@ ETTEMÕTE // 2026.05.08
delfi_ettemote_1110.mp3
KUUPÄEV
2026-05-08
PIKKUS
40m 53s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Podcastis on külas pikaajalise korporatiivse juhtimiskogemusega Kalev Reiljan, kes räägib oma karjääri pööramisest idufirmade maailma. Arutletakse logistikasektori digitaliseerimise väljakutsete ning tema juhitava ettevõtte Ybil tegevusplaanide üle välisturgudel.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Aastaid Nokia, Telia, Elioni, Eesti Gaasi ja Confido juhtkondades töötanud tippjuht Kalev Reiljan ehitab nüüd logistikaidu, mille eesmärk on kaotada Euroopa transpordisektorist paberdokumendid. Reiljan rääkis Ettemõtte podcastis, et pärast aastakümneid korporatiivmaailmas tundis ta ühel hetkel, et järgmine suur juhitool ei paku enam piisavalt väljakutset. Selle asemel otsustas ta naasta ettevõtlusse. „Korporatsioonis viid sa lõpuks ellu kellegi teise visiooni. Ettevõtjana piirab sind ainult sinu enda võimekus," rääkis ta. Reiljani uus ettevõte Ybil tegutseb sektoris, mida ta kirjeldab üllatavalt vähe digitaliseerituna. Tema sõnul liigub Euroopa logistikas iga päev umbes viis miljonit dokumenti, millest rahvusvaheliste veodokumentide digitaliseerituse tase on alla ühe protsendi. Ettevõtte eesmärk on viia veodokumendid täielikult digitaalseks ning vähendada dokumentidega seotud kulusid kuni kümme korda. Praegu maksab Ybili teenus umbes 27 eurosenti dokumendi kohta. Reiljani hinnangul annab ettevõttele tugeva kasvuvõimaluse järgmise aasta juulis jõustuv Euroopa Liidu regulatsioon eFTI, mis kohustab ametiasutusi aktsepteerima digitaalseid veodokumente. Kuigi ettevõtetel endil ei teki kohest kohustust paberist loobuda, usub Reiljan, et surve digitaliseerimiseks kasvab kiiresti. „On väga palju ettevõtteid, kes ütlevad, et nad on seda kaua oodanud ja tahavad paberist võimalikult kiiresti lahti saada," ütles ta. Puudub päris turg Reiljani sõnul on logistikaäri üks probleem see, et Eesti ei ole selles valdkonnas päris turg. „Euroopas on umbes üheksa miljonit veokit, Eestis üheksa tuhat. Poolas on näiteks 1,2 miljonit," kirjeldas ta. Seetõttu keskendub ettevõte kohe välisturgudele, eriti Saksamaale, Poolale, Hispaaniale ja Beneluxi riikidele. Kuigi ettevõte on saanud huvi Lätist, Prantsusmaalt, Soomest ja Šveitsist, tunnistas Reiljan, et Eesti investorite huvi oli tagasihoidlikum, kui ta alguses ootas. Läti investorid andsid ettevõttele 150 000 euro suuruse investeeringu ning ettevõte peab praegu läbirääkimisi mitme välismaise fondiga. Reiljani sõnul on iduettevõtja jaoks kõige kallim ressurss aeg, mistõttu keskendutakse neile investoritele, kes näitavad kõige tugevamat huvi. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Ette mõte, Roonemaa ja Kotka idupoodkast. Tere kõigile, Ettemõte
kuulajatele, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa tervitavad kõiki meie andunud fänne, keda meil on väga palju. Ja ma arvan, et need andunud fännid, kes kuulavad meie saadet nädalast nädalasse, on juba aru saanud, et rohkem võib-olla kui ühestki teisest valdkonnast. Kui me kõneleme siin Eesti idufirmadega, siis miskipärast kõneleme me logistikast.
No mingi vahel energeetika ka,
mõnikord ja, ja natukene energeetikat, aga siis tuleb jälle logistika ja mulle tundub, et igal eestlasel peab olema ikkagi vähemalt üks logistika idufirma, mida ta teeb. Ja meie tänasel külalisel see täpselt selline ongi. Selle ettevõtte nimi on, kui sa vaatad eesti keeles või soome keeles, siis ütleks übil. Ja kui inglise keeles vaadata, siis võiks öelda aga see ettevõte on suhteliselt uus ja tema kaasasutaja on Kalev Reiljan. Tere, Kalev.
Tere, tere.
Selles mõttes on see üks teema, millest me tahaksime täna rääkida, aga ma võib-olla siin ka alustaks sinuga sellest, et. Et sinu selline teekond või kogemus tehnoloogiaettevõtluses on siiamaani olnud suhteliselt mitte start-upi keskne. Või et nii-öelda suurem osa sinu karjäärist on, ma vaatan sinu sellist CV-d või teen su LinkedIni lahti, on ju, et siis. Nokia juhtkonnas, Elioni juhtkonnas, Sonera juhtkonnas, Telia juhtkonnas, Eesti Gaasi juhtkonnas, Confido juht, Forus Eesti juht, on ju. Et, et sa nüüd suurema osa sinu karjäärist on möödunud siis tubli ja väga eduka korporatiivsõdurina. Ja nüüd me saame siis teha saate sellest, et kui inimene tuleb sellisest maailmast, on ju, on, on harjunud. Harjunud selle maailmaga, et kuidas ta jõuab idufirmadesse ja miks ja, ja kui sarnane või erinev see kõik on? Taavi, sina, mina mäletan tõesti Kalevit mingis, ma ei mäleta, kolmekümne aasta tagusest, kahekümne viie aasta tagusest ajast. Kui, kui ta oligi üks, üks selliseid noori sõnavaid eestlasi, kes sinna Nokias päris kõrgele kohale lendas. Ja siis hiljem ka Eestis. Ma ei tea, kui palju teil kokkupuuteid on olnud?
No Elioni ja Telia igast ikkagi. Jah.
Ja siis, siis kui, siis kui sa Taavi Päev need meil tegid.
Elame sellises minelikus, aga Kalev räägi sellest selles mõttes, et, et no vaata, meil oli siin just hiljuti, raputas maailma uudist, et, et terve elu erinevates suurfirmades töötanud Tim Kukk on lõpuks samuti otsustanud minna pensionile, eks. Ja, ja noh, tema. Nagu karjäär võib-olla mõnes mõttes on selline muster korporatiivkarjäär, et, et noh, alustad, alustad madalamast kohast ja siis muudkui lähed üles, üles, ülesse, on ju. Siis oled CO ja sealt koha pealt liigud siis nõukogusse nõu andma noorematele ja vaatama, et nad mingeid lollusi ei teeks, on ju. Et selline nagu väga ennustatav karjäärimudel, sina oled tõmmanud mingil hetkel sellele korporatiivmaailmale pidurit ja nüüd teete startup, et miks sa, miks sa tegid seda või kuidas see niimoodi läks?
No esiteks ma pean muidugi alustama sellest, et, et ma tegelikult olen oma ettevõttega tegelenud enne seda, kui ma Nokiaga kunagi liitusin, et, et mul üksjagu juba, juba vanust on. Et selles mõttes ma, ma tegelikult ikkagi, ikkagi kuskil kümme aastat tegelesin oma ettevõttega, ma, ma asutasin tegelikult, kui hakkasin äriga tegelema hästi noorelt juba, esimest tööd hakkasin tegema, kui ma olin kolmteist ja. Ja esimese äriga hakkasin tegelema, kui ma olin kuusteist, aga selles mõttes nagu ettevõtte, ettevõtte kogemus või nii-öelda ärikogemus on olemas ja noh, isegi tol hetkel mingil hetkel oli see ettevõte, millega, mida ma arendasin, oli isegi, isegi päris, päris suur Eestis, noh, me räägime üheksakümnendatest aastatest. Aga, aga jah, siis ma, siis ma mingil hetkel osutasin liituda korporatiivmaailmaga, et kuidagi tundus, tundus nagu see teekond. Ahvatlevam tol hetkel ja, ja tõesti väga pikalt erinevates ettevõttes olin ja vahetasin ka siis erinevaid valdkondi, kuigi ütleme, süda mul jätkuvalt tehnoloogia poole peal ja, ja ikkagi ennast, ennast pean, pean eelkõige ikkagi IT-inimeseks. Ja, ja siis ütleme, vahepeal on tõesti nagu muide valdkondadega saanud ka tegeleda, aga noh. Vaata, inimestel keskea kriis ka avaldub erinevalt, eks ole, et, et mida keegi teeb, on ju. Eks igaüks oskab enda eest rääkida, aga mina jõudsin, mina jõudsin arusaamiseni, et, et noh, korporatiivkarjääris nii-öelda. Olin, olin nagu sellises kohas, et, et ega, ega nagu noh, noh, noh. Äna, enam ei pakkunud nagu järgmine nii-öelda mingi korporatiivtöö väga põnevust ja, ja, ja kuna noh. Nii-öelda LinkedInist ka näete või noh, see üldse selgib ka seda, eks ole, ennem, et sa vaatasid ju LinkedIni, et, et ma, ma otsin tegelikult selles mõttes võimalusi jälle midagi uut õppida ja uusi väljakutseid, et, et siis ma. Siis ma leidsin, et, et hästi äge oleks tegelikult jällegi ettevõtlusega ka tegelema ja, ja noh, kuna ma sellega olen kunagi varem tegelenud ja ma teadsin seda ja mul tegelikult see väga meeldib ja ma olen ka korporatsioon, kus on olnud pigem, pigem nagu rohkem selline redel ja. Ja nii-öelda sisemine ettevõtja, et, et siis praegu ma küll väga-väga naudin seda, mida ma teen ja, ja, ja ma, ma ei, ma hetkel ei, ei ole ühtegi nagu mõtet ka, et, et tahaks nagu korporatiivmaailma tagasi minna, et.
Aga kas sa ütlesid Keskea kriisilt, kas oligi päriselt? Noh, kas sa ütled, kui palju sa seda naljaga ütlesid või kui palju see oligi seda, et, et sa vaatad oma sellest kabinetiaknast kuskil välja ja mõtled, et tegelikult ei taha siin olla mingi pagana Excelit ja mingit arengu, arengukoosolekuid teistega nagu pidada, et noh, et me lihtsalt ei suuda seda enam teha või ma ei taha teha?
No tegelikult ma, tegelikult ma tegin ikka natuke nalja, et ega mul, ega mul nüüd, nüüd ma, mul ei ole isegi niukest nagu konkreetset kriisi pole nagu elust tulnud tegelikult nii-öelda eaga seoses, et, et ma tegelikult iga. Iga, igat nii-öelda, igati kui ealist hetke olen tegelikult nautinud ja, ja kuidagi kogu aeg on olnud alati huvitav ja põnev ilus. Et, et aga ja noh, ma tegelikult ega ma, ma, ma, mul on, mul on kõikides nendes korporatiivrollides olnud ka tegelikult väga, väga tore ja huvitav, et ma olen. Ma olen ise selline hästi inimeste inimene ja, ja noh, ega, ega korporatiivitöö, see korporatiivtöö ei ole üldse nagu halb, on ju, seal on ka alati võimalik leida tegelikult endale huvitavad väljakutsed ja kus ümber on tegelikult üliägedad inimesed, kellega. Kellega koos on tore töötada, no siis, siis on kõik väga-väga tore, eks ole. Et aga noh, ütleme see erinevus muidugi on, et ikkagi. Noh, kuna Taavi, sa oled, sa oled ka enamus, noh, sa oled ikka kogu elu vist olnud ettevõtja. Nii palju kui ma tean, et, et siis, siis noh, see vahe on, et ütleme, Korporatsioonis noh, sa saad küll teatud määral nagu enda visiooni ka tekitada ja, ja siis selle eluviimisega tegeleda, aga sa valdavalt ikkagi viid ellu kellegi, kellegi teise visiooni. Ja isegi kui sa oled selles, ütleme korporatiivredelisse tippjuhina, et, et ikkagi sa, sa, sa, sa oled ikkagi nagu millegagi piiratud, et kui sa oled ikkagi päris ettevõtja, siis tegelikult noh. Piirang on su enda, su enda võimekus, see, mida sa suudad teha, eks ole. Ja tegelikult noh, ma, ma sain aru, et, et mul, mul sellist noh, kogemust tegelikult on piisavalt ja, ja, ja, ja, ja, ja oskusi ka, mida ära kasutada ja, ja võrgustik on väga suur. Et, et tegelikult ägedam on, ägedam on, on, on, on ise, ise teha asju ja, ja enda ümber siis võtta ka täpsed need inimesed, kellega sa tahad koos asju teha. Ja, ja see on, see on tegelikult noh, kui ma ütlen, et ma, ma ei ole nagu ühtegi korporatiivrolli tegelikult kahetsenud, kõik on olnud tegelikult väga toredad rollid ja inimesed olnud toredad seal. Aga ikkagi ma ütleks, et praegu ma naudin seda oma elu isegi, isegi veel rohkem kui neid, neid varasemaid korporatiivrolle.
Aga lähme nüüd selle startupi juurde, ehk siis me, meie raadiokuulaja kindlasti on juba põnevil, et mina natuke tean, sellepärast et minu laua peale maandus sinna ettevõtte tekk. Aga, aga ütle sina nüüd siis nagu nii-öelda raadiokuulaja Elvast tahab teada, et ikkagi vaibil või hübil, et mis asi see on?
Ja kui, kui, kui sa küsid raadiokuulajana, raadiokuulajana Elvast, et siis võib-olla kõige lihtsam on seda asja rääkida niimoodi, et, et logistikas ja ütleme, kuidas ma teile teema ise, ise üldse jõudsin, oligi see, et ma avastasin, et logistika on, on siiamaani väga kehvasti digitaliseeritud ärivaldkond. Ja samas tegemist on väga suure ärivaldkonna, aga et ta on, ta on tegelikult, kui oma arvata on ta, on ta niimoodi noh, top kolmes, top viies, eks ole, kuskil selline kaheksa kuni kuni üheksa protsenti. SKP-st või, või GDP-st maailmas ja Euroopas samamoodi. Me räägime tegelikult Euroopa mõistes ainuüksi kahe koma viie triljoni eurosest industry'st või turust. Ja, ja et võrreldes ütleme nende valdkondade, kus ma olen varem toimetanud, siis telekomiga ja. Energeetikaga näiteks on, on logistika üllatavalt kehvasti digitaliseeritud ja, ja üks näiteks märksõna millega siis vaibil või hübil konkreetselt ka tegeleb, on, on tegelikult logistika valdkonnas paberist lahti saamise, lahti saamine. Ja, ja mis te, mis te arvate, et kui palju näiteks logistikas iga päev dokumente tekib, oskate pakkuda?
Sa mõtled mitu, mitu, mitu üksikut ühikut dokumente või?
Dokumente jah.
Kogu maailm, kogu maailm on logistikas.
No ütleme, räägime Euroopast.
Euroopast.
Ma ei oska öelda. Näiteks. Viis miljonit, viis miljonit päevas, viis
miljonit päevas.
Ja, ja ütleme nendest, nendest kuskil, kuskil paar miljonit umbes on, on siis rahusvahelised veodokumendid ehk siis riikidevahaline kaubavedu. Ja, ja mis te arvate, kui palju nendest riikidevahalise kaubaveodokumentidest on täna digitaliseeritud päriselt, noh, me räägime nagu te öeldakse, et noh, siis mitte paberil, ka mitte PDF, eks ole. Ma ei tea, kas üldse on,
kas üldse ongi?
Alla ühe protsendi, noh, sisuliselt sul on õigus, et tegelikult see protsent on nagu üliväike ja, ja, ja selleks, selles on jällegi noh, et kui tõesti mitte IT-inimesele rääkida, siis tegelikult see, see põhiline eesmärk on, on saada, saada paberist lahti. Ja, ja miks seda paberit nii palju jällegi liigub, et, et selle põhiline põhjus on, on inglise keeles siis compliance, ma isegi ei tea, äkki te oskate meid aidata, et mis on nagu eestikeelne hea vaste compliance'ile. Vastavus on võib-olla õige sõna jah, et aga, aga lihtsalt, et näidik, näidikustada seda nii-öelda logistika konkreetse kasutuslooga. Siis, kui ma saadan täna kauba näiteks Tallinnast Münchenisse, mul on, mul on siis seal Läti, Leedu, Poola, Saksamaa. Mida, mida, mida see kaup peab läbima, ütleme, me räägime maanteeveost, ehk siis veame kaupa veokiga. Et siis igasugune autority või nii-öelda ametkondlik kontroll teede peal ja see puudutab muide ka näiteks raudteid, see puudutab isegi lennuvedusid osaliselt, see puudutab näiteks siseveekodude vedudesid, ka, ka sadamate vedusid. See toimub täna ainult paberil, sest et andmete edastamist ametkondade vahel Euroopas hetkel veel ei ole. Noh, selliseid viisi, nagu me, nagu meil on näiteks Schengeni infosüsteemis või mingis muus infosüsteemis, et tolli osas Euroopa Liidus vahetatakse kauba informatsiooni, tolli, tolli infot siis. Euroopa Liidu välispiiride osas, aga, aga kaubavedude osas riikide vahel ei, ei, ei vahetada. Ja, ja see, see olukord nüüd muutub järgmisest aastast, et see on üks põhjus, mis me tegelikult hübil ka tekkis või vaibil siis tekkis. Et järgmisest aastast hakkab Euroopa Liidus kehtima uus regulatsioon üheksakümmendast juulist, mille nimi on, on Eesti ehk inglise keeles tähendab siis electronic transport information. Mis, mis, mis kohustab kõiki Euroopa Liidu siis kaubamöö kontrolliga tegelevaid ametnikke, aktsepteerima ka, ka digitaalseid veodokumente. Ja, ja, ja, ja Übil on, on siis ühena vähestest täna Euroopas teinud valmis platvormi, mis vastab täielikult juba sellele uuele regulatsioonile ja, ja võimaldab siis kõikidel Euroopa veoettevõtetel, kes meie platvormi kasutavad. Siis kasutada digitaalseid veodokumente ja, ja sõita siis ilma paberita nii, nii maanteedel kui ka, kui ka siis näiteks raudteedel ja, ja kasutada siis muude, muude veoliikide puhul nii-öelda digitaalseid dokumente, ehk me. Noh, Taavi, te mõlemad saate, kuna te olete IT-valdkonnast, mõlemad saate väga hästi aru, et, et kui me räägime nii-öelda digitaliseerimisest, me ei räägi nagu enam dokumentidest. Vaid me räägime lihtsalt andmete liigutamisest, eks ole, et, et selles mõttes me räägime sellest, et meil liiguvad siis, et andmed säilitatakse kas XML või JSON failides ja, ja, ja, ja noh, ütleme sellist nagu klassikalist dokumendi mõistet meil enam nagu tulevikus ei ole. Aga no ikkagi jällegi inimesele Elvast me, me räägime ikkagi nagu dokumendist, eks ole, ehk siis see veodokument ikkagi nii-öelda. Nende andmeväljade kaudu on, on olemas ja kui ametnik, ametnik näiteks tahab seda dokumenti, kas siis PDF-ina näha, ütleme siis ta saab seda, saab seda ka meie platvormi abil, abil näha, ehk siis tulevikus, jah.
Aga see on SaaS business on ju, et sa põhimõtteliselt pakud teenust, et näed, tule minu platvormile, kasuta minu platvormi. Ja selle eest sa küsid raha, eks, et kas sa küsid raha nagu per ettevõtte, per kasutaja, per dokument, kuidas
see? Perdokument, ja, perdokument ja, ja, ja see hind on, hind on selline, et ma tegelikult vähendan ettevõtete kulu kuskil kümme korda võrreldes paberiga. Et kui me räägime paberdokumendi kulust, noh, me räägime, eks ole, siis nii-öelda kokku kuskil viiest dokumendist, viiest miljonist dokumendist päevas. Nende aastane kulu tegelikult Euroopa ettevõtetele on üle kahekümne miljardi euro aastas. Ja see paberi hulk, mida välja trükitakse, see on umbes võrreldav Eesti raiemahuga logistika valdkonnas, ehk me räägime kuskil viiekümnest tuhandest tonnist paberist aastas, mis trükitakse välja. Sest väga paljud dokumendid on lepingud, tegelikult veolepingutest, kui me räägime CMR-i nimelisest dokumendist, mida kasutatakse eelkõige siis raosoleliste vedude puhul, auto, automedude puhul, et siis seda näiteks trükitakse välja täna neljas eksemplaris. Kuna üks eksemplar jääb siis kaubasaatjale, üks kaubasaajale, üks vedajale, üks arhineeritakse. Logistikaettevõtetel on siiamaani suured paberarkiivid, mis tundub jällegi nii-öelda, jällegi võib-olla osade, osade tööstusharude vaates isegi naljakas, eks ole, aga see on täitsa reaalselt Ja, ja, ja me räägime siis kuskil sellisest kümnekordsest kulu vähenemisest või kuni kümnekordsest kulu vähenemisest tulevikus läbi, läbi digitaliseerimise.
Teeme raadiokuulajaks ikkagi nagu numbriliseks on ju, eurodokumendi eest on. Ei,
vähem, vähem, vähem, me räägime, me räägime kahekümne seitsmest eurosendist per dokument. Et, et see on, see on see, see on see, mida meie siis dokumentidest küsime. Pluss me küsime, küsime ka mõned sendid nende dokumentide allkirjastamise eest, kõiki dokumente ei ole vaja allkirjastada, aga osasid on vaja. Ja noh, nagu me kõik aru saame, siis allkirjastamine on nagu eraldi, kui me räägime nagu digitaalselt allkirjastamist, digitaalset IP-di kasutamisest, see on, see on eraldi teenus, eks ole. Aga, aga põhimõtteliselt dokument ise maksab, maksab siis kakskümmend seitse eurosenti per dokument.
Aga me oleme siin saates, viimasel ajal on Saasi businessit ja koha pealt pika näoga on ju, ehk siis. AI ajastul, kui midagi väga hästi töötab, kellelgil on mingi väga hea teenus. Teed screenshotid, annad chat GPT-le ette, chat GPT teeb korraliku Prompti, annab Prompti kloodile ette ja Bloom valmis, oma süsteem on ju. Et milleks osta üldse nagu seda, eriti kui sul on nagu noh. Suured mahud ja, ja, ja suurtest mahtulest sõltubki sinu kuumakse on ju, et noh, et, et, et võta kohe nagu kuidagi nagu see nagu, nagu teema maha, et, et miks see näiteks sinu business'is ei saaks niimoodi toimida?
Teoreetiliselt muidugi saab, aga noh, me, me ise, me ise, me ise kasutame enda, enda, enda tehnoloogia ja stack'i osas ka AI lahendusi. Et selles mõttes noh, mis, mis on võib-olla, mis on võib-olla logistikas iseloomulik, on see, et. Et tegemist on üsna konservatiivse valdkonnaga ja, ja, ja ka see tarkvara, mida logistikaettevõtted kasutavad, on, on, on noh, ütleme selles valdkonnas on päris palju nii-öelda sellist nagu legacy või, või, või vanemat tarkvara kasutusel. Ja, ja, ja, ja meie, meie tegelikult noh, ma enne rääkisin nagu seda äri nii-öelda väga lihtsat lahti. Aga, aga tegelikult meie, meie põhiline, põhiline nagu äritegevus on seotud erinevate integratsioonidega, ehk me siis integreerime enda platvormi logistikaettevõtte kas siis majandustarkvaraga ERP tarkvara stack'iga või, või siis, kui tal on näiteks mingi eraldi logistika tarkvara, see tavaliselt on selline nimetus nagu BMS ehk siis Transport Management System. Meil on, meil on muide ka selline toode endal tegelikult olemas nendel ettevõtidel, kellel ei ole endal siis sellist eraldi TMS tarkvara. Et siis tegelikult need dokumendid luuakse automaatselt, et seal ei ole nagu inimest vahel vaja, ehk siis need luuakse nii-öelda nende andmete põhjal, mis siis. Mis siis sellest majandus tarkvarast või, või TMS tarkvarast tulevad ja andmevahetus tegelikult konfigureeritakse ära siis erinevate saatjate, saajate vahel, ehk siis. No ütleme, täna on hästi palju tegelikult inimtööd nende dokumentidega ja see on, see on ütleme see põhine kulu nagu. Ma usun, saate aru, et aga et, et selle, selle kulu me võtame just nii-öelda sellega ära, et, et me, et me liigutame tegelikult andmemasinate vahel tulevikus, mitte, mitte nii-öelda seda inimest, inimeste vahel vaja ei ole. Ja selles mõttes nagu noh, seal teoreetiliselt muidugi on võimalik ka mingeid AI agente kasutada, aga noh. Kui ütleme sellise legacy tarkvaraga sa nagu ikkagi väga lihtsat integratsioone AI abil ei tee, on ju. Kui sul on väga korralikud API-d olemas tarkvaral, siis on see teoreetiliselt võimalik, aga selles, selles industry's tegelikult on pigem me, me näeme nagu palju sellist tarkvara, kus ei ole tegelikult integratsioon nagu, nagu väga lihtne. Ja, ja meie, kui me oleme ise nagu ma need integratsioonid ära teinud, et, et siis tegelikult see annab, annab meile jällegi nii-öelda lisa, lisa, lisaväärtust juurde. Lisaks ma tahan nagu seda ka veel ära märkida, et meie äri ei ole ainult dokumendi digitaliseerimine, meil on tegelikult ka teenus, ütleme noh, dokumendi digitaliseerimine iseenesest on, sellega tegeleb, ütleme, Euroopas täna kuskil kümmekond ettevõtet, meie oleme siis üks nendest. Mida ei ole sugugi palju, et see turg on väga algusjärgus, aga, aga konkurent on juba. Aga meil on tegelikult täiesti uus teenus, mida ei ole maailmas mitte kellelgi ja, ja see on, see on logistikakindlustus. Et me, me seome lisaks, pakume, pakume nii-öelda logistika dokumendiga koos siis veosekindlustust ja, ja, ja see on ka nagu täiesti automatiseeritud siis. Teda on väga lihtne kasutada ja, ja, ja me pakume sinna juurde ka, ka AI abil siis. Selle kindlustuga seotud kleimide või kindlustusjuhtumite, juhtumite lahendamist ja, ja see on asi, mida tegelikult täna mitte keegi ei paku. Ja ütleme, kogu see kombinatsioon kokku täna meie hinnangul ei ole nagu väga lihtsalt nii-öelda AI agentide poolt kopeeritud, et üksikuna teenused võib-olla tõesti, aga, aga, aga kogu ärimudel tervikuna, ma arvan, et on, on üsa raskesti kopeeritud.
Kui ma ütlesin saate alguses, no ikkagi naljaga pooleks pigem, aga, aga, aga tegelikult neid logistika idufirmasid on Eestis olnud ikkagi ridamisi, on ju, et noh, see valdkond ongi täpselt nii, nagu sa ju väga õigesti kirjeldasid, tohutu suur valdkond. On palju suuri firmasid ja on palju veel rohkem väikseid firmasid, kõik sebivad, kõik peavad omavahel mingeid asju ajama. Vastus on suur, noh, see nii-öelda äritihedus on suur, eks ole, iga päev on, on tuhandeid, tuhandeid, tuhandeid on ju, transaktsiooneid käib seal ja ometi mingil põhjusel need, need erinevad logistikaidud ei ole nagu läbi löönud. Et alati nagu millegi taha see asi jääb, on ju, et ega nad väga tihti tagasi siia ei tule. Ja, ja ma ei tea, börsile ei lähe, mingid suuri uutiseid sealt nagu ei tule, et kuhugi need asjad jäävad nagu kinni. Ja sa oled natuke nüüd seda logistikavaldkonna vaadanud. On sul mingisugune ettekujutus tekkinud, kuhu nad siis kinni jäävad või miks nendest? Noh, et iseenesest paberil või ka niimoodi saates on ju ideena kõik kõlab jube hästi. No ongi jumala õige asi ja kõikidel on vaja ja see ongi täiesti tibiaegne valdkond. Et miks ei tule välja, kuhu, kuhu need asjad siis nagu surevad?
Ma, ma, ma päris, ma päris sinu pessimismi nendike ei jaga, sest et tegelikult Eestis on paar head näidet ettevõtmes ka, kellel on ikkagi läinud väga hästi. Noh, ma toon siin, ütleme paari aasta taguse eduloona välja Siksvoldi, kelle, kelle ostis ära siis üks maailma suurimaid logistikatarkvara ettevõtteid Transporeon. Noh, ma, ma ei tea, mis, mis selle tehingu summa oli, sest et see, see info ei ole avalik, aga ma eeldan, et tegemist oli täitsa korraliku exit'iga. Ja, ja noh, praegu meil on, praegu meil raketina ikkagi kasvab väga kiiresti Maidello-nimeline ettevõte, kes just sai hiljuti ka, ka korraliku rahastuse. Idurahastuse, siis minu teada vist nad olid, tegid Series A raundi. Et, et selles mõttes tegelikult edulugusid on, noh, ma võin isegi imetada veel mõningaid ettevõtteid, et see pilt ei ole üldse nii hapu. Ma ütleks, et, et üks märksõna on kindlasti see, et, et logistika valdkonnas kehtib väga selgelt see ütlus, et, et Eesti on riik, aga mitte turg. Et, et selles mõttes logistika osas noh, Eesti osakaal on, on mikro, eks ole, et me räägime sellest, et Euroopas kokku on registreeritud kuskil üheksa miljonit veokit näiteks, millest Eestis on registreeritud üheksa tuhat, eks ole. Poolas on näiteks üks koma kaks miljonit veokit registreeritud, eks ole, et selles mõttes nagu Eesti on noh. Me, me, me täna nagu, nagu noh, te arusaate väga hästi, me oleme, me oleme täna ka mõnes mõttes niuke poolsaare moodi saar, eks ole, logistikas, et ega, ega siit nagu väga palju kuskile edasi ei lähe, et. Et mingil hetkel, kui oli, oli võimalik teha ida poole vedusid, et noh, et siis see logistika meil kuidagi siin kohapeal elas, aga, aga noh, praegu on ikkagi logistika turul tervikuna olukord suhteliselt hapu. Ja noh, mida ma tahan sellega öelda, on see, et, et ainuke võimalus ikkagi edu saavutada on, on kiiresti, kiiresti minna suurtele turgudele ja, ja noh, seal tuleb lihtsalt läbi murda. Et see, see ei ole lihtne ülesanne, et selles mõttes, et see, et noh, meil näiteks ütleme, hübilil on läinud tegelikult Eestis müügi ja käibega väga hästi, me esimese, esimese aastaga tegime ligi miljon eurot käivet, mis on, ma arvan, iduettevõtte jaoks üldse mitte halb tulemus. Aga see ei ole veel, see ei ole veel lõplik näitaja, et praegu me oleme, me alustame hetkel nüüd müüki kohe, alustasime tegelikult juba Poolas. Alustame Hispaanias. Vaatame hästi aktiivselt Veneluxi piirkonda, Saksamaad, et hästi kiiresti tuleb minna suurtele turgudele ja. Ja, ja seal, seal, kui seal on natuke läbi murda, siis on võimalik selles valdkonnas tegelikult teha väga edukalt äri ja lihtsalt on ettevõtteid Eestis selles valdkonnas, kes on jäänud siia koduturule võib-olla natukene kinni, et ei ole osanud siis piisavalt välja minna ja noh, kui sa siis Eesti turule jääd, noh. Ega ütleme, selles valdkonnas sul, sul ei ole võimalik kasvada väga suureks, et see on ka, see on ka nagu täiesti selge.
Aga sul omal taust ikkagi Soome ka on ju, sa isegi elasid Soomes mingi vahe?
Soomes ja Rootsis ka, jaa.
Kui palju see sind aitab?
Ütleme, Soome ei ole ka tegelikult selles valdkonnas väga suur turg. Mul on noh, Soomes on siiamaani väga head kontakte, ma räägin Soomega vabalt, aga, aga noh, ütleme, et selles äris otses, et ta nii palju ei aita, varasemates ärides, millega ma olen tegelenud ja ettevõtetes on, on muidugi Soomega mul tõesti palju tegemist ja, ja. Aga, aga selles äris väga palju mitte, sest et Soome on tegelikult noh, me peamiselt praegu hetkel keskendume maantee logistikale tulevikus ka, ka võib-olla raudtee ja teistele logistikaliikidele, aga, aga maantee logistikas, noh, Soome on ütleme isegi veel rohkem saar kui Eesti. Et, et seal on ikkagi valdavalt on siseveod ja, ja ta tegelikult turuna ei ole väga-väga suur, et meie põhiturud on ikkagi, kui me räägime, noh, kõige suurem turg on Saksamaa. Siis me räägime ikkagi Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Hispaania, Beneluxi piirkond on väga, väga, seal on väga suured logistikaettevõtted, aktiivsed logistikaettevõtted, et need on ikkagi põhitulud Itaalia kindlasti ka. Et Soome ikkagi võrreldes on nende turudega väike.
Aga kuidas sa lähed sinna turule, et noh, mõtleme, et ma olen näinud, kuidas pangad lähevad näiteks kompama Itaalia turgu ja siis kompavad korra, siis tõmbavad tagasi ja ma ise olen investeerinud start-up'idesse, kes, kes vaatavad Hispaaniasse sisse, kaks aastat on ja siis tulevad jälle välja selge ees, eks, on ju, et. Et, et mida see tähendab üldse, minna nagu sellise asjaga, no ma ei tea, Itaalia turule või, või Hollandi turule?
Jah, ma räägin teile. Mul on põhimõtteliselt, me, meie strateegia on, on siis selline, et, et me, me, me, me tahame enamus oma ärist teha koos kohalike partneritega. Et logistika on küll väga rahvusvaheline äri iseenesest valdkonnana, aga ettevõtted on, on, on ütleme, et. Euroopas on umbes kuskil sada sellist väga suurt logistikaettevõtt, et noh, ma võin tuua mõned näited, eks ole, DSV või, või Raben Grupp või, või Märsk, kindlasti peate neid nimesid, kes on noh, tegutsevad siis üle noh, ka ütleme globaalselt, mitte ainult Euroopas, eks ole, aga neid ettevõtteid on, on, on vähem, ma ütlen, et umbes kuskil noh, kuni sada. Ja siis on, siis on, siis on kümned tuhanded hästi väiksed ettevõtted, kes on tegelikult väga lokaalsed, nad, nende ettevõtete omanikud ja, ja ka tegevjuhid väga palju ei räägi ka näiteks inglise keelt. Ma olen seda ise siin Poolas, Hispaanias, praegu hetkel olen ise Prantsusmaal näiteks konkreetselt Pariisist just, osalen siis teie saates. Et, et väga iseloomulik on see, et selles valdkonnas noh, ei ole näiteks inglise keele oskust ka väga, väga, väga levinud, loomulikult noh, seda on, eks ole, aga, aga et, et see turg on nagu selles mõttes nii-öelda noh, meie, meie klientide vaates on, on sellised väiksed keskmised ettevõtted on, on lokaalsed ja, ja, ja siin on meie strateegia leida õiged partnerid. Meil täna tegelikult kaks väga tugevat partnerit on olemas juba Euroopas, kellega me siis. Mõningad turusid avame, aga, aga just selline nii-öelda partnerite toetamine nendega, nendega väga aktiivne töö ja, ja noh, ma näen, et me, meil on tegelikult Euroopas vaja kuskil, ütleme selline kümme kuni kakskümmend sellist õiget strateegilist partnerit, kellega siis koos, koos töötada ja noh, partnerite ütleme. Kes need partnerid siis on näiteks, et ma praegu nimesid nimetama hetkel, hetkel ei hakka, aga, aga lihtsalt ütleme valdkondade mõttes me räägime siis ettevõttedest, kes täna juba müüvad midagi logistikaettevõtetele. No näiteks ütleme, Fleet Management ettevõtted, kes ütleme, jälgivad siis transporti või ka ütleme, ERP-i ettevõtted, kes on spetsialiseerunud logistikafirmadele majanduskarkvara pakkujad, siis TMS-i pakkujad. Et sellised ettevõtted, kellel on täna juba kliendibaas olemas, aga kellel puudub siis see funktsionaalsus, mida meie pakume, ehk siis me. Me pakume seal nii-öelda co-brand'itud lahendust, kus me integreerime siis enda lahenduse oma partneri nii-öelda pakkumisse ja, ja, ja partner tegelikult siis tegeleb eelkõige müügi ja turundusega ja meie toetame siis partnerit. Ja, ja kui me räägime nii-öelda sellest top sajast ettevõttest, siis nendele me läheneme otse ehk, ehk me proovime lahendada ka suurte ettevõtjate vajadust. Loomulikult, seal on müügitsükkel keeruline, raske, me räägime kuskil sellisest kaheteist kuulisest müügitsüklist vähemalt, aga me, me ikkagi, me ikkagi praegu proovime ka sellistele suurematele logistikaettevõttele otse oma lahendusi pakkuda ja müüa.
Meil natuke küll teisest või noh, ikkagi päris teisest valdkonnast, eks ole, aga meil oli siin üks, üks Eesti idufirma, mis tehti regulatsiooni vastu. Või nii-öelda noh, see seetõttu, et regulatsioon tekkis kõigepealt Euroopa Liidus ja see, see oli ESG valdkond. Ja noh, siis lihtsalt mõni hetk hiljem selgus, et sellest reformist või sellest, sellest asjast ei tulnud nagu midagi välja eriti, on ju. Ja siis kadus ka start-up'il natukene turg ära ja noh, nüüd vist kadus ka start-up ära. See, see logistikareform kuskil maanteedel, et inimesed hakkavad seal elektrooniliselt kuskil nii, nii-öelda Portugalist Soomeni mingeid asju kontrollima. See lõhnab ka sellel, et nii palju on, mida saab valesti minna, on ju. Et, et noh, ma saan aru, et see vist ei ole nagu kohustus kohe esialgu, et kõik paberid kaovad ära ja sa pead hakkama mingit digitaalset värki kasutama. Kuidas teil nagu selle poolega on, et mis siis, kui tegelikult enamus seda valdkonda vaatab, et nad ei viitsi midagi teha ja, ja need kontrollijad vaatavad, et nad ei viitsi endale neid sidelahendusi ja elektroonilisi seadmeid osta ja, ja sellest ei tulegi nagu kuidagi välja.
Väga hea küsimus. Loomulikult see risk on, see risk on olemas ja me oleme selle riskiga arvestanud. Esiteks, Euroopa Liit on tegelenud selle revolutsiooni väljatöötamisega juba tänaseks üle kümne aasta, et teekond on olnud väga pikk. Kuna ma, kuna ma olin ka hiljuti ja noh, tegelikult ka praegu osaliselt veel olenud ka selle valdkonna konsultant, kui me räägime nii-öelda sellest uuest revolutsioonist. Et, et siis noh, ma võin öelda, et, et kõik suured riigid Euroopas on, on valmistumata kui väga aktiivsed selle uue regulatsiooni kasutuse võtmiseks. Selles mõttes ametkondade poole pealt ma, ma nagu väga suurt probleemi ei näe ja ametkondade tekib siis järgmisest aastast tõesti kohustus. Selle uue revolutsioonile vastavalt siis digitaalsed veodokumeid aktsepteerida. Ettevõtete jaoks tõesti, nagu sa, Henrik, õigesti märkisid, kohustust kohe järgmist aastast ei teki, et ettevõtte jaoks on siis võimalus, Euroopa Liit annab selleks siis üleminekuaja vähemalt neli aastat. Mille jooksul siis ettevõtetele antakse võimalus üle minna digitaalsele dokumentile, kui, kui, kui turg ei lähe piisavalt kiiresti käima, siis, siis Euroopa Komisjon kindlasti. Võtab, võtab nagu selle poolt ka midagi ette, aga noh, ütleme täna, täna ma peaks ütlema, et ikkagi me oleme, me oleme mitmetes riikides klientidega rääkinud logistikaettevõtetega. Ja ikkagi, ikkagi on märkimisväärne hulk innovaatilisi ettevõtteid, kes tahavad paberist lahti saada, et loomulikult on ka väga konservatiivsed tegijad, keda võib-olla hetkel see digitaliseerimine. Noh, väga ei huvita, aga, aga samas on, on selgelt ka väga palju neid, kes ütlevad, et super, et me olemegi seda nagu väga oodanud ja me tahame, tahame võimalikult kiiresti paberist lahti saada. Et me ise ikkagi usume, et neid ettevõtteid on ja isegi ka tegelikult ilma regulatsioonita me, meie lahendus võimaldab juba osaliselt paberist lahti saada. Ehk siis näiteks nelja dokumenti asemel on vaja välja trükkida täna ainult üks dokument, kui ettevõte kasutab meie, meie platvormi, ainult see nii-öelda autojuhi versioon. Et tegelikult ülejäänud, ülejäänud andmevahetus on võimalik korraldada juba erinevate osa, osapoolte vahel digitaalselt.
Okei, aga ma ütlen, et läheme tagasi selle juurde, selle, selle nelja-aastase mittekohustuslikuse juurde, et noh, Eesti on omal head näited, eks, et. On mingid valdkonnad, kus see tõesti väga hästi toimib, täis automatiseerides, näiteks toll on ju, siin oli mainitud ka, eks, ja Ja seal toimis asi ikkagi ka väga palju ikkagi nii-öelda noh, seaduse jõuga või ütleme nii-öelda suured dikteerisid, nii riigid kui, kui ka erinevad needsamad Amazonid ja, ja muud nii-öelda müüjad. Dikteerisid selle reeglistiku ja, ja seal on tõesti jõutud juba üheksakümne noh, üheksa protsendise automatiseerituse, kus masin-masin suhtlus käib, onju. Tegelikult on olemas Eestis ka näiteks maksude koha pealt, et näiteks ettevõtted, kes tahavad masin-masin liituse kaudu maksu deklareerida, see on täna täies mahus võimalik. Aga kasutab ainult, aga kasutab ainult alla kolmekümne viie protsendi, eks, on ju. Ehk siis nagu ja ütleme niimoodi, et see kolmkümmend viis protsenti on ka pigem nagu ütleme sellised noh, nii-öelda ettevõttekeskused, on ju, et, et see number isegi nagu on, on protsentuaalselt veel väiksem. Aga, aga ja mis tööle ei lähe, ongi see, et noh, sundlus puudub, et noh, kõik on harjunud töötama nii nagu on, eks, ja, ja noh, Eesti ikkagi on näidanud seda, et innovatsioon käib läbi valu, et korraks on kõigil valus, noh, ma ei tea, pead loobuma vanadest võtetest, ma ei tea. Õpetajatele keelduti palk välja maksmas, kuniks ei ole hinded e-koolis näiteks, on ju, noh, klassikaline näide. Et, et siis noh, kuni palk ei tule, siis lõpuks ikka nagu noh, õpid ära selle IT-pärgi ja, ja täidad e-päeviku ära, on ju, et noh, et, et. Et kui kindel sa ikkagi oled, et see, need nii-öelda veoettevõtted tahavad sellest tänasest süsteemist välja tulla?
No üks tõestus on meie, meie tänane kliendibaas, et meil on täna üle saja kliendi, kes on seda juba teinud ja, ja, ja kes on, kes on nagu väga olnud valmis selleks, et sada protsenti digitaalsel toimetamisel, toimetamisel üle minna. Mul ei ole loomulikult raoseseid prille selles osas, et, et eeldada, et nüüd kõik kliendid lähevad paari aastaga üle, et, et see üleminek toimub ikkagi, ma arvan ikkagi reaalselt kuskil. Noh, kuni siis selle sunnini või, või siis, kui seda sundi isegi näiteks ei peaks tulema nelja aasta jooksul, et siis me räägime kuskil ikkagi sellisest kuni, kuni kümnest aastast ülemineku.
Okei, aga siin on suur diktaator ikkagi Saksamaa, ehk siis nemad on tavaliselt sellised, kes lõpuks siis nagu ütlevad, et mis selle standardiks tuleb ja kuidas see ikkagi jääb ja mis sinna keskele jääb. Et kas täna ka juba Euroopas on mingi selline nagu nii-öelda kõva keskne tegija Saksamaal tekkimas või seda veel ei ole?
Sa pead silmas ettevõtted. Hetkel, hetkel ei ole, no ütleme, see turg on ikkagi algusjärgus alles, et selles mõttes ühtegi sellist nagu suurt domineerivat tegijat ei ole. Me tahame ise olla Saksamaal väga kõva tegija. Et üritame selleks saada, et selles mõttes ja noh, Saksamaal noh, ma, mul endal on ka Saksamaaga varasemast elust ja räägin ise ka saksa keelt, et. Et Saksamaaga, Saksamaaga on niimoodi, et Saksa ettevõtted üldiselt teevad seda, mida, mida ametnikud. Ütlevad, ehk kui, kui seadus näeb seda ette ja kui ametnikud väga tugevalt toetavad seda, et siis Saksa ettevõtted üldiselt toimetavad nii, et, et nad on, nad on, nad on väga sellises mõttes nagu seaduskuulekad inimesed seal, et ja noh, praegu on nagu näha, et tegelikult, et Saksa transpordiministeerium. Väga, väga, väga tugevalt tegeleb sellesama regulatsiooni juurutamisega ja, ja, ja noh, Saksa näiteks transpordiminister ise käib erinevates lindades ringi ja, ja, ja, ja esineb igal pool sellesama regulatsiooniga seotud, et noh, et, et selles mõttes mul Saksamaas see on küll nagu päris, päris tugev usk, et siin Euroopas on mõned teised riigid, kes on. Võib-olla natukene, natukene laisemad, ütleme selles osas, aga Saksamaa suhtes mulle, mul on pigem nagu väga positiivne tunne. Ma tahan muidugi veel seda öelda, et noh, kui, kui küsimus on nagu meie ettevõtte nii-öelda elujõulisus, siis tegelikult me, me, me, me selle tõttu, et, et, et, et ehitada endale nii-öelda suuremat siis vallikraavi või, või, või eks ole, nagu start-up maailmas öeldakse. Et, et see üks põhjus selleks oli ka nii-öelda sama see kindlustusäri käigitamine tegelikult oli, oli ka see põhjus, et meil on tegelikult ei ole nagu see uus regulatsioon nüüd nii-öelda ainukene jalg, mille peal me seisame, vaid meil on olemas tegelikult ka. Ka väga tugev kindlustuspakkumine, mis on täiesti unikaalne turul ja, ja kindlustusvaldkond logistikas on selline, kus makstakse täna nagu päriselt reaalset raha. Et seal ettevõtted päriselt kindlustavad ja noh, kogu turg on tegelikult Euroopas küllaltki suur selles valdkonnas, et selles mõttes me ei Nagu inglased ütlevad, nii-öelda one right boni, eks ole.
Räägime korra sellest investeeringu poolest ka, sa said oma esimese raha Lätist. Latbani auhinna on ju, mitte Estbani auhinna. Ja samal ajal meil on siin Eestis ka ikkagi oleme mitu saadet teinud, inimesed räägivad, et, et no idufirmasid ei ole, kuhu me investeerime, järelkasvu ei ole, turg on kuidagi kõhna, eks. Kui palju sa proovisid Eesti investoritega rääkida ja milline mulje sulle jäi sellest, et mis nende, mida nad otsivad siis praegu või mis, mis see meelsus Eesti investorite nende maastikul valitseb?
Tõepoolest, tõepoolest ma, ma olen saanud siiamaani hästi sooja vastuvõttu Lätist siis Lapanis, kus ma käisin siis sotsiaalses investorite või, või inglite klubis ka, ka ise, ise pitchimas veebruari lõpus ja, ja, ja siis osalesin Lätis tektsil iduettevõtete üritusel, noh, mis jäänud umbes sarnane üritus nagu Eestis on siis, latitude kohe tulemas. Et seal, seal siis valiti hübil ainukese Eesti start-upina kahekümne fina, finalisti hulka ja, ja me saime siis ka ühe peaauhinna. Läti inglite, inglite assotsioonilt lavalt siis investeeringuna sada viiskümmend tuhat eurot. Ja nemad, nemad on siis tõesti meil ka esimene investor, nüüd õnneks need investorid on meil tulnud juurde veel, et, et me oleme parajasti siis oma rahastusvooru. Noh, ma, ma loodan, et teid kohe-kohe sulgemas siin, siin Pariisis ka ühtede investoritega just tema läbirääkimisi. Aga et, et Eestis. Mul on Eestis ka, on, on, on üks investor kellega, kellega on kokkulek olemas ja, ja paari, paari ettevõttega on praegu läbirääkimist ka pooleli. Ma olen ise ka tegelikult EstBANi liige, siis Eesti järihingute asutatsiooni liige ja seal loomulikult olen ettevõtet reklaaminud. Tunnistan ausalt, et, et, et mingil põhjusel, ütleme, Eestis on võib-olla see huvi olnud natukene tagasihoidlikum, kui ma, kui ma, kui ma alguses ootasin, et. Aga, mis
nüüd minister tahavad, mis nad ütlesid sulle, et ma ei tea, mis ei meeldi, ei meeldi soo, ei meeldi, ma ei tea, ei meeldi firma, ei meeldi valdkond, ei meeldi, ei meeldi nägu, ma ei tea, mis ei meeldi siis?
Ma ei ole, ma ei ole. Ma ei ole sellist tagasisidet saanud ja keegi ei ole mulle öelnud üldse nagu ka seda, et, et nüüd Saas oleks nagu saatanast. Noh, ma tean neid muresid, eks ole, selles mõttes Taavi, sa puudutasid nagu väga õiget väljakutset, mis, mis tõesti nagu paljudel Saas-i ettevõtetel praegu on seoses AI mudelite arenguga, aga seda tagasisidet ma otseselt ei ole saanud. Ma, ma, ma, ma ei ole ütleme saanud ühtegi nagu sellest nagu negatiivset tagasi, et, et, et meie, meie pakkumine, välimudel oleks kuidagi halb või, või midagi muud oleks, oleks nagu pahasti. Aga, aga lihtsalt see, ütleme tõmme on olnud Eestist väljapoole parem, et mul on, mul on täna on siis pardal on, on tõesti Läti-hääri infosotsioon, seal on, seal lisaks veel üks fond on hästi tõsiselt kaalumas praegu investeerimist meisse. Mul on Eestist on praegu üks investor. Siis mul on üks Prantsuse väga suur fond ja, ja üks Soome fond on täna, kes on ja lihtsalt ta noh, eks, eks iduettevõtjana kuna, kuna, kuna sul kõige kallim vara on tegelikult isegi aeg, mitte raha, on ju. Et siis, siis sa lihtsalt noh, lähed loomulikult noh, toimetad nende nii-öelda huvilistega, kes siis on, kes siis on väga vaimustanud, eks ole, tahavad väga investeerida sinust, eks ole. Šveitsi fond on ka muide tegelikult, ma lähen ise homme, lähen Genfi. Siit Pariisist, et aga, et selles mõttes noh, ma, ma lihtsalt kuna ma nägin, et see, ütleme võib-olla Eesti eesturite huvi ei olnud selline kohe väga nagu. Põlev, et, et, et siis ma, siis ma olen, olen töötanud, ütleme nende, nende osapooltega, kellel on olnud nagu väga suur huvi investeerida, kes on ise öeldud, et kuule, kuna ma, teil on ülihea idee ja, ja teete väga ägedat asja ja, ja väga unikaalne ja just seda, sellist asja me tahame investeerida, noh siis loomulikult see töötab nende investoritega, eks ole. Et võib-olla ma ise olen ka nüüd viimasel ajal ei ole nii aktiivselt. No
selge, meie saateaeg on läbi. Loodame, et kuulajad said übilist kena ettevaate, ülevaate ja Kalev sulle siis soovime edu Prantsuse, Šveitsi, Saksa ja kõigi muude fondidega läbirääkimisel. Saaksite korralikku raha kaasatud ja, ja Eesti übilist saaks üleeuroopaline standard, vot see oleks väga uhke. Aga meie, Taaviga, täname ja kohtume teiega nädala pärast.
Ettemõte. Roonemaa ja Kotka idupoodkast. Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ettemõte.