning ettevõte peab praegu läbirääkimisi mitme välismaise fondiga. Reiljani sõnul on iduettevõtja jaoks kõige kallim ressurss aeg, mistõttu keskendutakse neile investoritele, kes näitavad kõige tugevamat huvi. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
kuulajatele, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa tervitavad kõiki meie andunud fänne, keda meil on väga palju. Ja ma arvan, et need andunud fännid, kes kuulavad meie saadet nädalast nädalasse, on juba aru saanud, et rohkem võib-olla kui ühestki teisest valdkonnast. Kui me kõneleme siin Eesti idufirmadega, siis miskipärast kõneleme me logistikast.
mõnikord ja, ja natukene energeetikat, aga siis tuleb jälle logistika ja mulle tundub, et igal eestlasel peab olema ikkagi vähemalt üks logistika idufirma, mida ta teeb. Ja meie tänasel külalisel see täpselt selline ongi. Selle ettevõtte nimi on, kui sa vaatad eesti keeles või soome keeles, siis ütleks übil. Ja kui inglise keeles vaadata, siis võiks öelda aga see ettevõte on suhteliselt uus ja tema kaasasutaja on Kalev Reiljan. Tere, Kalev.
Ja kui, kui, kui sa küsid raadiokuulajana, raadiokuulajana Elvast, et siis võib-olla kõige lihtsam on seda asja rääkida niimoodi, et, et logistikas ja ütleme, kuidas ma teile teema ise, ise üldse jõudsin, oligi see, et ma avastasin, et logistika on, on siiamaani väga kehvasti digitaliseeritud ärivaldkond. Ja samas tegemist on väga suure ärivaldkonna, aga et ta on, ta on tegelikult, kui oma arvata on ta, on ta niimoodi noh, top kolmes, top viies, eks ole, kuskil selline kaheksa kuni kuni üheksa protsenti. SKP-st või, või GDP-st maailmas ja Euroopas samamoodi. Me räägime tegelikult Euroopa mõistes ainuüksi kahe koma viie triljoni eurosest industry'st või turust. Ja, ja et võrreldes ütleme nende valdkondade, kus ma olen varem toimetanud, siis telekomiga ja. Energeetikaga näiteks on, on logistika üllatavalt kehvasti digitaliseeritud ja, ja üks näiteks märksõna millega siis vaibil või hübil konkreetselt ka tegeleb, on, on tegelikult logistika valdkonnas paberist lahti saamise, lahti saamine. Ja, ja mis te, mis te arvate, et kui palju näiteks logistikas iga päev dokumente tekib, oskate pakkuda?
Kogu maailm, kogu maailm on logistikas.
Alla ühe protsendi, noh, sisuliselt sul on õigus, et tegelikult see protsent on nagu üliväike ja, ja, ja selleks, selles on jällegi noh, et kui tõesti mitte IT-inimesele rääkida, siis tegelikult see, see põhiline eesmärk on, on saada, saada paberist lahti. Ja, ja miks seda paberit nii palju jällegi liigub, et, et selle põhiline põhjus on, on inglise keeles siis compliance, ma isegi ei tea, äkki te oskate meid aidata, et mis on nagu eestikeelne hea vaste compliance'ile. Vastavus on võib-olla õige sõna jah, et aga, aga lihtsalt, et näidik, näidikustada seda nii-öelda logistika konkreetse kasutuslooga. Siis, kui ma saadan täna kauba näiteks Tallinnast Münchenisse, mul on, mul on siis seal Läti, Leedu, Poola, Saksamaa. Mida, mida, mida see kaup peab läbima, ütleme, me räägime maanteeveost, ehk siis veame kaupa veokiga. Et siis igasugune autority või nii-öelda ametkondlik kontroll teede peal ja see puudutab muide ka näiteks raudteid, see puudutab isegi lennuvedusid osaliselt, see puudutab näiteks siseveekodude vedudesid, ka, ka sadamate vedusid. See toimub täna ainult paberil, sest et andmete edastamist ametkondade vahel Euroopas hetkel veel ei ole. Noh, selliseid viisi, nagu me, nagu meil on näiteks Schengeni infosüsteemis või mingis muus infosüsteemis, et tolli osas Euroopa Liidus vahetatakse kauba informatsiooni, tolli, tolli infot siis. Euroopa Liidu välispiiride osas, aga, aga kaubavedude osas riikide vahel ei, ei, ei vahetada. Ja, ja see, see olukord nüüd muutub järgmisest aastast, et see on üks põhjus, mis me tegelikult hübil ka tekkis või vaibil siis tekkis. Et järgmisest aastast hakkab Euroopa Liidus kehtima uus regulatsioon üheksakümmendast juulist, mille nimi on, on Eesti ehk inglise keeles tähendab siis electronic transport information. Mis, mis, mis kohustab kõiki Euroopa Liidu siis kaubamöö kontrolliga tegelevaid ametnikke, aktsepteerima ka, ka digitaalseid veodokumente. Ja, ja, ja, ja Übil on, on siis ühena vähestest täna Euroopas teinud valmis platvormi, mis vastab täielikult juba sellele uuele regulatsioonile ja, ja võimaldab siis kõikidel Euroopa veoettevõtetel, kes meie platvormi kasutavad. Siis kasutada digitaalseid veodokumente ja, ja sõita siis ilma paberita nii, nii maanteedel kui ka, kui ka siis näiteks raudteedel ja, ja kasutada siis muude, muude veoliikide puhul nii-öelda digitaalseid dokumente, ehk me. Noh, Taavi, te mõlemad saate, kuna te olete IT-valdkonnast, mõlemad saate väga hästi aru, et, et kui me räägime nii-öelda digitaliseerimisest, me ei räägi nagu enam dokumentidest. Vaid me räägime lihtsalt andmete liigutamisest, eks ole, et, et selles mõttes me räägime sellest, et meil liiguvad siis, et andmed säilitatakse kas XML või JSON failides ja, ja, ja, ja noh, ütleme sellist nagu klassikalist dokumendi mõistet meil enam nagu tulevikus ei ole. Aga no ikkagi jällegi inimesele Elvast me, me räägime ikkagi nagu dokumendist, eks ole, ehk siis see veodokument ikkagi nii-öelda. Nende andmeväljade kaudu on, on olemas ja kui ametnik, ametnik näiteks tahab seda dokumenti, kas siis PDF-ina näha, ütleme siis ta saab seda, saab seda ka meie platvormi abil, abil näha, ehk siis tulevikus, jah.
see? Perdokument, ja, perdokument ja, ja, ja see hind on, hind on selline, et ma tegelikult vähendan ettevõtete kulu kuskil kümme korda võrreldes paberiga. Et kui me räägime paberdokumendi kulust, noh, me räägime, eks ole, siis nii-öelda kokku kuskil viiest dokumendist, viiest miljonist dokumendist päevas. Nende aastane kulu tegelikult Euroopa ettevõtetele on üle kahekümne miljardi euro aastas. Ja see paberi hulk, mida välja trükitakse, see on umbes võrreldav Eesti raiemahuga logistika valdkonnas, ehk me räägime kuskil viiekümnest tuhandest tonnist paberist aastas, mis trükitakse välja. Sest väga paljud dokumendid on lepingud, tegelikult veolepingutest, kui me räägime CMR-i nimelisest dokumendist, mida kasutatakse eelkõige siis raosoleliste vedude puhul, auto, automedude puhul, et siis seda näiteks trükitakse välja täna neljas eksemplaris. Kuna üks eksemplar jääb siis kaubasaatjale, üks kaubasaajale, üks vedajale, üks arhineeritakse. Logistikaettevõtetel on siiamaani suured paberarkiivid, mis tundub jällegi nii-öelda, jällegi võib-olla osade, osade tööstusharude vaates isegi naljakas, eks ole, aga see on täitsa reaalselt Ja, ja, ja me räägime siis kuskil sellisest kümnekordsest kulu vähenemisest või kuni kümnekordsest kulu vähenemisest tulevikus läbi, läbi digitaliseerimise.
Teoreetiliselt muidugi saab, aga noh, me, me ise, me ise, me ise kasutame enda, enda, enda tehnoloogia ja stack'i osas ka AI lahendusi. Et selles mõttes noh, mis, mis on võib-olla, mis on võib-olla logistikas iseloomulik, on see, et. Et tegemist on üsna konservatiivse valdkonnaga ja, ja, ja ka see tarkvara, mida logistikaettevõtted kasutavad, on, on, on noh, ütleme selles valdkonnas on päris palju nii-öelda sellist nagu legacy või, või, või vanemat tarkvara kasutusel. Ja, ja, ja, ja meie, meie tegelikult noh, ma enne rääkisin nagu seda äri nii-öelda väga lihtsat lahti. Aga, aga tegelikult meie, meie põhiline, põhiline nagu äritegevus on seotud erinevate integratsioonidega, ehk me siis integreerime enda platvormi logistikaettevõtte kas siis majandustarkvaraga ERP tarkvara stack'iga või, või siis, kui tal on näiteks mingi eraldi logistika tarkvara, see tavaliselt on selline nimetus nagu BMS ehk siis Transport Management System. Meil on, meil on muide ka selline toode endal tegelikult olemas nendel ettevõtidel, kellel ei ole endal siis sellist eraldi TMS tarkvara. Et siis tegelikult need dokumendid luuakse automaatselt, et seal ei ole nagu inimest vahel vaja, ehk siis need luuakse nii-öelda nende andmete põhjal, mis siis. Mis siis sellest majandus tarkvarast või, või TMS tarkvarast tulevad ja andmevahetus tegelikult konfigureeritakse ära siis erinevate saatjate, saajate vahel, ehk siis. No ütleme, täna on hästi palju tegelikult inimtööd nende dokumentidega ja see on, see on ütleme see põhine kulu nagu. Ma usun, saate aru, et aga et, et selle, selle kulu me võtame just nii-öelda sellega ära, et, et me, et me liigutame tegelikult andmemasinate vahel tulevikus, mitte, mitte nii-öelda seda inimest, inimeste vahel vaja ei ole. Ja selles mõttes nagu noh, seal teoreetiliselt muidugi on võimalik ka mingeid AI agente kasutada, aga noh. Kui ütleme sellise legacy tarkvaraga sa nagu ikkagi väga lihtsat integratsioone AI abil ei tee, on ju. Kui sul on väga korralikud API-d olemas tarkvaral, siis on see teoreetiliselt võimalik, aga selles, selles industry's tegelikult on pigem me, me näeme nagu palju sellist tarkvara, kus ei ole tegelikult integratsioon nagu, nagu väga lihtne. Ja, ja meie, kui me oleme ise nagu ma need integratsioonid ära teinud, et, et siis tegelikult see annab, annab meile jällegi nii-öelda lisa, lisa, lisaväärtust juurde. Lisaks ma tahan nagu seda ka veel ära märkida, et meie äri ei ole ainult dokumendi digitaliseerimine, meil on tegelikult ka teenus, ütleme noh, dokumendi digitaliseerimine iseenesest on, sellega tegeleb, ütleme, Euroopas täna kuskil kümmekond ettevõtet, meie oleme siis üks nendest. Mida ei ole sugugi palju, et see turg on väga algusjärgus, aga, aga konkurent on juba. Aga meil on tegelikult täiesti uus teenus, mida ei ole maailmas mitte kellelgi ja, ja see on, see on logistikakindlustus. Et me, me seome lisaks, pakume, pakume nii-öelda logistika dokumendiga koos siis veosekindlustust ja, ja, ja see on ka nagu täiesti automatiseeritud siis. Teda on väga lihtne kasutada ja, ja, ja me pakume sinna juurde ka, ka AI abil siis. Selle kindlustuga seotud kleimide või kindlustusjuhtumite, juhtumite lahendamist ja, ja see on asi, mida tegelikult täna mitte keegi ei paku. Ja ütleme, kogu see kombinatsioon kokku täna meie hinnangul ei ole nagu väga lihtsalt nii-öelda AI agentide poolt kopeeritud, et üksikuna teenused võib-olla tõesti, aga, aga, aga kogu ärimudel tervikuna, ma arvan, et on, on üsa raskesti kopeeritud.
Kui ma ütlesin saate alguses, no ikkagi naljaga pooleks pigem, aga, aga, aga tegelikult neid logistika idufirmasid on Eestis olnud ikkagi ridamisi, on ju, et noh, see valdkond ongi täpselt nii, nagu sa ju väga õigesti kirjeldasid, tohutu suur valdkond. On palju suuri firmasid ja on palju veel rohkem väikseid firmasid, kõik sebivad, kõik peavad omavahel mingeid asju ajama. Vastus on suur, noh, see nii-öelda äritihedus on suur, eks ole, iga päev on, on tuhandeid, tuhandeid, tuhandeid on ju, transaktsiooneid käib seal ja ometi mingil põhjusel need, need erinevad logistikaidud ei ole nagu läbi löönud. Et alati nagu millegi taha see asi jääb, on ju, et ega nad väga tihti tagasi siia ei tule. Ja, ja ma ei tea, börsile ei lähe, mingid suuri uutiseid sealt nagu ei tule, et kuhugi need asjad jäävad nagu kinni. Ja sa oled natuke nüüd seda logistikavaldkonna vaadanud. On sul mingisugune ettekujutus tekkinud, kuhu nad siis kinni jäävad või miks nendest? Noh, et iseenesest paberil või ka niimoodi saates on ju ideena kõik kõlab jube hästi. No ongi jumala õige asi ja kõikidel on vaja ja see ongi täiesti tibiaegne valdkond. Et miks ei tule välja, kuhu, kuhu need asjad siis nagu surevad?
Ma, ma, ma päris, ma päris sinu pessimismi nendike ei jaga, sest et tegelikult Eestis on paar head näidet ettevõtmes ka, kellel on ikkagi läinud väga hästi. Noh, ma toon siin, ütleme paari aasta taguse eduloona välja Siksvoldi, kelle, kelle ostis ära siis üks maailma suurimaid logistikatarkvara ettevõtteid Transporeon. Noh, ma, ma ei tea, mis, mis selle tehingu summa oli, sest et see, see info ei ole avalik, aga ma eeldan, et tegemist oli täitsa korraliku exit'iga. Ja, ja noh, praegu meil on, praegu meil raketina ikkagi kasvab väga kiiresti Maidello-nimeline ettevõte, kes just sai hiljuti ka, ka korraliku rahastuse. Idurahastuse, siis minu teada vist nad olid, tegid Series A raundi. Et, et selles mõttes tegelikult edulugusid on, noh, ma võin isegi imetada veel mõningaid ettevõtteid, et see pilt ei ole üldse nii hapu. Ma ütleks, et, et üks märksõna on kindlasti see, et, et logistika valdkonnas kehtib väga selgelt see ütlus, et, et Eesti on riik, aga mitte turg. Et, et selles mõttes logistika osas noh, Eesti osakaal on, on mikro, eks ole, et me räägime sellest, et Euroopas kokku on registreeritud kuskil üheksa miljonit veokit näiteks, millest Eestis on registreeritud üheksa tuhat, eks ole. Poolas on näiteks üks koma kaks miljonit veokit registreeritud, eks ole, et selles mõttes nagu Eesti on noh. Me, me, me täna nagu, nagu noh, te arusaate väga hästi, me oleme, me oleme täna ka mõnes mõttes niuke poolsaare moodi saar, eks ole, logistikas, et ega, ega siit nagu väga palju kuskile edasi ei lähe, et. Et mingil hetkel, kui oli, oli võimalik teha ida poole vedusid, et noh, et siis see logistika meil kuidagi siin kohapeal elas, aga, aga noh, praegu on ikkagi logistika turul tervikuna olukord suhteliselt hapu. Ja noh, mida ma tahan sellega öelda, on see, et, et ainuke võimalus ikkagi edu saavutada on, on kiiresti, kiiresti minna suurtele turgudele ja, ja noh, seal tuleb lihtsalt läbi murda. Et see, see ei ole lihtne ülesanne, et selles mõttes, et see, et noh, meil näiteks ütleme, hübilil on läinud tegelikult Eestis müügi ja käibega väga hästi, me esimese, esimese aastaga tegime ligi miljon eurot käivet, mis on, ma arvan, iduettevõtte jaoks üldse mitte halb tulemus. Aga see ei ole veel, see ei ole veel lõplik näitaja, et praegu me oleme, me alustame hetkel nüüd müüki kohe, alustasime tegelikult juba Poolas. Alustame Hispaanias. Vaatame hästi aktiivselt Veneluxi piirkonda, Saksamaad, et hästi kiiresti tuleb minna suurtele turgudele ja. Ja, ja seal, seal, kui seal on natuke läbi murda, siis on võimalik selles valdkonnas tegelikult teha väga edukalt äri ja lihtsalt on ettevõtteid Eestis selles valdkonnas, kes on jäänud siia koduturule võib-olla natukene kinni, et ei ole osanud siis piisavalt välja minna ja noh, kui sa siis Eesti turule jääd, noh. Ega ütleme, selles valdkonnas sul, sul ei ole võimalik kasvada väga suureks, et see on ka, see on ka nagu täiesti selge.
Ütleme, Soome ei ole ka tegelikult selles valdkonnas väga suur turg. Mul on noh, Soomes on siiamaani väga head kontakte, ma räägin Soomega vabalt, aga, aga noh, ütleme, et selles äris otses, et ta nii palju ei aita, varasemates ärides, millega ma olen tegelenud ja ettevõtetes on, on muidugi Soomega mul tõesti palju tegemist ja, ja. Aga, aga selles äris väga palju mitte, sest et Soome on tegelikult noh, me peamiselt praegu hetkel keskendume maantee logistikale tulevikus ka, ka võib-olla raudtee ja teistele logistikaliikidele, aga, aga maantee logistikas, noh, Soome on ütleme isegi veel rohkem saar kui Eesti. Et, et seal on ikkagi valdavalt on siseveod ja, ja ta tegelikult turuna ei ole väga-väga suur, et meie põhiturud on ikkagi, kui me räägime, noh, kõige suurem turg on Saksamaa. Siis me räägime ikkagi Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Hispaania, Beneluxi piirkond on väga, väga, seal on väga suured logistikaettevõtted, aktiivsed logistikaettevõtted, et need on ikkagi põhitulud Itaalia kindlasti ka. Et Soome ikkagi võrreldes on nende turudega väike.
Jah, ma räägin teile. Mul on põhimõtteliselt, me, meie strateegia on, on siis selline, et, et me, me, me, me tahame enamus oma ärist teha koos kohalike partneritega. Et logistika on küll väga rahvusvaheline äri iseenesest valdkonnana, aga ettevõtted on, on, on ütleme, et. Euroopas on umbes kuskil sada sellist väga suurt logistikaettevõtt, et noh, ma võin tuua mõned näited, eks ole, DSV või, või Raben Grupp või, või Märsk, kindlasti peate neid nimesid, kes on noh, tegutsevad siis üle noh, ka ütleme globaalselt, mitte ainult Euroopas, eks ole, aga neid ettevõtteid on, on, on vähem, ma ütlen, et umbes kuskil noh, kuni sada. Ja siis on, siis on, siis on kümned tuhanded hästi väiksed ettevõtted, kes on tegelikult väga lokaalsed, nad, nende ettevõtete omanikud ja, ja ka tegevjuhid väga palju ei räägi ka näiteks inglise keelt. Ma olen seda ise siin Poolas, Hispaanias, praegu hetkel olen ise Prantsusmaal näiteks konkreetselt Pariisist just, osalen siis teie saates. Et, et väga iseloomulik on see, et selles valdkonnas noh, ei ole näiteks inglise keele oskust ka väga, väga, väga levinud, loomulikult noh, seda on, eks ole, aga, aga et, et see turg on nagu selles mõttes nii-öelda noh, meie, meie klientide vaates on, on sellised väiksed keskmised ettevõtted on, on lokaalsed ja, ja, ja siin on meie strateegia leida õiged partnerid. Meil täna tegelikult kaks väga tugevat partnerit on olemas juba Euroopas, kellega me siis. Mõningad turusid avame, aga, aga just selline nii-öelda partnerite toetamine nendega, nendega väga aktiivne töö ja, ja noh, ma näen, et me, meil on tegelikult Euroopas vaja kuskil, ütleme selline kümme kuni kakskümmend sellist õiget strateegilist partnerit, kellega siis koos, koos töötada ja noh, partnerite ütleme. Kes need partnerid siis on näiteks, et ma praegu nimesid nimetama hetkel, hetkel ei hakka, aga, aga lihtsalt ütleme valdkondade mõttes me räägime siis ettevõttedest, kes täna juba müüvad midagi logistikaettevõtetele. No näiteks ütleme, Fleet Management ettevõtted, kes ütleme, jälgivad siis transporti või ka ütleme, ERP-i ettevõtted, kes on spetsialiseerunud logistikafirmadele majanduskarkvara pakkujad, siis TMS-i pakkujad. Et sellised ettevõtted, kellel on täna juba kliendibaas olemas, aga kellel puudub siis see funktsionaalsus, mida meie pakume, ehk siis me. Me pakume seal nii-öelda co-brand'itud lahendust, kus me integreerime siis enda lahenduse oma partneri nii-öelda pakkumisse ja, ja, ja partner tegelikult siis tegeleb eelkõige müügi ja turundusega ja meie toetame siis partnerit. Ja, ja kui me räägime nii-öelda sellest top sajast ettevõttest, siis nendele me läheneme otse ehk, ehk me proovime lahendada ka suurte ettevõtjate vajadust. Loomulikult, seal on müügitsükkel keeruline, raske, me räägime kuskil sellisest kaheteist kuulisest müügitsüklist vähemalt, aga me, me ikkagi, me ikkagi praegu proovime ka sellistele suurematele logistikaettevõttele otse oma lahendusi pakkuda ja müüa.
Meil natuke küll teisest või noh, ikkagi päris teisest valdkonnast, eks ole, aga meil oli siin üks, üks Eesti idufirma, mis tehti regulatsiooni vastu. Või nii-öelda noh, see seetõttu, et regulatsioon tekkis kõigepealt Euroopa Liidus ja see, see oli ESG valdkond. Ja noh, siis lihtsalt mõni hetk hiljem selgus, et sellest reformist või sellest, sellest asjast ei tulnud nagu midagi välja eriti, on ju. Ja siis kadus ka start-up'il natukene turg ära ja noh, nüüd vist kadus ka start-up ära. See, see logistikareform kuskil maanteedel, et inimesed hakkavad seal elektrooniliselt kuskil nii, nii-öelda Portugalist Soomeni mingeid asju kontrollima. See lõhnab ka sellel, et nii palju on, mida saab valesti minna, on ju. Et, et noh, ma saan aru, et see vist ei ole nagu kohustus kohe esialgu, et kõik paberid kaovad ära ja sa pead hakkama mingit digitaalset värki kasutama. Kuidas teil nagu selle poolega on, et mis siis, kui tegelikult enamus seda valdkonda vaatab, et nad ei viitsi midagi teha ja, ja need kontrollijad vaatavad, et nad ei viitsi endale neid sidelahendusi ja elektroonilisi seadmeid osta ja, ja sellest ei tulegi nagu kuidagi välja.
Väga hea küsimus. Loomulikult see risk on, see risk on olemas ja me oleme selle riskiga arvestanud. Esiteks, Euroopa Liit on tegelenud selle revolutsiooni väljatöötamisega juba tänaseks üle kümne aasta, et teekond on olnud väga pikk. Kuna ma, kuna ma olin ka hiljuti ja noh, tegelikult ka praegu osaliselt veel olenud ka selle valdkonna konsultant, kui me räägime nii-öelda sellest uuest revolutsioonist. Et, et siis noh, ma võin öelda, et, et kõik suured riigid Euroopas on, on valmistumata kui väga aktiivsed selle uue regulatsiooni kasutuse võtmiseks. Selles mõttes ametkondade poole pealt ma, ma nagu väga suurt probleemi ei näe ja ametkondade tekib siis järgmisest aastast tõesti kohustus. Selle uue revolutsioonile vastavalt siis digitaalsed veodokumeid aktsepteerida. Ettevõtete jaoks tõesti, nagu sa, Henrik, õigesti märkisid, kohustust kohe järgmist aastast ei teki, et ettevõtte jaoks on siis võimalus, Euroopa Liit annab selleks siis üleminekuaja vähemalt neli aastat. Mille jooksul siis ettevõtetele antakse võimalus üle minna digitaalsele dokumentile, kui, kui, kui turg ei lähe piisavalt kiiresti käima, siis, siis Euroopa Komisjon kindlasti. Võtab, võtab nagu selle poolt ka midagi ette, aga noh, ütleme täna, täna ma peaks ütlema, et ikkagi me oleme, me oleme mitmetes riikides klientidega rääkinud logistikaettevõtetega. Ja ikkagi, ikkagi on märkimisväärne hulk innovaatilisi ettevõtteid, kes tahavad paberist lahti saada, et loomulikult on ka väga konservatiivsed tegijad, keda võib-olla hetkel see digitaliseerimine. Noh, väga ei huvita, aga, aga samas on, on selgelt ka väga palju neid, kes ütlevad, et super, et me olemegi seda nagu väga oodanud ja me tahame, tahame võimalikult kiiresti paberist lahti saada. Et me ise ikkagi usume, et neid ettevõtteid on ja isegi ka tegelikult ilma regulatsioonita me, meie lahendus võimaldab juba osaliselt paberist lahti saada. Ehk siis näiteks nelja dokumenti asemel on vaja välja trükkida täna ainult üks dokument, kui ettevõte kasutab meie, meie platvormi, ainult see nii-öelda autojuhi versioon. Et tegelikult ülejäänud, ülejäänud andmevahetus on võimalik korraldada juba erinevate osa, osapoolte vahel digitaalselt.
Sa pead silmas ettevõtted. Hetkel, hetkel ei ole, no ütleme, see turg on ikkagi algusjärgus alles, et selles mõttes ühtegi sellist nagu suurt domineerivat tegijat ei ole. Me tahame ise olla Saksamaal väga kõva tegija. Et üritame selleks saada, et selles mõttes ja noh, Saksamaal noh, ma, mul endal on ka Saksamaaga varasemast elust ja räägin ise ka saksa keelt, et. Et Saksamaaga, Saksamaaga on niimoodi, et Saksa ettevõtted üldiselt teevad seda, mida, mida ametnikud. Ütlevad, ehk kui, kui seadus näeb seda ette ja kui ametnikud väga tugevalt toetavad seda, et siis Saksa ettevõtted üldiselt toimetavad nii, et, et nad on, nad on, nad on väga sellises mõttes nagu seaduskuulekad inimesed seal, et ja noh, praegu on nagu näha, et tegelikult, et Saksa transpordiministeerium. Väga, väga, väga tugevalt tegeleb sellesama regulatsiooni juurutamisega ja, ja, ja noh, Saksa näiteks transpordiminister ise käib erinevates lindades ringi ja, ja, ja, ja esineb igal pool sellesama regulatsiooniga seotud, et noh, et, et selles mõttes mul Saksamaas see on küll nagu päris, päris tugev usk, et siin Euroopas on mõned teised riigid, kes on. Võib-olla natukene, natukene laisemad, ütleme selles osas, aga Saksamaa suhtes mulle, mul on pigem nagu väga positiivne tunne. Ma tahan muidugi veel seda öelda, et noh, kui, kui küsimus on nagu meie ettevõtte nii-öelda elujõulisus, siis tegelikult me, me, me, me selle tõttu, et, et, et, et ehitada endale nii-öelda suuremat siis vallikraavi või, või, või eks ole, nagu start-up maailmas öeldakse. Et, et see üks põhjus selleks oli ka nii-öelda sama see kindlustusäri käigitamine tegelikult oli, oli ka see põhjus, et meil on tegelikult ei ole nagu see uus regulatsioon nüüd nii-öelda ainukene jalg, mille peal me seisame, vaid meil on olemas tegelikult ka. Ka väga tugev kindlustuspakkumine, mis on täiesti unikaalne turul ja, ja kindlustusvaldkond logistikas on selline, kus makstakse täna nagu päriselt reaalset raha. Et seal ettevõtted päriselt kindlustavad ja noh, kogu turg on tegelikult Euroopas küllaltki suur selles valdkonnas, et selles mõttes me ei Nagu inglased ütlevad, nii-öelda one right boni, eks ole.