Väikese Tartu ettevõtte kaamerad pildistavad kosmoses, kuid enamikest neist ei tohi avalikkusele rääkida

Tere kõigile ette mõtte kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on leidnud endale merekordse külalise, keda järgmised nelikümmend minutit küsitleda risti ja põiki teemal, et miks ta teeb seda, mida ta teeb ja mille poolest see on nii eriline. Et meie saate, kes, mis on keskendunud sellele, et Eestit teeb Eestit suuremaks ja lähme ikkagi Eestist välja ja näitame maailmale, kui äge me oleme, et meie saade võtab sellise asja teha. Ja see asi on Eesti kaamerad kuu peal või näiteks maailma kõige paremad kosmosekaamerad. Võib-olla ma ise liialdan, võib-olla mitte. Ettevõte on CrystalSpace ja selle kaasasutuja juht on Pätris Halapuu, kes on meie külaline, tere. Tervist. Tere, Taavi. See on vist üks selliseid saateid, kus ei mina ega sina ei olnud enne kuulnud maailma kõige paremaid kosmosekaameraid Tartus tegevast ettevõttest nimega CrystalSpace.

Ma olin kuulnud sellest, et Eesti kaamerad on väga head, aga see oli CrystalSpace, seda ma ei teadnud.

Mina sain Pätrisega kokku täitsa juhuslikult, kui ma käisin, USA saatkond korraldas mingisuguse ürituse, kus selle Artemise lendu tähistati Tallinnasse ja anti popkorni, Coca-Colat ja, ja šokolaad ja küpsiseid. Ja siis sattusime Pätrisega juttu rääkima ja mõtlesin, et kas tõesti, kogu aeg, kui ta rääkis, ma küsisin, et päriselt või, et kas tõesti või, kas tõesti on nii? Ja siis tema ütles jah, on nii. Aga hakkame siis peale, mis see tähendab, Eesti kaamerat kuul, Pätris, mille? Et kas need on, mille küljes need on siis või, või, või kelle küljes?

Jah, meie kaamerasüsteemid on siis kulgurite, kuumaandurite nii-öelda või kuundurite küljes ehk siis kõik mõeldavad kuu peal olevad kosmosesüsteemid, mis saavad olla, et on. On mõlematel süsteemidel ja lisaks kuu peale on neid ka palju satelliitidel süvaposmosesse, et kaamerasüsteeme põhimõtteliselt igal kosmoseseadmel läheb tarvis.

Kaamera ei koosne ainult ju, no see kaamera keeruline element, noh, läätsed, tarkvara, elektroonikaplaat, kogu selle kiirguses kaitsmine ja nii edasi, et võtame selle korra selle kaamera niiöelda tükkideks, et kui palju sellest kaamerast siis ikkagi nüüd Tartus tehakse?

Absoluutselt, võtame kaamera tükkideks. Kaamera, kuidas me ise nii-öelda lahti defineerime, võib tükid võtta kui mehaanika, ehk siis see korpus, mille ümber, mille küljes kinni ta on. Mille sees on elektroonika siis, mis on teine osa. Ja siis optika on kolmas niisugune suur osa, ehk siis läätse süsteem, kõik see pool, mis seal on. Ja CrystalSpace'is me oleme alustanud nii-öelda null disainist, alustades trükkplaatidest sinna komponentide valikutest, sensorist kõigest muust. Kuni kogu lõpudisainini välja ka mehaanikadisain sinna, läätse süsteemid ja nii edasi. Ehk siis kõik selline pool on meil kokku pandud ja see on siis see, mis, mis me teeme, ehk siis alustades innovatsioonist, null disainist, komponentide valikust. Ka tarkvara on siis seal veel üks osapool, mis on nimetamata jäänud. Et kui tegelikult vaadata kogu kaamera arendus sihukest protsessi või tsüklit ja keerukust. Siis see riistvara pool, see füüsiline, mis lõpuks kätte võtad või kuu peale saadad. On oma keerukuselt kuskil kolmkümmend protsenti kogu keerukusest, et kogu ülejäänud pool on tarkvaras ja tarkvara, ehk siis circa seitsekümmend protsenti sealt on. Päris keerukas, seal on erinevaid standardeid, tuleb jälgida, kuidas radiatsiooniga toime tulla, ka seda saab tarkvara poole pealt mitigeerida, pit flip'e, hallata ja nii edasi. Et see, see on kogu see pool, ehk siis kui nüüd võib-olla samm edasi tootmise poole peale vaadata, kus, kus ja kuidas need asjad toimivad, siis meil on üle kolmeteistkümne aasta oleme tegutsenud, on väga tugev tarneahel. Välja töötatud selle aja jooksul ja siis näiteks trükkplaadid, kui on disain valmis, on vaja toota, selleks on eraldi siis teenusepakkujad. Mehaanika poole pealt näiteks oleme koostööd teinud, võib öelda, praadiusega Eestis, kes siis CNC-s mehaanika välja laseb, pärast seda saadame pinnakatte töötlusele. Nii Soomes, Šveitsis, nii edasi, et Euroopast see tarnahel kokku jookseb. Lõpuks jõuavad need tükid siis meile, kus me oleme oma tellimused disainidele, asjadele sisse pannud, meie lauale Tartusse. Siin me paneme kokku, puhasruumis oleme kasutanud ka näiteks Tartu Ülikooli Teravere observatooriumi puhasruume ja laboreid, mis on väga toredad olnud. Ja seal siis toimub koostöö, puhastamine ja ka kogu nii-öelda acceptance testing campaign ehk siis põhimõtteliselt me paneme. Vibratsioonipingi külge, raputame teda läbi vastavalt siis profiilidele, mis kanderaketil on, sest et see on üks keskkonna. Nii-öelda elementidest, mida peab arvesse võtma, ta saab tugevat vibratsiooni, ta saab šokke, kui toimuvad plahvatused, kui siis mootorid ennast tööle panevad kanderaketi peal. Ja kõik niisugused erinevad aspektid, lisaks termovakuumtsüklid, mis tuleb läbi teha ja radiatsiooni poole pealt oleme ka testimisi teinud, seal on analüüse teha ja nii edasi, et niisugune. Suurem kompleksne disaini teema ja hiljem ka valideerimine kogu süsteemil, mis siis on tarvis teha ja vastavalt ka, kus see siis toimub?

Üks asi on see pildi kättesaamine ja selle pildi tegemine, teine asi on selle pildi edastamine. Kas see jupp, mis istub nii-öelda, ma ei tea Elon Musk või NASA laua peal? Kas selles jupis on ka juba veel teie tarkvara või teilised kaamerapritsip teatavad standardidest välja ja, ja see, mis juba vastu võtab, see on teie kontrolli all, ei ole?

Just nii, see meie kontrolli all ei ole, mis vastu võtab, ehk siis igal satelliidil, länderil, rauveril on oma erinevad alamsüsteemid, kaamerasüsteem on üks nendest, teine on seal. Keskne arvuti, kolmas on kommunikatsioonisüsteem, siis on toitesüsteem ja nii edasi. Et need kõik on nii-öelda kokku seotud, ehk siis meie kaamerast tüüpiliselt läheb välja siis kesksesse arvutussüsteemi, kust hiljem läheb kommunikatsioonisüsteemi, mis siis. Saadab info edasi, et meie pool on siis ainult see kaamerasüsteem, mis annab vastavat väljundit ja saadab siis info.

Te olete päris pikalt ise tegutsenud juba, räägime need suuremused olnud ära, kuidas, kuidas te seda asja testinud olete, testite olete saanud või kus kohas me juba näeme siis nagu teete eelaudatud pilti?

Jaa, absoluutselt, võtame algusest kaks tuhat kolmteist, kui firma sai loodud, enne seda mina ja teised kaasasutajad Jaan Viruga ja tol ajal ka Jaanus Kald. Olime EstCube ühes tiimis ja seal me koos töötasime. Sealt tuli idee, et päris vinge värk, mis EstCube'is tehtud ja loodud on, võtame paar sammu edasi ja lähme siis erinevate alamsüsteemidega, alguses me võtsime. Ka toiteploki süsteemi ja nii edasi, erinevaid CoopSatelliid, EstCube ühe baasilt alamsüsteeme, mis me edasi arendasime. Ja turule tõime, kaks tuhat seitseteist olime Esa pikis, Esa Eesti äriinkubaatoris, kus me siis. Tegelesime ka kaamerasüsteemi edasiarendusega ja näiteks kaks tuhat kakskümmend, kaks tuhat kakskümmend üks olime, saime nii-öelda Maksari, mis on üks suur kosmose ja kaitsetööstuse firma. Nende lepingu sellisel viisil, kus nad lubasid ka konfidentsiaalsuslepingu raames teha. Avalikku marketingi ja lubas endast rääkida, sest kosmoses meil on üheksakümmend viis protsenti klientidest, kes ei luba endast rääkida ja me ei saa teha ägedat marketingi, kus kõik meie ägedad süsteemid on, mis lendudel, missioonidel. Ehk siis Makser oli üks niisugune suur märgiline klient meie jaoks. Praegusel seisul see süsteem, mis me kakskümmend üks aastal Makserile tarnisime. Jõuab kuu peale eelduslikult kahekümne kaheksandal aastal alles. Aga meie süsteemid juba on kuu peal, on teisi missioone ja need lähevad nüüd sinna valdkonda, et kliendid, kes ei luba endast rääkida. Ehk siis täpselt nimetada neid missioone ei saa. Küll aga saab nimetada näiteks ESA missiooni. Nimega Comet Interseptor, ESA ja Jaapani kosmosagentuur koostöös on teinud, ehk siis Opiku instrument, mis on. No näiteks Tartu ju oli välja töötatud disain ja CrystalSpace on siis tootmispartner olnud, et siin sai just see valmis ja sai ka üle antud Tartu Ülikoolile näiteks, et. Et see on võib-olla kiire ülevaade, kui kodukale minna, siis näeb ka seal Talese, Aeros, M.A.G.1 missioone ja nii edasi, et on, on palju erinevaid missioone, kus meie kaamerasüsteem on.

Okei, kui ma õigesti kuulsin, sa ütlesid, et keegi käib kuu peal niimoodi, et mitte keegi ei tea.

Ei ole päris nii, et keegi ei tea, nad meie klient siis, kes eelmine aasta kuu peale jõudis oma süsteemidega, nad ise tegid tugevat marketingi. Aga kui me küsisime, et kuna esimene samm tavaliselt iga kliendi puhul on see, et me allkirjastame konfidentsiaalsuslepingu ja seal on klausel. Et me tohime üksteisest ja meie koostööst rääkida ainult siis, kui mõlema osapoole nõusolek on, siis see klient, kes kuu peale läks, neil me läksime päris suur ja mainekas firma. Läksime tegevjuhini välja ja nad ütlesid, et vabandust, poisid, aga me ei saa teil lubada teha marketingi, te olete üks väga oluline alamsüsteem ja tarneahääl osa meil ja me tahame seda pigem ärisalatusena hoida. Ja seetõttu me ei saa nendest ise rääkida, kuigi nad ise räägivad, eks ole, oma missioonidest loomulikult.

Taavi, mitte ainult meie kuu peal ei käi, tüübid, kellest me ei tea, ma olen kuulnud, et seal tagaküljel ka elavad mingid tüübid, kellest me ei tea, teevad selfisid siin, siin CrystalSpace kaameratega. Aga, Pätris, kuu peale, ütleme mitte kuu peale, vaid üldse kosmosesse on inimkond pürginud, ma arvan vist umbes seitsekümmend aastat. Me oleme lennanud sinna, on ju, viiekümnendatest saadik. Ja hiljem inimestega ja, ja see tundub nagu selline noh, mõnes mõttes nagu küps valdkond või et, et need suured riigid, kes, kes selle asjaga tegelevad. Et ju nad on ikkagi varem ka seal pilti teinud, eks ole, ja arvestad, noh, ma arvan, et need kaamerad on seal kogu aeg küljes olnud ja neil on olnud seitsekümmend aastat oma kaameraid arendada, et no vot, see on nüüd üks selliseid kohti meie saates, kus ma pean küsima, et. Kuidas see on võimalik, et mingid EstClubest tulnud mingid kutid järsku teevad mingisuguse asja, eks ole, mida Nõukogude Liit ja Ameerika ja Prantsusmaa ja Hiina ja Jaapan ja kõik, kes nad on, aga mingite tohutute kogemustega. Et nad ei ole siis nagu teinud ja see ei ole mingi pisikene seib või mutter, et te mõtlesite parema välja, vaid me räägime kaamerast, mis on noh, iseenesest nagu väga keeruline asi. Et, et kuidas see nagu, kuidas see võimalik on, et, et te olete niimoodi või kas seal on mingi konkreetne asi, mis te mõtlesite välja, et oh. Kuulge, teeks nii, on ju, ja sellest sündis innovatsioon või, või on see hoopiski hinnaküsimus, et ei olegi võib-olla paremad kui näiteks mingisugune, ma ei tea, Nikoni kaamera oleks. Aga te olete lihtsalt poole odavamad, sest te olete kolm Tartu kutti või mis, mis see nagu see teie saladus on?

See on väga hea küsimus, esiteks tehnoloogia areneb väga kiiresti kogu aeg, ehk siis öelda päriselt seitsekümmend aastat aega olnud kaameraid arendada, noh, kui me kasutaks tehnoloogiaid oma kaamerasüsteemis, mis on seitsekümmend aastat vanad, siis il Et üks asi on kindlasti see, et meie süsteemid kasutavad võrdlemisi state of the art viimast ja parimat. Ja teine, kõige suurem asi on see, et need kaamerad päriselt töötavad, et meil on, SQ2-ga me saime oma nii-öelda. Vana, vana, vana, vanaema versioonile sellest kaamerast või ühest kaamerast, mis meie portfoolios täna on, saime nii-öelda lennu tausta ja templi külge, et asi päriselt töötab. Aga kaamerasüsteemid, mis meid siis eristavad ja eriliseks teevad, on see, et nad on väiksed. Esiteks, sest et kui kaamera mahub juba ühe kuubiku sisse ühe ühikulise, mis oli EstCube üks, mis on siis niisugune üks liiter piimapaki suurune põhimõtteliselt, siis see on juba suuruse faktor. Mis eristab. Teine asi on ka see, et meil on uued arendused, pidevalt tuleb ka uusi asju teha, et nii-öelda latest and greatest meie puhul ei ole see kaamerasüsteem, mis otseselt SQube'i peal oli. Vaid kõige viimane ja uuem süsteem on ka siis serv arvutusvõimu, võimekusega, ehk siis et compute capable ja seal on ka AI mudeleid, saab sees jooksutada, ehk siis kaamera. Mis ei ole ainult silmad, vaid on silmad ja aju koos, ehk ta suudab seda andmestikku ka jooksvalt läbi arvutada ja sealt oma otsuseid teha. Mis on näiteks väga oluline, praegult erinevaid missioone, mis Maa orbiidile läheb, on just ka disainitud nii, et näiteks teisi satelliite püüda või neid teenindada, nende eluiga pikendada. Mis tähendab suurtel kiirustel teise satelliidi kinnipüüdmist ja siis seal opereerimist robotkätega. Lisaks ka kuu peal on päris palju tegevust suunatud, et seal siis robotitega valmis luua ja panna kuubaasid inimeste sinna jõudmiseks ja nii edasi. Ehk siis igasugune niisugune automaatne ja kiire robootika, mis vajab kiiresti reageerimist ja toimetamist just selle turu niši siis püüdmiseks meie. Kaamerad, mis suudavad kiirelt arvutada ja ka AI-mudeleid jooksutada kaameras endas sees, on väga innovaatilised. Mitte ainult kosmoses, aga tegelikult ka kaitsevaldkonna poole peal, et seal oleme ka droonide poole vaatamas ja toimetamas.

Okei, eestlased on läbi ajaloo teinud väiksed kaameraid, kui mõelda ka meie innovatsiooni peale esimesel sajandil või esimese vabariigi ajal, vabandust. Aga sa ütlesid, et noh, et seitsmekümne aastase vanad tehnoloogiad ei sobi enam. Samas sa ütlesid, et te kaks tuhat kakskümmend üks tarnisite midagi, mis võib-olla jõuab kaks tuhat kakskümmend kaheksa kuule. Noh, ühesõnaga sarjaga noh, ma olen enam kui kindel, et noh, et, et kui sa vaatad täna oma kahe tuhande kahekümne esimese aasta mudelit, mis hetkel on tarnitud ja mis ootab kuulaminekut on ju. Sa tegelikult tahaksid selle ju kohe noh välja vahetada, et issand jumal küll, et see on ju noh täiesti ajast ja arust, et, et miks see tsükkel ikka nii pikk on? Mis ta ei ole päris tervishoidu, on ju, sa pead tegema inimkatseid ja nii edasi, on ju, et noh, et, et miks see tsükkel nii pikk

on? Tsükkel on pikk teatud tüüpi missioonidel, ehk siis tüüpiliselt suurematel siis kosmosebüroodel või agentuuridel, kes oma. Siis süsteeme planeerivad, tsüklid on palju lühemad uue kosmose või new space tüüpi firmadel ja võtame kasvõi Elon Muski, eks ole, et. Et see, mis on arenduses, on võimalus juba mõne kuu või poole aasta pärast üles saata. Ja see, see on nagu see pool. Algselt, kui me makserile tarnisime, siis nende eesmärk oli saata juba kahekümne neljandal aastal. Aga kuna see kosmoseprogramm on väga tihedalt seotud erinevate poliitiliste aspektide ja võimekuste ja võimalustega, siis oleme näinud siin aastate jooksul, et on edasi lükatud ja hetkel eile just kontrollisin, et kahekümne kaheksas aasta on siis see, kus maksarikuu maandur peaks sinna kohale viidama. Nii et seal on nagu need põhjused taga.

Kui mõelda selle asja äripoole peale, eks, et oletame, et kolm kuti teevadki superkaamera kuskil valmis, eks ole, käib mingi tudengisatelliidi peal, lendab, lendab kosmosesse, töötab, arendavad seda edasi, noh, ma arvan, et need tudengisatelliite on mujal ka riikides, et meie oma ei ole maailmas nagu tohutult ainulaadne. Kuidas sa teed selle, ületad selle vahemiku või kuidas sa jõuad sealt selleni, et sa? Leiadki endale päriselt kliendid ja et see päriselt su asjad tunduvadki suurfirmadele sellised, nad panevad selle oma raketile külge. Ja on nõus, on ju, ja ei nõua, et sul oleks kolmkümmend aastat mingit ajalugu, sest nende vaatest on see ka noh, tohutu missioonikriitiline, et kui, kui see kolme kuti jubil nagu katki läheb, on ju. Siis võib kogu missioon olla lörri läinud, sellepärast, et see on meeletult oluline, kas nad ei küsi, et kuule, Pätris, see on tore jutt küll, aga et noh, töö ei ole ju kosmoses käinud, et käige enne kosmoses ära, on ju, või mingi teise missiooniga pikalt kuu peal ja noh, et siis räägime või. Kuidas, kuidas sellise asja müük alguse üldse saab

Riistvara müük kosmoseturule on, on väga keerukas probleem kogu turunduse ja müügi poole pealt, kuidas seda hallata. Ehk siis sealpool, täpselt see, et me EstCube'ist tulimegi, meil oli alamsüsteemid erinevad, mis siis olid. Ennast tõestanud, et tõesti kanderaketiga läks üles ja töötab ja mis tegi SQube ühe väga eriliseks. Tegelikult võrreldes ka teiste kasvõi tudengisatelliidi projektide ja süsteemidega, mis üle maailma ju tegelikult tehakse, oli see, et kõik alamsüsteemid olid disainitud ja arendatud meie enda tudengite poolt siinsamas Eestis. Et meie klientideks on ka erinevaid tudengisatelliidi projekte, kus tegelikult siis võetakse erinevad komponendid ja alamsüsteemid ostetakse sisse ja siis seal üks, kaks võib-olla võtmealamsüsteemi on see, mida ise arendatakse ja mis peale pannakse. Ehk siis selles suhtes kindlasti võib väita, et Esqube üks oli eriline tudengisatelliidi projekt, kus kõik tehti nii-öelda majas sees ja ise. Teine asi on ka see nii-öelda turul olemise pikkus ja kvaliteet, mis seal taga on võimalik näidata, mida on võrdlemisi keeruline, kui sa ei saa enamus kliente nimetada ja referentsi anda, aga seal on erinevaid viise, kuidas siiski seda teha saab. Ehk siis, kui me olime esimesed viis aastat opereerinud, siis loomulikult suured tegijad, AirBast Hales, OAHP, Maksar ja nii edasi. Meid ei võtnud tõsiselt, sest tüüpiline detarne protsess on see, et keegi ei eelda, et pärast tellimuse sissepanekut. Aasta jooksul sulla midagi tarnitakse, sellele eelneb veel kuskil aasta aega läbirääkimisi erinevates tehnilistes aspektides, et kindlaks teha, et tõesti see süsteem on see, mis on vajalik ja vastu peab. Ja siis pärast tarnimist on see integreerimisperiood kuskil pool aastat kuni aasta, kui mitte rohkem suuremate süsteemide puhul ja siis oodatakse seda nii-öelda ülesminekut, ehk siis kui me vaatame seda, kuidas meil Maksari. Kogu müügiprotsess läks, oli aasta aega läbirääkimisi, siis toimus müük, siis oli poole aasta jooksul tarne ja noh, nüüd me ootame seda kakskümmend kaheksa aastat, eks ole. Ehk siis, kui sul on firma olnud väljas oma toodetega just riistvara poole pealt vähem kui viis aastat, siis ongi teda raske tõsiselt võtta. Sest et ta pole ühte nii-öelda satelliidi elutsüklitki seal üleval olnud. Ehk siis meile andis niisuguse raketistardi EstQube ühe referents, mis me saime teha. Ja kuidas suur ettevõtetele näidata ja tõestada, et sa oled hea, noh, esiteks väga head referentsid, mida alati küsitakse ja tuleb välja tuua, aga teine pool on ka kogu tehniline kompetents, et see dokumentatsioon, analüüsid. Termoanalüüsid, radiatsioonitestid samamoodi, vibrašoki, termovaakuum EMC, ehk siis erinevad kõik elektromagnetilised testid ja nii edasi, et seal on terve posu paberimajandust ka tehniliselt poolelt, mis on vaja pakkuda ja läbi närida. Ja suutes seda kõike teha, siis sa saad ka kliendile müüa.

Okei, aga ma mõtlen, et mahud noh, kokkuvõttes ega neid kuundureid ju noh, tuhandetes ei ole, eks, ja satelliite küll on tuhandetes, aga. Ja, ja noh, tõenäoliselt ka drooni business tulevikus on, on väga, väga potentsiaalikas, aga ma just mõtlen pigem seda, et noh, müüd selle kuunduri mooduli ära, on ju, et noh, üks kaamera, noh, vaevalt võtate miljon maksama, on ju, noh. Tõenäoliselt maksab, ma ei tea, mõnikümmend tuhat, võib-olla sada tuhat on ju, et saab, sa pead nagu ettevõtet jooksutama, palkasid maksma ja nii edasi, on ju, et. Et kuidas see business üldse nagu, ühesõnaga kui hea see business üldse on? Et mis käibed on või palju sa rääkida saad, on ju, aga et tõenäoliselt majandusest arv on avalik, aga, aga et, et mahu mõttes, kui suur see business on üldse?

See business on, ma ütleks, kosmose business kaamera riistvara poole pealt on keskmise mahuga. Selle poolelt, et jah, tõesti majandusaasta aruanded on, on nähtavad, eelmise aasta kakskümmend viis aasta siis käive oli sinna natukene alla kahe miljoni meil firmal. Me oleme tarninud päris palju kaameraid orbiidil, suurusjärgus kakssada, ehk siis. Business käib, käib rahulikult, loomulikult nagu iga äri majandamisel, tuleb finantsse väga hoolikalt vaadata ja inimeste palkamist. Hetkel me oleme võrdlemisi väikefirma, meid on neliteist inimest ja samas me oleme kasvutrendil. Et me oleme ka osa ESA Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikidest ja seal erinevate projektidega ka tegeleme ja nii edasi, et meil on niisugune õnnestunud selle kolmeteist aasta opereerimise jooksul päris värvikas portfoolio ja kliente ja korduvikliente endale teha, et me ei opereeri ainult mingite või projektide baasilt, vaid meil on erasektoris täiesti kliente, kes ikka jälle tulevad ja tellivad. Ehk siis see on, see on see, kuhu me tänaseks päevaks jõudnud oleme. Nüüd kuna meie uusim kaamerasüsteem, mis on siis see tark kaamerasüsteem, mis suudab otse kaameras jooksutada AI mudeleid ja teha tuvastust kiiresti reaalajas. See on ennast tõestanud ja näidanud ka, et siis kaitsevaldkonnas ja droonisüsteemidel on, on väga pädev ja see turg, ma ütleks, on suur, kuhu me siis astumas.

Mina olen selle teemaga natuke tegelenud, eks, ja noh, peamine asi on, kui sa ei taha panna, sul on, ütleme niimoodi, et hetkel sa saadad ka, noh, kroone teele suure kaabli rulliga. Sellepärast, et muidu rooli segatakse ja ta nii-öelda jammitakse ära ja, ja, ja mis tähendab seda, et paned suure kaabli rulli alla, siis kohe väheneb lennu kaugus. Väheneb ka selle lõhkeaine hulk, mis on rooli hülgiselt pean, paigutada on ju. Sest kaabli rullist saaks lahti, teekaamera abil oleks kohe nagu nii palju paremad, ehk siis ma näen kohe vajadust sellise asja noh leiutamiseks, ehk siis noh. Lihtsas keeles, inimene viib drooni tsooni ja pärast seal tsoonis ta otsib ise oma sihtmärgi teie kaamera abil, eks, et noh, see oleks nagu see nii-öelda ideaalne koht toimija ja, ja lahendus, et kui kaugel te sellest lahendusest tänaseks olete juba, on see juba testitud, on see juba ukrainlastele kasutada?

Me oleme sellega päris kaugel, esimesi teste nii-öelda esimese prototüübiga me tegime. Eelmine aasta, kaks tuhat kakskümmend viis, seal oli päris mitu erinevat lendu, nii ise võtsime droonisüsteemid, käisime lendamas ja testimas, kui ka oli integreerijaid droonitootjaid, kes seda tegid. Ukrainlaste kätte jõuab see nüüd kuskil kuu aja pärast, et ta on, on täitsa värskelt ahjust välja tulnud ja sellega me toimetame, et seal asjad liiguvad kiiresti ja vajadus on suur.

Kuidas see kosmose ja drooni maailm kokku läheb, et eriti kui me vaatame neid militaardroone ja noh, seal väga palju räägitakse nii ukrainlaste kui venelaste puhul, et edu võti oli lihtsalt see lihtsus ja odavus, eks. Et me oleme siin näinud droone, mis on mingisugusest plastik, plastik nagu vannitoa torust kokku pandud põhimõtteliselt, et toru on kere ja muud asjad sinna külge. Kõik on megastandardne. Isegi noh, mingisugused tiivakesed asjad, mis sinna külge lähevad, kõik on sama, sama, sama on ju, kõik, kõik on lihtne teha, lihtne asendada ja nüüd teie tulete kosmosekaameraga, on ju. Et, et kas, kas see kaamera ise peab ka muutuma noh, sellisest nagu radikaalselt lihtsaks või noh, mõnes mõttes ma arvan, et või tundub, et kui minna kuhugi. Aliekspressi ja võtta sealt nagu kõige odavam, enam-vähem okei kvaliteediga mobiilikaamera silme, kütta see sellele droonile külge, et see on nagu okei. Sest hind, hind, hind või me räägime mingisugustest muudest, noh, droonidest hoopiski teie kaamerate puhul, kuhu tulebki panna kümneid tuhandeid või võib-olla rohkem maksvad kaamerad.

Väga hea küsimus, selle poole pealt on, oleme näinud ja ka ise Ukrainas käinud siin aasta aega tagasi, et esiteks neil on vaja kõike, mida on võimalik saada. Alustades nendest odavatest süsteemidest kuni ka luuredroonideni ja kaldimate süsteemideni välja. Ehk siis, kuhu meie kaamerasüsteem seal positsioneerub, on siis jah, tõesti mitte need mõnesaja eurosed FPV droonid, vaid tiba kallimad, mis teevad suuremaid strateegilisi samme või taktikalise missiooni taseme seal natukene kõrgemal üleval. Ehk siis seal meie kaamerasüsteemid, nad jah, tõesti ei ole kosmoose hinnaga, vaid on militaarhinnaga ja seal väga lihtne näide on, kuidas need hinnad erinevad ja miks nad erinevad, on kas või see, et sensorisüsteem, mida me kasutame. Tarnijatel on siis erinevaid komponentide tasemeid, mis on vastavalt kvalifitseeritud või läbi testitud. Kui me räägime militaartaseme, ehk siis seal nendest nendeks tasemeteks tavaliselt on, kui nii-öelda ülemist otsa vaadata, on autotööstuse jaoks, militaartööstuse jaoks ja siis on kosmosetööstuse jaoks. Militaartööstuse jaoks sensor maksab ütleme kuskil suurusjärgus näiteks kaheksasada eurot. Siis kosmose jaoks sama sensor, sama tükk, aga mis on lihtsalt läbi kvalifitseeritud ja tehtud kindlaks, et nüüd sellest tootmiskogusest kosmose kvaliteedile vastavad. Need kümme sensorit võib-olla näiteks siis see kvalifikatsiooniprotsess ja kõik seal taga tähendab seda, et kosmosekaamerasüsteemi jaoks sama sensor samale süsteemile maksab kaksteist tuhat. Ehk siis rohkem kui kümme korda kallim, eks ole. Samas arhitektuur on sama, meie disainid on samad, meie tarkvara, mida me saame jooksutada, on sama. Ehk siis tulles kosmosest militaari poole peale, on meie jaoks asjad lihtsamalt. Lisaks ei ole meil termovaakuum kambertsükleid vaja jooksutada, radiatsioonikindlust tagada ja nii edasi. Ehk siis selline tark disain ja tootearendus on võimaldanud meil hinnas kõvasti alla tulla ja samas tagada, et süsteem on olemas ja tagasiside, mis me ka Ukrainast oleme saanud ja kuulnud. On see, et Hiina komponendid on küll odavalt ja laialt kättesaadavad, aga nende töö. Kindlus ei ole see, mida vaja on. Kuumenevalt üle, ei tööta suvalistel hetkedel ja nii edasi. Ehk siis iga, iga missioon ja iga lend nende jaoks on kriitiline. Ehk siis seal läheb ka kogu see arvutus, et kui kümme drooni ja neist üks võib-olla töötab ja iga drooni hind on suurusjärku tuhat euri, siis võib-olla üks droon, mis. Käib mitu korda edasi-tagasi ja maksab kümme tuhat pluss, siis see on ilmselgelt mõistlikum.

Okei, aga ma ütlen, et kui see nüüd asi hakkab teil päriselt tööle ja ukrainlastele meeldib, siis sa pead hakkama kiiresti skaleerima, ehk siis sul on vaja hakata tootma neid oluliselt kiiremas tempos, kus sa praegu oled teinud. Oled sa selleks valmis üldse, olen läbi mõelnud, kas selleks on vaja mingit uut lavapinda, kus hakata seadmeid üles seadma või noh ühesõnaga, et, et mis siis saab, kui hakkab hästi minema nüüd?

Jah, absoluutselt, oleks võrdlemisi võhiklik, mitte niisuguste asjade peale ette ja läbi mõelda, me oleme selleks valmis. See on nii-öelda vesi meie veskile. Ehk siis, kui me sinna jõuame, see on ainult hea probleem, millega tegeleda. Me juba oleme laienenud ja suurendanud oma tiimi, oma tootmis. Protsessides oma tarneahelas oleme teinud kindlaks, et meil on võimalik skaleerida ennast suurema masstootmise peale, et siis turunõudlusele vastata. Nii et see, see on tegelikult ka see suund, mille poole me pürgime ja kuhu me oleme liikumas.

Kas kui palju, kui palju see drooni asi mõjutab seda, mis kosmoses toimub? Ehk mingil hetkel oli tunne, et, et no kõik riigid ja, ja rääkisid sellest, et meil peaks olema ikkagi mingi ka mingi oma satelliit või saadame sinna üles ja, ja meil on oma silmad ja oma pildid sellest, mis toimub ükskõik noh, kas või näiteks turvatingimusteks või võib-olla ka mingiks tsiviilkasutuseks. Jälgime seda, jälgime toda, teeme pilte ja nüüd järsku on droonid nagu peale lennanud, et kas, kas on mõtet üldse nii kõrgele minna, et kui meil on vaja, et vaadata, kas mets kasvab või kus vaenlane luurab, et lendame drooniga üle, noh, on tunduvalt odavam, tunduvalt lihtsam, et ei hakka satelliiti nagu tegema. Et mis see selline satelliidi ja äri ja, või ütleme satelliidi asja ja drooni asja suhe omavahel praegu on?

Ma ütleks, et üks süsteem täiendab teist, ehk siis satelliidi peale sa võid hetkel veel võrdlemisi kindel olla, kuigi nagu eelnevalt mainitud, siis tehakse satelliidisüsteeme, mis on võimelised teisi satelliite kinni püüdma, mis koostööd ei tee ja ka nendega manipuleerima. Aga satelliitpildid ja satelliitkommunikatsioon kindlasti on vajalik, et näha ja minna sinna, kuhu võib-olla antud hetkel droonidega on keeruline või kus droonid on ohustatud, iga missioon ei pruugi olla edukas ja nii edasi. Ehk siis selle poole pealt ma ütleks, et need on üksteist täiendavad süsteemid kindlasti rahuajal ja kui. Ei ole GPS-i segamisi ja muid asju piirialadel, siis droonidega saab väga palju ära teha, et see, see on kindel värk. Küll aga jällegi üks süsteem täiendab teist ja droonide lendamine ja lennutamine nõuab ju pidevalt ka inimesi sinna taha, kes nad kohale viivad, vahepeal akusi laevad, kõige selle poole ka toimetavad, ehk siis see nii-öelda. Inimressursi vajadus, kui sa tahad droonidega metsaseiret pidevalt teha, on palju suurem, kui sul on satelliit, mis mitu korda päevas regulaarselt üle lendab ja info pidevalt talletab ja on analüüsimiseks olemas ja valmis. Et kui vaadata kas või riikide erinevaid panuseid ja suunda, et kas siis võetakse. Troonitööstuse poole või siis kosmosetööstuse poole, siis minu arust Saksamaa on väga hea näide, kes eelmise aasta lõpus tuli välja siis sellega, et nad kosmosesüsteemidesse. Nüüd panustavad siseriiklikult ise, mitte siis osana Euroopa kosmoseagentuurist, vaid. DLR, Saksa kosmoseagentuur, kuskil nelikümmend miljardit, et välja ehitada enda satelliitside. Ja siis seirevõimekusi ja võimalusi. Ehk siis see on väga hästi illustreeriv, et ei mõelda ainult, et droonid nüüd lahendavad kõik või kõike saab teha droonidega. Vaid väga suur pool on ka sellel, et satelliitidega asju oleks võimalik läbi ja viia.

Mis siin Eesti võimalused on, kas, kas sa nagu kujutad ette või? Kas meil oleks võimalik, et saadame ise mingisugune kolmkümmend sellist kaameratega varustatud tudengisatelliiti sinna üles, on ju. Ja, ja noh, siis saame, saame omale selle jälgimisvõimekuse, et, et ilma, et me peaks neid pilte ühe või teise mingi suure firma käest sisse ostma või, või sõltuma sellest, kas nad tahavad meile müüa või mitte. Ühesõnaga, et kas, kas ühe koma kolme miljoni elanikuga riigil on, oleks ka võimalik olla selline oma, oma kosmoseaparatuuriga mingisugune, mingisugune tegelane?

Jah, absoluutselt, teha enda satelliitide siis nii-öelda pilv mõnes mõttes või konstellatsioon on täiesti võimalik, need süsteemid tänapäeval ei ole enam ulme kallid, et oleneb prioriteetidest. Ehk siis tõesti, üks võimalus on kas riigina ise seda teha ja seda opereerima hakata ja sellega toimetada. Aga teine võimalus on teha seda läbi koostöö Euroopa kosmosagentuuriga. Et olles Euroopa kosmosagentuuri liikmesriige, siis seal tegelikult on erinevaid projekte ka kaitsetööstuse poole peal viimane aasta nüüd käima lükatud, kus on Eestil võimalik anda oma panus ja olla siis konsortsiumites, kes taolisi võimekusi välja arendavad. Ja kuna Eesti riik saab sinna panustada ja nendes asjades kaasa lüüa, siis sellega lepinguliselt tekib ka võime, võimalus ja ligipääs sellele võimekusele, mis siis suurema konsortsiumi, suurema rahaga on võimalik luua. Ehk siis see on selline Euroopa kosmoseagentuuri poolne võimalus sellist, sellist viisi minna.

Sa rääkisin mitu korda, Pätris, tudengisatelliidist ja sellest, kuidas te olete sealt välja kasvanud ja, ja ma hakkasin mõtlema, et meil on teine selline edukas projekt, on ju tudengivormel, eks ole, kus ta on ka igasuguseid idufirmasid välja kasvanud ja, ja Eesti elu rikastanud, rikastanud, et kogu see Kristjan Maruste seltskond ja, ja, ja tegelikult meil, meil on neid veel, et kui palju. Kui palju teil see satelliidi ja EstCube'i ja võib-olla mõne muu satelliidi launch'idest on veel Eestisse ettevõtteid nagu tekkinud, on sul nimetada või te olete ainus?

Ei, me ei ole kindlasti ainus, on näiteks selline firma nagu KAPACeta, kes on ka siinsamas Tartus. Neid on veel terve posu erinevaid ja nii edasi, et tudengisatelliidi projekt, tudengivormeli projekt, ka tudengiraketi projekt, mis eelmine aasta, kui ma õigesti mäletan, käima sai lükatud. Et need on, need on väga head algatused, kus tulevad noored talendid kokku ja ettevõtlikud inimesed ja spetsialistid, kellest siis hiljem võib taolisi edulugusid kuulda. Et see on, see on kindlasti ka Eesti nii kosmosetööstuse taaskäivitamiseks EstCube1, aga ka sealt edasi, nii et neid firmasid on kuskil kahe käe näppudel ja natuke peale võib-olla üles lugeda, et neid on toimetamas üksjagu. Kas siis riistvara poole peal, tarkvara poole peal, aga kindlasti ka väga head tööd on teinud Tartu ja Tallinna sünergias Eesti siis kosmo, Euroopa kosmoseagentuuri ärikiirendi. Kus nad võtavad ka iga aasta terve posu erinevaid firmasid vastu ja sealt neid aitavad edasi minna. Et see on ka kindlasti teine koht, millal tasub silma peal hoida.

Kui nüüd mõni saatekuulaja mõtleb, et ta tahaks näha, et mis, no mis pilti see CrystalSpace'i kaamera siis teeb, kas kuskil, kas sa oskad neid kuhugi suunata, kus oleks avalikult üleval üks väga ilus pilt, mille, mille on teinud Eesti kaamera?

Jah, kui meie kodulehele minna, siis sealt peaks saama ligi näiteks Thales Airos MH1 missiooni. Lehele või siis guugeldada Airos MH1 ja seal on juba pildid näha, mis nad natuke rohkem kui aasta aega tagasi tegid meie kaamerasüsteemiga. Ehk siis Maa orbiidilt, niisugused ilusad võtted Maast ja neid võib sealt näha täitsa, jah.

Nii et kõik, mis selle MH ajaga on, MH pildid on siis kõik, kõik teie tehtud pildid, teie, teie tehnika tehtud pildid.

Ja, need on, need on meie tehnika tehtud pildid ja nende puhul on niisugune hea referents klient, kes ametlikult ja avalikult neid pilte ka üles paneb. Et tihtipeale juhtub ka olema see, et kliendid, kes meie kaamerasüsteeme kasutavad, teevad ise äri nende piltide pealt, mis noh teevad, ehk siis, kui on natukene kõrgema resolutsiooniga pildid Maast teatud regioonidest, siis. On neil oma ärimudel seal taga, et seetõttu ei ole tihti ka nii-öelda ametlikult ja avalikult saadaval. Ja jällegi sinna me jookseme selle konfidentsiaalsuslepingu otsa, mis tihtipeale ei luba nimetada neid kliente, kes võib-olla isegi mingi näidispildi on pannud kuhugi üles.

Ma saan aru, et Eesti maksab iga aasta tegelikult ju mingit liikmemaksu kosmoseagentuurile või selle kosmoseprogrammile, et ma isegi mäletan kuskil. Rohkem kümme aastat tagasi oli teemaks see, et kui oli vaja kärpida, et noh, äkki peaks selle ära kärpima, et, et noh, mis me ikka saame, mis kosmoseriik me ikka oleme, aga ilmselgelt teie ja need teised ettevõtted on väga hea näide sellest, et. Tasub olla selliste liikumiste liial, tasub maksta seda aastamaksu, isegi kui see on päris suur, sest kokkuvõttes tuleb see raha nagu ettevõtetest maksudena tagasi. Et, kuidas sina seda näed?

Jaa, absoluutselt, kui ma õigesti mäletan, siis Eesti nii-öelda liikmemaks seal, mis me oleme siga-aastaselt panustanud, on suurusjärgus kümme miljonit. Ehk siis kuidas Euroopa kosmosagentuur toimib, on see, et. Euroopa kosmosagentuur peab ostma siis tooteid või teenuseid vastava liikmesriigi poolt tagasi ja selles summas, kus nad panustavad, ehk siis see kümme miljonit, mis Eesti justkui liikmemaksu maksab, tuleb otse siis Eesti firmadele, kes Euroopa kosmosagentuuri projektidega tegelevad. Ehk siis see toob, tuleb otseselt tagasi sellesse, et meil on esiteks projekte võimalust ja võimekust kõige sellega tegeleda. Aga ka lisaks lisandväärtust luua ja saada ka Euroopa kosmosoagentuuri erinevatest missioonidest ise nii-öelda kasu ja, ja nagu ma mainisin eelnevalt, kas või see kaitse. Maapiltide kui ka kommunikatsioonisatelliitide süsteem, mis on plaanis, siis seal olles liige sellest konsortsiumist, saab Eestiga ligipääsu otse nendele võimekustele.

Hea küll, meie saateaeg on läbi, oli väga põnev kuulda, vahelduseks maa peal teha asjadele ka kosmosest. Aitäh, Pätris ja aitäh, CrystalSpace, me soovime teile edu ja me vaatame teie pilte. Ma olen otsingus, ma leian mõne desktopi taustapildi nüüd, mis on ikkagi Eesti kaameraga tehtud ja panen selle endale üleskutse, siis võiksid kõik seda teha. Meie oleme tagasi Taaviga nädala aja pärast, nii et kuulmiseni.