Pika kogemusega Eesti tippjuht ehitab nüüd lätlaste rahastuse abil logistikavaldkonna idufirmat

Ja, ja ütleme nendest, nendest kuskil, kuskil paar miljonit umbes on, on siis rahusvahelised veodokumendid ehk siis riikidevahaline kaubavedu. Ja, ja mis te arvate, kui palju nendest riikidevahalise kaubaveodokumentidest on täna digitaliseeritud päriselt, noh, me räägime nagu te öeldakse, et noh, siis mitte paberil, ka mitte PDF, eks ole. Ma ei tea, kas üldse on,

Alla ühe protsendi, noh, sisuliselt sul on õigus, et tegelikult see protsent on nagu üliväike ja, ja, ja selleks, selles on jällegi noh, et kui tõesti mitte IT-inimesele rääkida, siis tegelikult see, see põhiline eesmärk on, on saada, saada paberist lahti. Ja, ja miks seda paberit nii palju jällegi liigub, et, et selle põhiline põhjus on, on inglise keeles siis compliance, ma isegi ei tea, äkki te oskate meid aidata, et mis on nagu eestikeelne hea vaste compliance'ile. Vastavus on võib-olla õige sõna jah, et aga, aga lihtsalt, et näidik, näidikustada seda nii-öelda logistika konkreetse kasutuslooga. Siis, kui ma saadan täna kauba näiteks Tallinnast Münchenisse, mul on, mul on siis seal Läti, Leedu, Poola, Saksamaa. Mida, mida, mida see kaup peab läbima, ütleme, me räägime maanteeveost, ehk siis veame kaupa veokiga. Et siis igasugune autority või nii-öelda ametkondlik kontroll teede peal ja see puudutab muide ka näiteks raudteid, see puudutab isegi lennuvedusid osaliselt, see puudutab näiteks siseveekodude vedudesid, ka, ka sadamate vedusid. See toimub täna ainult paberil, sest et andmete edastamist ametkondade vahel Euroopas hetkel veel ei ole. Noh, selliseid viisi, nagu me, nagu meil on näiteks Schengeni infosüsteemis või mingis muus infosüsteemis, et tolli osas Euroopa Liidus vahetatakse kauba informatsiooni, tolli, tolli infot siis. Euroopa Liidu välispiiride osas, aga, aga kaubavedude osas riikide vahel ei, ei, ei vahetada. Ja, ja see, see olukord nüüd muutub järgmisest aastast, et see on üks põhjus, mis me tegelikult hübil ka tekkis või vaibil siis tekkis. Et järgmisest aastast hakkab Euroopa Liidus kehtima uus regulatsioon üheksakümmendast juulist, mille nimi on, on Eesti ehk inglise keeles tähendab siis electronic transport information. Mis, mis, mis kohustab kõiki Euroopa Liidu siis kaubamöö kontrolliga tegelevaid ametnikke, aktsepteerima ka, ka digitaalseid veodokumente. Ja, ja, ja, ja Übil on, on siis ühena vähestest täna Euroopas teinud valmis platvormi, mis vastab täielikult juba sellele uuele regulatsioonile ja, ja võimaldab siis kõikidel Euroopa veoettevõtetel, kes meie platvormi kasutavad. Siis kasutada digitaalseid veodokumente ja, ja sõita siis ilma paberita nii, nii maanteedel kui ka, kui ka siis näiteks raudteedel ja, ja kasutada siis muude, muude veoliikide puhul nii-öelda digitaalseid dokumente, ehk me. Noh, Taavi, te mõlemad saate, kuna te olete IT-valdkonnast, mõlemad saate väga hästi aru, et, et kui me räägime nii-öelda digitaliseerimisest, me ei räägi nagu enam dokumentidest. Vaid me räägime lihtsalt andmete liigutamisest, eks ole, et, et selles mõttes me räägime sellest, et meil liiguvad siis, et andmed säilitatakse kas XML või JSON failides ja, ja, ja, ja noh, ütleme sellist nagu klassikalist dokumendi mõistet meil enam nagu tulevikus ei ole. Aga no ikkagi jällegi inimesele Elvast me, me räägime ikkagi nagu dokumendist, eks ole, ehk siis see veodokument ikkagi nii-öelda. Nende andmeväljade kaudu on, on olemas ja kui ametnik, ametnik näiteks tahab seda dokumenti, kas siis PDF-ina näha, ütleme siis ta saab seda, saab seda ka meie platvormi abil, abil näha, ehk siis tulevikus, jah.

see? Perdokument, ja, perdokument ja, ja, ja see hind on, hind on selline, et ma tegelikult vähendan ettevõtete kulu kuskil kümme korda võrreldes paberiga. Et kui me räägime paberdokumendi kulust, noh, me räägime, eks ole, siis nii-öelda kokku kuskil viiest dokumendist, viiest miljonist dokumendist päevas. Nende aastane kulu tegelikult Euroopa ettevõtetele on üle kahekümne miljardi euro aastas. Ja see paberi hulk, mida välja trükitakse, see on umbes võrreldav Eesti raiemahuga logistika valdkonnas, ehk me räägime kuskil viiekümnest tuhandest tonnist paberist aastas, mis trükitakse välja. Sest väga paljud dokumendid on lepingud, tegelikult veolepingutest, kui me räägime CMR-i nimelisest dokumendist, mida kasutatakse eelkõige siis raosoleliste vedude puhul, auto, automedude puhul, et siis seda näiteks trükitakse välja täna neljas eksemplaris. Kuna üks eksemplar jääb siis kaubasaatjale, üks kaubasaajale, üks vedajale, üks arhineeritakse. Logistikaettevõtetel on siiamaani suured paberarkiivid, mis tundub jällegi nii-öelda, jällegi võib-olla osade, osade tööstusharude vaates isegi naljakas, eks ole, aga see on täitsa reaalselt Ja, ja, ja me räägime siis kuskil sellisest kümnekordsest kulu vähenemisest või kuni kümnekordsest kulu vähenemisest tulevikus läbi, läbi digitaliseerimise.