Loomu, loomult optimist, et hakkame siis kuskilt otsast pihta, et objektiivselt võttes meil on neli korda väiksem piir Venemaa kui Soomes. Aga Soome investeeritakse, noh, me oleme mõlemad NATO liikmed, mõlemad EU liikmed, Soome investeeritakse, investeeringud tulevad, meile mitte. Nii, noh, lihtsalt objektiivselt. Teine asi, et meil on, me, me nagu, meil on mingi rahvuslik sport enda saavutusi varjata. Ja vigasid võimendada, et see on kuidagi nagu käinud kaasas, et kui midagi on halvasti, no kindlasti see müüb, eks ju, ma saan aru, aga, aga et noh, me oleme objektiivselt väga palju saavutanud, meie nagu heaolu on täna oluliselt paremas kohas, kus ta noh, me elame paremini kui ealeski varem. Ja et noh, meil on kindla peale, meil on statistikad, muuseas noh, kõige, seesama absoluutne suhteline vaesus, et suhteline, kui sa arvutad seda mingisse noh keskmisesse palka, et noh, ma ei tea, et ma, ma ei ole majandusteoreetikaga, et noh, kindlasti on olemas paremaid väljendeid või noh, teine asi, mis mulle ei meeldi, on see. SKT ostu pariteega korrutades, et noh, lõppude lõpuks, et noh, see on näidanud, et kümneid aastaid juba leedukad elavad paremini kui meie. Aga siis, kui me Berliinis kokku saame, siis meie keskmise palga eest sa saad osta kolm õlut ja nemad saavad kaks, noh, noh, ei mahu pähe, et noh, et tegelikult. Objektiivselt meil läheb hästi, aga meil on mingi rahvuslik sport seda kõike nagu varjata ja noh. Mõelda, et noh, et, et aga tegelikult saaks ju veel paremini, no muidugi saab, aga noh, et, et tegelikult võiks nagu, noh, korra nag Olla nagu noh, ma ei ütelda rahul sellega, aga noh, et hinnata nagu adekvaatselt. Nüüd seesama viimaste aastate majanduslangus, mida on näidatud no eriti minu meelest poliitilises konjunktuuris nagu, nagu ülihalva asjana. Et majanduslangust mõõdame reaalses SKT, see reaalne SKT on siis nagu ettevõtete ja inimeste numbrid korrigeerituna inflatsiooniga. Ja kuidas seda inflatsiooni arvutatakse, on müstikaga Keskpanga suurimatele ekspertidele ja nüüd hiljuti tuli välja, et arvutasimegi natuke valesti. Ehk siis, et objektiivselt meie majandusel ei ole läinud nii halvasti kui meie, meie siis reaalne SKT, ehk inflatsiooniga korrigeeritud SKT, ehk see üks number, millest keegi aru ei saa, kõik räägivad. Et kui see on läinud, aga noh, sellel mündil on ka teine tahk, on see, et, et kui meil nüüd hakkab väidetavalt minema palju paremini, et noh. Noh, võib-olla number on parem, aga ega inimesed seda ei tunne. Ja see, et meil majanduses ei ole läinud väga halvasti, seda näitab ikkagi nominaalse SKT pidev kasv kombineerituna palgakasvu ja kombineerituna suhteliselt madala tööpuudusega. Et ikkagi noh, need, need, need nagu need on need objektiivsed asjaolud, mis Eestis on tegelikult hästi. Ja nüüd, kui ma olen selle ära öelnud, ma tean, et meil on tegelikult on regionaalne probleem. Et meil võib hästi minna Tallinnas ja Harjumaal ja, ja noh, Kagu-Eestis ei lähe objektiivselt hästi, et seal ei ole töökohti, seal ei ole seda, ta ei saa osa sellest Eesti keskmisest majandusest. Ja siis meil on, meil on noh, päriselt on probleem. Nüüd see oli niisugune üks asi, et noh, tea, kus me, et termomeet, mis on keskmine temperatuur haiglas, et noh, ütleme selle rääkisime natuke selgemaks, et minu arust ei ole asjad nii halvasti ja me ei peaks ennast nagu halvemaks kogu aeg mõtlema. Ja, ja miks see nagu oluline on, kui me nagu ka kuuleme meediast pidevalt noh, halbu uudiseid, noh, nii majanduse või, või siis julgeoleku või, või noh, ütleme siis nagu sõjateemadel. Et ega investeerimisotsused ei ole ju sellised, et, et ma noh, Taavi tuleb hommikul läheb kontorisse, mõtleb, mul on siin raha. Näed, siin on investeerimisettepanek, siin on signaaltuled, ma olen välja arutanud, mul on viis asja, mida ma jälgin, kõik viis signaaltuld on tumerohelised ja investeerimisotsus. No ei ole ju, reaalne elu on selline, et sul mõned on punased, mõned on rohelised ja siis sa oled seal kuskil keskel. Et kas teen otsuse või mitte, noh, niisugune nelikümmend viis, viiskümmend viis või nelikümmend üheksa, viiskümmend üheksa või nelikümmend kuuskümmend, aga noh, niimoodi. Ja nüüd ma kogu aeg saan peale nagu uudisvoogu, et, et kõik on õudselt halvasti. Siis uskuge mind, viiskümmend üks kukub neljakümne üheksaks, otsust ei tule. Ja noh, seda ma olen nagu sada korda öelnud, et, et me oma majanduslang Igasugune investeering on hea, on ühemõtteliselt hea, mis loob väärtust. Ja nüüd noh, mulle saab nii-öelda kinni karata, et noh, need investeeringud, mis rikuvad keskkonda, ei ole head. Muidugi noh, me ju noh, selles mõttes kõik on nagu kõik saavad aru, et ikka kui sa täna teed investeerimisotsuse, siis sa ju ei tee nagu otsuseid, mis. Mis kellegi nagu huvisid või kuidagiviisi tallavad või noh, sa ei taha meelega kellelegi halba nende asjadega, okei, võib-olla kui sa teed. Nende laskemoontehase, siis sa äkki tahad kellegile halba lõpuks, kui sa toodang kasutusse läheb, aga, aga noh, see selleks. Ehk siis, et. Me peame, me, me, me nagu majanduse noh, kasv või areng, see sõna kasv on ka võib-olla, sest see viib mingi sellisele tasaarengu narratiivile, et noh, lõpmatuseni ei saa kasvada. Noh, kuigi ma, ma arvan, et see konstruktsioon, kuidas me seda mõõdame, saab ka lõpmatuseni kasvada. Sest me noh, tootestame ära järjest järgmisi väärtusahelaid ja noh, siis lõppude lõpuks see, see kasv on noh, juba viimased ju aastakümned olnud virtuaalvääringus, eks ju. Nii, aga, aga, aga, aga tagasi, et me peame ennast ise välja investeerima. Nüüd on küsimus, mis sa Hendrik küsisid, eks ju, et, et, et noh, kas seda teeme meie või noh, välisinvestorid või, või kes? Ja noh, ma, ma julgeks arvata, et ikkagi. Et esiteks ei ole olu, esiteks see narratiiv, et meil on vaja püüda välisinvestoreid, võtame selle, ahah, meil on vaja püüda investoreid. Ja meil on täna kaks noh, niisugust nagu head trendi või noh, ühesõnaga kaks nagu megatrendi, üks on see, et, et esimese generatsiooni ettevõtjad hakkavad pensionile minema, annavad vara üle. Ja teine on see, et meil on ikkagi ülitugev start-upi kogukond, kus on ka raha ja noh, see on akumuleerunud rikkust, mida on tegelikult ka siis kasutatud välisinvestorite väljaostuks ja nii edasi, et noh, ütleme investeerimismuskel on olemas. Kui vähegi nagu sentiment oleks parem, ju siis investeeritakse. Välisinvesteeringute kaasamine on täpselt see, et, et ega noh, me, me ei pea seda kõike ise tegema. Ja seal on ka teatud turvalisuse aspekt, et, et me ei pea seda nagu kõike ise tegema, et noh, tore oleks, kui teised tuleks ka. Et noh, me, meie ju investorid lähevad ka teistesse riikidesse ja noh, ütleme kõvemat, kõvemad ettevõtted võib nimetada, ühesõnaga on tagurpidi, et nimeta riike, kus neid ei ole, on ju.