@ ETTEMÕTE // 2026.04.30
delfi_ettemote_1109.mp3
KUUPÄEV
2026-04-30
PIKKUS
40m 47s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas Tartu tehnoloogiaettevõtte CrystalSpace kaasasutaja Pätris Halapuu, kes räägib tipptasemel kosmosekaamerate arendamisest ja tootmisest. Arutletakse keeruka riistvara ja tarkvara disaini, kosmoses esinevate karmide tingimuste (vibratsioon, radiatsioon) ning Eesti ettevõtete osaluse üle rahvusvahelistes kosmosemissioonides.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Henrik Roonemaal ja Taavi Kotkal on külas suuri asju tegeva väikese Tartu ettevõtte omanik Pätris Halapuu. Väike Tartu tehnoloogiafirma valmistab tipptasemel kaameraid, mida kasutatakse kosmosemissioonidel ning mis on jõudnud ka Kuu peale, kui on samal ajal avalikkusele peaaegu nähtamatud, sest lepingud keelavad enamikest edusammudest rääkida. Nüüd kavatseb ettevõte oma tehnoloogia droonidesse panna ja katsetab neid juba Ukrainas. „95% meie klientidest ei luba endast rääkida," rääkis tänases Ettemõtte podcastis idufirma CrystalSpace juht ja kaasasutaja Pätris Halapuu. See tähendab, et isegi, kui Eesti tehnoloogia on osa olulistest rahvusvahelistest missioonidest, ei saa ettevõte neid edulugusid turunduses kasutada. CrystalSpace'i uusimad arendused viivad kaamerate rolli kosmoses uuele tasemele. Kui varem piirdusid süsteemid pildi edastamisega, siis nüüd suudavad need ka andmeid kohapeal töödelda. Halapuu rääkis, et nende lahendused ühendavad silma ja aju ehk kaamerad suudavad jooksutada tehisintellektimudeleid ning teha otsuseid reaalajas. Selline võimekus on kriitiline näiteks autonoomsetes kosmoseoperatsioonides, kus satelliidid peavad üksteist tabama või robotid tegutsema ilma otsese inimjuhtimiseta. Lisaks kosmosele näeb ettevõte suurt potentsiaali oma tehnoloogial kaitsevaldkonnas. CrystalSpace töötab lahenduste kallal, mis võimaldavad droonidel sihtmärke automaatselt tuvastada. Halapuu sõnul on esimesed süsteemid juba testitud ning need peaksid lähiajal jõudma ka Ukrainasse. Seal hinnatakse eelkõige töökindlust. Odavad ja laialt levinud komponendid ei pruugi keerulistes tingimustes vastu pidada. „Kui kümnest odavast droonist töötab ainult üks, võib olla mõistlikum kasutada kallimat, aga töökindlat süsteemi," rääkis ta. CrystalSpace on üks mitmest Eesti ettevõttest, mis on välja kasvanud tudengisatelliidi programmidest ja tegutseb nüüd rahvusvahelisel kosmoseturul. Halapuu sõnul näitab see, et ka väikesel riigil on võimalik kosmosetehnoloogias kaasa rääkida ning eriti, kui ühendada teadus, ettevõtlus ja rahvusvaheline koostöö. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Absoluutselt, võtame kaamera tükkideks. Kaamera, kuidas me ise nii-öelda lahti defineerime, võib tükid võtta kui mehaanika, ehk siis see korpus, mille ümber, mille küljes kinni ta on. Mille sees on elektroonika siis, mis on teine osa. Ja siis optika on kolmas niisugune suur osa, ehk siis läätse süsteem, kõik see pool, mis seal on. Ja CrystalSpace'is me oleme alustanud nii-öelda null disainist, alustades trükkplaatidest sinna komponentide valikutest, sensorist kõigest muust. Kuni kogu lõpudisainini välja ka mehaanikadisain sinna, läätse süsteemid ja nii edasi. Ehk siis kõik selline pool on meil kokku pandud ja see on siis see, mis, mis me teeme, ehk siis alustades innovatsioonist, null disainist, komponentide valikust. Ka tarkvara on siis seal veel üks osapool, mis on nimetamata jäänud. Et kui tegelikult vaadata kogu kaamera arendus sihukest protsessi või tsüklit ja keerukust. Siis see riistvara pool, see füüsiline, mis lõpuks kätte võtad või kuu peale saadad. On oma keerukuselt kuskil kolmkümmend protsenti kogu keerukusest, et kogu ülejäänud pool on tarkvaras ja tarkvara, ehk siis circa seitsekümmend protsenti sealt on. Päris keerukas, seal on erinevaid standardeid, tuleb jälgida, kuidas radiatsiooniga toime tulla, ka seda saab tarkvara poole pealt mitigeerida, pit flip'e, hallata ja nii edasi. Et see, see on kogu see pool, ehk siis kui nüüd võib-olla samm edasi tootmise poole peale vaadata, kus, kus ja kuidas need asjad toimivad, siis meil on üle kolmeteistkümne aasta oleme tegutsenud, on väga tugev tarneahel. Välja töötatud selle aja jooksul ja siis näiteks trükkplaadid, kui on disain valmis, on vaja toota, selleks on eraldi siis teenusepakkujad. Mehaanika poole pealt näiteks oleme koostööd teinud, võib öelda, praadiusega Eestis, kes siis CNC-s mehaanika välja laseb, pärast seda saadame pinnakatte töötlusele. Nii Soomes, Šveitsis, nii edasi, et Euroopast see tarnahel kokku jookseb. Lõpuks jõuavad need tükid siis meile, kus me oleme oma tellimused disainidele, asjadele sisse pannud, meie lauale Tartusse. Siin me paneme kokku, puhasruumis oleme kasutanud ka näiteks Tartu Ülikooli Teravere observatooriumi puhasruume ja laboreid, mis on väga toredad olnud. Ja seal siis toimub koostöö, puhastamine ja ka kogu nii-öelda acceptance testing campaign ehk siis põhimõtteliselt me paneme. Vibratsioonipingi külge, raputame teda läbi vastavalt siis profiilidele, mis kanderaketil on, sest et see on üks keskkonna. Nii-öelda elementidest, mida peab arvesse võtma, ta saab tugevat vibratsiooni, ta saab šokke, kui toimuvad plahvatused, kui siis mootorid ennast tööle panevad kanderaketi peal. Ja kõik niisugused erinevad aspektid, lisaks termovakuumtsüklid, mis tuleb läbi teha ja radiatsiooni poole pealt oleme ka testimisi teinud, seal on analüüse teha ja nii edasi, et niisugune. Suurem kompleksne disaini teema ja hiljem ka valideerimine kogu süsteemil, mis siis on tarvis teha ja vastavalt ka, kus see siis toimub?
Ei ole päris nii, et keegi ei tea, nad meie klient siis, kes eelmine aasta kuu peale jõudis oma süsteemidega, nad ise tegid tugevat marketingi. Aga kui me küsisime, et kuna esimene samm tavaliselt iga kliendi puhul on see, et me allkirjastame konfidentsiaalsuslepingu ja seal on klausel. Et me tohime üksteisest ja meie koostööst rääkida ainult siis, kui mõlema osapoole nõusolek on, siis see klient, kes kuu peale läks, neil me läksime päris suur ja mainekas firma. Läksime tegevjuhini välja ja nad ütlesid, et vabandust, poisid, aga me ei saa teil lubada teha marketingi, te olete üks väga oluline alamsüsteem ja tarneahääl osa meil ja me tahame seda pigem ärisalatusena hoida. Ja seetõttu me ei saa nendest ise rääkida, kuigi nad ise räägivad, eks ole, oma missioonidest loomulikult.
Riistvara müük kosmoseturule on, on väga keerukas probleem kogu turunduse ja müügi poole pealt, kuidas seda hallata. Ehk siis sealpool, täpselt see, et me EstCube'ist tulimegi, meil oli alamsüsteemid erinevad, mis siis olid. Ennast tõestanud, et tõesti kanderaketiga läks üles ja töötab ja mis tegi SQube ühe väga eriliseks. Tegelikult võrreldes ka teiste kasvõi tudengisatelliidi projektide ja süsteemidega, mis üle maailma ju tegelikult tehakse, oli see, et kõik alamsüsteemid olid disainitud ja arendatud meie enda tudengite poolt siinsamas Eestis. Et meie klientideks on ka erinevaid tudengisatelliidi projekte, kus tegelikult siis võetakse erinevad komponendid ja alamsüsteemid ostetakse sisse ja siis seal üks, kaks võib-olla võtmealamsüsteemi on see, mida ise arendatakse ja mis peale pannakse. Ehk siis selles suhtes kindlasti võib väita, et Esqube üks oli eriline tudengisatelliidi projekt, kus kõik tehti nii-öelda majas sees ja ise. Teine asi on ka see nii-öelda turul olemise pikkus ja kvaliteet, mis seal taga on võimalik näidata, mida on võrdlemisi keeruline, kui sa ei saa enamus kliente nimetada ja referentsi anda, aga seal on erinevaid viise, kuidas siiski seda teha saab. Ehk siis, kui me olime esimesed viis aastat opereerinud, siis loomulikult suured tegijad, AirBast Hales, OAHP, Maksar ja nii edasi. Meid ei võtnud tõsiselt, sest tüüpiline detarne protsess on see, et keegi ei eelda, et pärast tellimuse sissepanekut. Aasta jooksul sulla midagi tarnitakse, sellele eelneb veel kuskil aasta aega läbirääkimisi erinevates tehnilistes aspektides, et kindlaks teha, et tõesti see süsteem on see, mis on vajalik ja vastu peab. Ja siis pärast tarnimist on see integreerimisperiood kuskil pool aastat kuni aasta, kui mitte rohkem suuremate süsteemide puhul ja siis oodatakse seda nii-öelda ülesminekut, ehk siis kui me vaatame seda, kuidas meil Maksari. Kogu müügiprotsess läks, oli aasta aega läbirääkimisi, siis toimus müük, siis oli poole aasta jooksul tarne ja noh, nüüd me ootame seda kakskümmend kaheksa aastat, eks ole. Ehk siis, kui sul on firma olnud väljas oma toodetega just riistvara poole pealt vähem kui viis aastat, siis ongi teda raske tõsiselt võtta. Sest et ta pole ühte nii-öelda satelliidi elutsüklitki seal üleval olnud. Ehk siis meile andis niisuguse raketistardi EstQube ühe referents, mis me saime teha. Ja kuidas suur ettevõtetele näidata ja tõestada, et sa oled hea, noh, esiteks väga head referentsid, mida alati küsitakse ja tuleb välja tuua, aga teine pool on ka kogu tehniline kompetents, et see dokumentatsioon, analüüsid. Termoanalüüsid, radiatsioonitestid samamoodi, vibrašoki, termovaakuum EMC, ehk siis erinevad kõik elektromagnetilised testid ja nii edasi, et seal on terve posu paberimajandust ka tehniliselt poolelt, mis on vaja pakkuda ja läbi närida. Ja suutes seda kõike teha, siis sa saad ka kliendile müüa.
Jah, absoluutselt, oleks võrdlemisi võhiklik, mitte niisuguste asjade peale ette ja läbi mõelda, me oleme selleks valmis. See on nii-öelda vesi meie veskile. Ehk siis, kui me sinna jõuame, see on ainult hea probleem, millega tegeleda. Me juba oleme laienenud ja suurendanud oma tiimi, oma tootmis. Protsessides oma tarneahelas oleme teinud kindlaks, et meil on võimalik skaleerida ennast suurema masstootmise peale, et siis turunõudlusele vastata. Nii et see, see on tegelikult ka see suund, mille poole me pürgime ja kuhu me oleme liikumas.