Sellise asja, see asi kõik kõlab nagu ütleme, ütleme noh, nagu mingi eelversioon üht inkubaatorist või ütleme, ütleme lihtsalt üks mingi teine tuletis inkubaatorist, et. Ja inkubaatorid ikkagi ajaliselt elasid selle pealt, et nad võtsid nendest start-up'idest osalust ja siis nad lootsid, et noh, mõni start-up'ist ikkagi kasvab ja läheb suureks ja siis neil on noh, kogu maailm on nende, eks, et, et see oligi nagu mõnes mõttes majandusmudel. Et siin noh, kokkuvõttes sa võid õhinapõhiselt ju mingi pool aastat midagi teha, eks, võib-olla isegi aasta, eks, aga kuskil peab ikkagi lööma sisse see majandusmudel, et. Et see asi peab hakkama nendele, kes on investeerinud või kes seal töötavad, noh kuskil peab see raha tulema, eks ikkagi, et. Mul jääb see pool praegu natuke segaseks, et kust kohast teie raha lõpuks tulema hakkab, et okei, praegu paneb õhinaga veel pool aastat, on ju, aga, aga, aga kust teie palgaraha tuleb?
Mina olen teinud ettevõtteid üheksateistkümnendast eluaastast saadik, noh, Vartsi saab peaaegu kolmkümmend aastat. Ja sellel teekonnal ma olen näinud, et ettevõtjad on ikkagi üks teatav liik ja üks iseloomuomadus, mida ma isegi, ma arvan, et paljud ettevõtjad, kui nad seda kuulavad, ütlevad, ei, mul seda ei ole, on ju, aga on nahhaalsus. Ja nahaalsus, ühesõnaga ükskõik millisel viisil liikuda oma eesmärkide poole, saavutama eesmärgid ja tihti see nahaalsus isegi ei väljendu mingis noh, mingites kriminaalses või, või selles tahtlikus, ütleme niimoodi. Kus ma nagu ütlen siis, et nad ei, nagu isegi mõtte, et nad võib-olla tegid kellelegi haiget või, või nad noh, ühesõnaga. Nemad noh, nende see kinnisitee või, või liikumise suund, ma räägin just edukatest ettevõtetest. Et nad on sihikindlad ja sellega nad lähevad nagu noh, ühesõnaga tank läbi, läbi rukki on ju, et ja keegi saab alti pihta. Ja, ja siis ma olen nagu vaadelnud kõiki nende aastate jooksul erinevaid organisatsioone ka enda omasid ja, ja, ja mismoodi need kasvavad, liiguvad, ma ise kindlasti olen samamoodi nahhaalne, ma üldse ei aita, et ma ei ole nahhaalne, olen, et. Ja, ja üks asi, noh, kui sa saad juba vanemaks kogenumaks, sa vaatad, et okei, et kuidas noh, teha nagu see, et sa saavutad oma eesmärke nii, et sa teed vähem kellelegi haiget ja, ja kuidas ma ütlengi siis. Vastupidi, noh, oled tänulik selle eest, et selle teekonna need inimesed sind on ju aidanud, eks, et pead nende panuseid meeles ja nii edasi, eks. Kuidas sellel uuel põlvkonnul praegu on, et, et kas see community, noh, tihti ka needsamad. Inkubaatorid või community'd mõnes mõttes on sellised, et sul on nagu mõned nahaalid, kes noh, kokkuvõttes ongi need ettevõtjad, need on ühiskonnas, noh, neli kuni viis protsenti. Ja ülejäänud on niisugused nagu noh, ma ei taha öelda, et ullikesed, on ju, aga ongi noh, et noh, tore on ju, lähme mängin pudelit ja teeme koos häkatone ja nii edasi, on ju. Aga lõpuks, kui see nahhaal on saanud oma asjal nagu jalad alla, on ju, siis me oleme kõik meelest läinud ja, ja on ju, et noh, kuigi ütleme niimoodi, et tänu meile sa võib-olla et sa saidki jalad alla, eks, on ju. Et, et kuidas seda nagu vältida või, või, või kas see ei ole üldse nagu probleem või see ongi nagu normaalsus, et noh, võtame ajaloos samasugused näited kui te olete Steve Jobsi elu lugu või mis iganes, et noh. Need on näited täis, kuidas ta tegelikult unustab ära neid inimesi, kes, kes noh, olid väga olulised selle, sellel teekonnal.