Väikese Tartu ettevõtte kaamerad pildistavad kosmoses, kuid enamikest neist ei tohi avalikkusele rääkida

See on väga hea küsimus, esiteks tehnoloogia areneb väga kiiresti kogu aeg, ehk siis öelda päriselt seitsekümmend aastat aega olnud kaameraid arendada, noh, kui me kasutaks tehnoloogiaid oma kaamerasüsteemis, mis on seitsekümmend aastat vanad, siis il Et üks asi on kindlasti see, et meie süsteemid kasutavad võrdlemisi state of the art viimast ja parimat. Ja teine, kõige suurem asi on see, et need kaamerad päriselt töötavad, et meil on, SQ2-ga me saime oma nii-öelda. Vana, vana, vana, vanaema versioonile sellest kaamerast või ühest kaamerast, mis meie portfoolios täna on, saime nii-öelda lennu tausta ja templi külge, et asi päriselt töötab. Aga kaamerasüsteemid, mis meid siis eristavad ja eriliseks teevad, on see, et nad on väiksed. Esiteks, sest et kui kaamera mahub juba ühe kuubiku sisse ühe ühikulise, mis oli EstCube üks, mis on siis niisugune üks liiter piimapaki suurune põhimõtteliselt, siis see on juba suuruse faktor. Mis eristab. Teine asi on ka see, et meil on uued arendused, pidevalt tuleb ka uusi asju teha, et nii-öelda latest and greatest meie puhul ei ole see kaamerasüsteem, mis otseselt SQube'i peal oli. Vaid kõige viimane ja uuem süsteem on ka siis serv arvutusvõimu, võimekusega, ehk siis et compute capable ja seal on ka AI mudeleid, saab sees jooksutada, ehk siis kaamera. Mis ei ole ainult silmad, vaid on silmad ja aju koos, ehk ta suudab seda andmestikku ka jooksvalt läbi arvutada ja sealt oma otsuseid teha. Mis on näiteks väga oluline, praegult erinevaid missioone, mis Maa orbiidile läheb, on just ka disainitud nii, et näiteks teisi satelliite püüda või neid teenindada, nende eluiga pikendada. Mis tähendab suurtel kiirustel teise satelliidi kinnipüüdmist ja siis seal opereerimist robotkätega. Lisaks ka kuu peal on päris palju tegevust suunatud, et seal siis robotitega valmis luua ja panna kuubaasid inimeste sinna jõudmiseks ja nii edasi. Ehk siis igasugune niisugune automaatne ja kiire robootika, mis vajab kiiresti reageerimist ja toimetamist just selle turu niši siis püüdmiseks meie. Kaamerad, mis suudavad kiirelt arvutada ja ka AI-mudeleid jooksutada kaameras endas sees, on väga innovaatilised. Mitte ainult kosmoses, aga tegelikult ka kaitsevaldkonna poole peal, et seal oleme ka droonide poole vaatamas ja toimetamas.

Okei, aga ma mõtlen, et mahud noh, kokkuvõttes ega neid kuundureid ju noh, tuhandetes ei ole, eks, ja satelliite küll on tuhandetes, aga. Ja, ja noh, tõenäoliselt ka drooni business tulevikus on, on väga, väga potentsiaalikas, aga ma just mõtlen pigem seda, et noh, müüd selle kuunduri mooduli ära, on ju, et noh, üks kaamera, noh, vaevalt võtate miljon maksama, on ju, noh. Tõenäoliselt maksab, ma ei tea, mõnikümmend tuhat, võib-olla sada tuhat on ju, et saab, sa pead nagu ettevõtet jooksutama, palkasid maksma ja nii edasi, on ju, et. Et kuidas see business üldse nagu, ühesõnaga kui hea see business üldse on? Et mis käibed on või palju sa rääkida saad, on ju, aga et tõenäoliselt majandusest arv on avalik, aga, aga et, et mahu mõttes, kui suur see business on üldse?

See business on, ma ütleks, kosmose business kaamera riistvara poole pealt on keskmise mahuga. Selle poolelt, et jah, tõesti majandusaasta aruanded on, on nähtavad, eelmise aasta kakskümmend viis aasta siis käive oli sinna natukene alla kahe miljoni meil firmal. Me oleme tarninud päris palju kaameraid orbiidil, suurusjärgus kakssada, ehk siis. Business käib, käib rahulikult, loomulikult nagu iga äri majandamisel, tuleb finantsse väga hoolikalt vaadata ja inimeste palkamist. Hetkel me oleme võrdlemisi väikefirma, meid on neliteist inimest ja samas me oleme kasvutrendil. Et me oleme ka osa ESA Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikidest ja seal erinevate projektidega ka tegeleme ja nii edasi, et meil on niisugune õnnestunud selle kolmeteist aasta opereerimise jooksul päris värvikas portfoolio ja kliente ja korduvikliente endale teha, et me ei opereeri ainult mingite või projektide baasilt, vaid meil on erasektoris täiesti kliente, kes ikka jälle tulevad ja tellivad. Ehk siis see on, see on see, kuhu me tänaseks päevaks jõudnud oleme. Nüüd kuna meie uusim kaamerasüsteem, mis on siis see tark kaamerasüsteem, mis suudab otse kaameras jooksutada AI mudeleid ja teha tuvastust kiiresti reaalajas. See on ennast tõestanud ja näidanud ka, et siis kaitsevaldkonnas ja droonisüsteemidel on, on väga pädev ja see turg, ma ütleks, on suur, kuhu me siis astumas.

Mina olen selle teemaga natuke tegelenud, eks, ja noh, peamine asi on, kui sa ei taha panna, sul on, ütleme niimoodi, et hetkel sa saadad ka, noh, kroone teele suure kaabli rulliga. Sellepärast, et muidu rooli segatakse ja ta nii-öelda jammitakse ära ja, ja, ja mis tähendab seda, et paned suure kaabli rulli alla, siis kohe väheneb lennu kaugus. Väheneb ka selle lõhkeaine hulk, mis on rooli hülgiselt pean, paigutada on ju. Sest kaabli rullist saaks lahti, teekaamera abil oleks kohe nagu nii palju paremad, ehk siis ma näen kohe vajadust sellise asja noh leiutamiseks, ehk siis noh. Lihtsas keeles, inimene viib drooni tsooni ja pärast seal tsoonis ta otsib ise oma sihtmärgi teie kaamera abil, eks, et noh, see oleks nagu see nii-öelda ideaalne koht toimija ja, ja lahendus, et kui kaugel te sellest lahendusest tänaseks olete juba, on see juba testitud, on see juba ukrainlastele kasutada?

Me oleme sellega päris kaugel, esimesi teste nii-öelda esimese prototüübiga me tegime. Eelmine aasta, kaks tuhat kakskümmend viis, seal oli päris mitu erinevat lendu, nii ise võtsime droonisüsteemid, käisime lendamas ja testimas, kui ka oli integreerijaid droonitootjaid, kes seda tegid. Ukrainlaste kätte jõuab see nüüd kuskil kuu aja pärast, et ta on, on täitsa värskelt ahjust välja tulnud ja sellega me toimetame, et seal asjad liiguvad kiiresti ja vajadus on suur.

Kuidas see kosmose ja drooni maailm kokku läheb, et eriti kui me vaatame neid militaardroone ja noh, seal väga palju räägitakse nii ukrainlaste kui venelaste puhul, et edu võti oli lihtsalt see lihtsus ja odavus, eks. Et me oleme siin näinud droone, mis on mingisugusest plastik, plastik nagu vannitoa torust kokku pandud põhimõtteliselt, et toru on kere ja muud asjad sinna külge. Kõik on megastandardne. Isegi noh, mingisugused tiivakesed asjad, mis sinna külge lähevad, kõik on sama, sama, sama on ju, kõik, kõik on lihtne teha, lihtne asendada ja nüüd teie tulete kosmosekaameraga, on ju. Et, et kas, kas see kaamera ise peab ka muutuma noh, sellisest nagu radikaalselt lihtsaks või noh, mõnes mõttes ma arvan, et või tundub, et kui minna kuhugi. Aliekspressi ja võtta sealt nagu kõige odavam, enam-vähem okei kvaliteediga mobiilikaamera silme, kütta see sellele droonile külge, et see on nagu okei. Sest hind, hind, hind või me räägime mingisugustest muudest, noh, droonidest hoopiski teie kaamerate puhul, kuhu tulebki panna kümneid tuhandeid või võib-olla rohkem maksvad kaamerad.

Väga hea küsimus, selle poole pealt on, oleme näinud ja ka ise Ukrainas käinud siin aasta aega tagasi, et esiteks neil on vaja kõike, mida on võimalik saada. Alustades nendest odavatest süsteemidest kuni ka luuredroonideni ja kaldimate süsteemideni välja. Ehk siis, kuhu meie kaamerasüsteem seal positsioneerub, on siis jah, tõesti mitte need mõnesaja eurosed FPV droonid, vaid tiba kallimad, mis teevad suuremaid strateegilisi samme või taktikalise missiooni taseme seal natukene kõrgemal üleval. Ehk siis seal meie kaamerasüsteemid, nad jah, tõesti ei ole kosmoose hinnaga, vaid on militaarhinnaga ja seal väga lihtne näide on, kuidas need hinnad erinevad ja miks nad erinevad, on kas või see, et sensorisüsteem, mida me kasutame. Tarnijatel on siis erinevaid komponentide tasemeid, mis on vastavalt kvalifitseeritud või läbi testitud. Kui me räägime militaartaseme, ehk siis seal nendest nendeks tasemeteks tavaliselt on, kui nii-öelda ülemist otsa vaadata, on autotööstuse jaoks, militaartööstuse jaoks ja siis on kosmosetööstuse jaoks. Militaartööstuse jaoks sensor maksab ütleme kuskil suurusjärgus näiteks kaheksasada eurot. Siis kosmose jaoks sama sensor, sama tükk, aga mis on lihtsalt läbi kvalifitseeritud ja tehtud kindlaks, et nüüd sellest tootmiskogusest kosmose kvaliteedile vastavad. Need kümme sensorit võib-olla näiteks siis see kvalifikatsiooniprotsess ja kõik seal taga tähendab seda, et kosmosekaamerasüsteemi jaoks sama sensor samale süsteemile maksab kaksteist tuhat. Ehk siis rohkem kui kümme korda kallim, eks ole. Samas arhitektuur on sama, meie disainid on samad, meie tarkvara, mida me saame jooksutada, on sama. Ehk siis tulles kosmosest militaari poole peale, on meie jaoks asjad lihtsamalt. Lisaks ei ole meil termovaakuum kambertsükleid vaja jooksutada, radiatsioonikindlust tagada ja nii edasi. Ehk siis selline tark disain ja tootearendus on võimaldanud meil hinnas kõvasti alla tulla ja samas tagada, et süsteem on olemas ja tagasiside, mis me ka Ukrainast oleme saanud ja kuulnud. On see, et Hiina komponendid on küll odavalt ja laialt kättesaadavad, aga nende töö. Kindlus ei ole see, mida vaja on. Kuumenevalt üle, ei tööta suvalistel hetkedel ja nii edasi. Ehk siis iga, iga missioon ja iga lend nende jaoks on kriitiline. Ehk siis seal läheb ka kogu see arvutus, et kui kümme drooni ja neist üks võib-olla töötab ja iga drooni hind on suurusjärku tuhat euri, siis võib-olla üks droon, mis. Käib mitu korda edasi-tagasi ja maksab kümme tuhat pluss, siis see on ilmselgelt mõistlikum.

Kas kui palju, kui palju see drooni asi mõjutab seda, mis kosmoses toimub? Ehk mingil hetkel oli tunne, et, et no kõik riigid ja, ja rääkisid sellest, et meil peaks olema ikkagi mingi ka mingi oma satelliit või saadame sinna üles ja, ja meil on oma silmad ja oma pildid sellest, mis toimub ükskõik noh, kas või näiteks turvatingimusteks või võib-olla ka mingiks tsiviilkasutuseks. Jälgime seda, jälgime toda, teeme pilte ja nüüd järsku on droonid nagu peale lennanud, et kas, kas on mõtet üldse nii kõrgele minna, et kui meil on vaja, et vaadata, kas mets kasvab või kus vaenlane luurab, et lendame drooniga üle, noh, on tunduvalt odavam, tunduvalt lihtsam, et ei hakka satelliiti nagu tegema. Et mis see selline satelliidi ja äri ja, või ütleme satelliidi asja ja drooni asja suhe omavahel praegu on?

Ma ütleks, et üks süsteem täiendab teist, ehk siis satelliidi peale sa võid hetkel veel võrdlemisi kindel olla, kuigi nagu eelnevalt mainitud, siis tehakse satelliidisüsteeme, mis on võimelised teisi satelliite kinni püüdma, mis koostööd ei tee ja ka nendega manipuleerima. Aga satelliitpildid ja satelliitkommunikatsioon kindlasti on vajalik, et näha ja minna sinna, kuhu võib-olla antud hetkel droonidega on keeruline või kus droonid on ohustatud, iga missioon ei pruugi olla edukas ja nii edasi. Ehk siis selle poole pealt ma ütleks, et need on üksteist täiendavad süsteemid kindlasti rahuajal ja kui. Ei ole GPS-i segamisi ja muid asju piirialadel, siis droonidega saab väga palju ära teha, et see, see on kindel värk. Küll aga jällegi üks süsteem täiendab teist ja droonide lendamine ja lennutamine nõuab ju pidevalt ka inimesi sinna taha, kes nad kohale viivad, vahepeal akusi laevad, kõige selle poole ka toimetavad, ehk siis see nii-öelda. Inimressursi vajadus, kui sa tahad droonidega metsaseiret pidevalt teha, on palju suurem, kui sul on satelliit, mis mitu korda päevas regulaarselt üle lendab ja info pidevalt talletab ja on analüüsimiseks olemas ja valmis. Et kui vaadata kas või riikide erinevaid panuseid ja suunda, et kas siis võetakse. Troonitööstuse poole või siis kosmosetööstuse poole, siis minu arust Saksamaa on väga hea näide, kes eelmise aasta lõpus tuli välja siis sellega, et nad kosmosesüsteemidesse. Nüüd panustavad siseriiklikult ise, mitte siis osana Euroopa kosmoseagentuurist, vaid. DLR, Saksa kosmoseagentuur, kuskil nelikümmend miljardit, et välja ehitada enda satelliitside. Ja siis seirevõimekusi ja võimalusi. Ehk siis see on väga hästi illustreeriv, et ei mõelda ainult, et droonid nüüd lahendavad kõik või kõike saab teha droonidega. Vaid väga suur pool on ka sellel, et satelliitidega asju oleks võimalik läbi ja viia.