[🔒] DELFI MAKSUMÜÜR —
Kuula Delfi Taskus — meie arhiivis on 589 vanemat saadet, mis on vabalt kuulatavad.
Jah, meie küsitlus on, ei ole mingi selline avalik veebiküsitlus, kus kõik võivad minna ja linnukesi laduda. Vaid see on isiklikult otseselt nendele inimestele saadetud link, kes investeerimisega tegelevad, kes, kelle käes on otsused näiteks fondides või kes on tuntumad, aktiivsemad ingelinvestorid, üksikisikud. Ehk ma arvan, et see mingis mõttes katvus on päris hea ja me saame just nende päri, päris nagu nii-öelda päästikule vajutajate. seisukohti siin juurde, nii ja eesti kui inglisekeelsetelt vastajatelt, sest meil siin tegutseb Leedu ja Soome ja ma ei tea vist ka laiemalt mingid inimesed, me ainult ise ei investeeri. Et neid inimesi, kes Eesti turgu teavad, on rohkem. Kui ma vaatan investorite vastuseid, ma otseselt ei küsinud, kuidas aasta läks, aga me küsisime, et, et mis on sinu arvates Eesti idufirmade maastiku kõige suurem probleem ja mitte ükski vastus, mitte ükski inimene ei kasutanud võimalust öelda, et kõik on hästi. Vaid see, see trigerdas neid ikkagi päris pikalt kirjutama, mis see probleem on. Ja kui ma peaks need kokku tõmbama, siis nagu kaks probleemi, mis vist on kuidagi üksteisega ka seotud. Üks on see, et uusi tiime ei tule, mida sa Sten juba mainisid, et, et tundub, et inimesed ei tee idufirmasid. Ja kaks on see, et exitate või noh, liquidity event on selle nimi, eks ole, siis vist tänapäeval investorite maailmas. Et noh, kätte ka ei saa. Ja nad investor ei saa nagu raha kätte ja, ja noh, varased töötajad, optsioonide omanikud ei saa ka raha kätte, eks ole, et siis tekibki nagu selline mull, kus need inimesed, kes viitsiks ja oskaks teha ja kellel oleks ambitsiooniline, et on kuskil suures ägedas või, või vähem ägedas firmas kinni. Ja, ja, ja inglid samamoodi, et, et lihtsalt selline imelik nagu enda saba sööv madu, mis te arvate sellest? Vastab tõele.
Niimoodi üldistades on, on seda, seal on üks, üks trend veel, mida võib-olla tasub markeerida, mis on ka väga aktiivsetel kapitaliturgudel, näiteks Ameerika Ühendriikides on, on selgelt näha, et ettevõtted üldiselt lähevad börsile hiljem ja teevad seda nii hilja kui võimalik. Börsile minek ei ole selles suhtes nagu meelakkumine, et sa, sa pead hakkama siis igal kord tal mingeid tootma ja sa. Siin sunnib nagu avalik arvamus, sunnib tegema lühiajalisemaid otsuseid ja börsil oleval firmal on palju raske olla kaks aastat kahjumik, isegi kasutaja usub, et ta investeerib tulevikku ja nii edasi. Ja tähendab sellele noh, on ka ekstreemseid näiteid nagu mingisugune SpaceX, kes on juba mingi ma ei tea, kakskümmend midagi aastat vana ettevõtte ja on otsustanud, nad ei lähe börsile. Ja miks nad seda otsustada saavad, on see, et. erakapitaliturgudel on nii palju kapitali, et see varem mindi börsile selleks, et kaasata viiskümmend miljonit, sada miljonit. Täna, kui sa vaatad seda AI laborite lainet, siis tõstetakse kümneid ja sadu miljardeid ilma, et sa läheksid börsile. Ja järelikult, kui sul on võimalik ilma seda peaaolu vältides kasvatada oma ettevõtet erakätes edasi, siis ei ole ka võimalik, et need meie läbimurdeettevõtted, mis need otsust on, neil ei ole vaja. Ja, ja see on mõned ettevõtted nagu Wise näiteks on näidanud, et. Et ega selleks, et töötajad hakkaks raha saama ja ingelinvestorid hakkaks raha saama, ega see, see nagu börsile minek või lõplik müük ei ole ka nagu mingi hädavajalik, et sa võid ka orkestreerida seda niimoodi, et see ettevõte enne börsile minekut aeg-ajalt müüb varjast investorite aktsiaid uutele huviliste investoritele, see tsirkulatsioon saab tekkida ka varem, nii et, et selles suhtes see. Kas ja millal Bolt börsile läheb või, või see, et kas sealt vajalised investorid natukene väha kätte saavad, et need ei ole nagu päris üks ja sama asi, et.
Ma ütleks, Eestis, mida mina näen, on küll see, et see mitte võib-olla defense'iga midagi, vaid et pigem see on olnud nagu tõusuteel. Asutajate selts luges kokku, et pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahu just seda, et on Eestis tekkinud sada kümme uut. Kaitsetööstuse idufirmat ja lisaks viiskümmend tükki, kes on tulnud mujalt siia, kas Ukrainast või Lääne poolt. Eks sa mõtled, et sellise kahe tuhande ümber loetakse neid idufirmasid, mis Eestis on, et kui kolme aastaga on kümme protsenti hakanud tegelema kaitsega, et see on ikka päris suur nagu struktuurne muudatus. Ja kui ma sellega võrreldes üritan meenutada, et mitut nagu sellist väga puhtakujulist AI aplikatsioonikihi ettevõtet, ma kohe peast suuda nimetada, siis neid ei ole kindlasti mitte sada, vaid on võib-olla kümmekond. Ja, ja see AI juurde teine kommentaar ka, et, et see on selline lustlik asi, et see AI silt on hea lühike, et seda saab kõigele külge kleepida. Ja et kui sa investorina või, või, või, või ettevõtjana vaatad sinna sisse, et siis kasvõi nagu. Ühest küljest on palju asju, mille kohta öeldakse AI, kus seda ei ole, seal lihtsalt mõni algoritm, mis teeb inimese eest otsuseid, aga see ei pruugi olla veel AI, masinõppe mõttes. Ja teistpidi, sest AI kui kontsepti taga olevat või tehisintellekti või adumite taga olevat ettevõtet, neid võib jagada kihtidesse näiteks, et sul on need suured keelemudelid, mille kohta me näeme OpenAI ja Entropiku ja neid. Kümneid miljardeid, mis investeeritakse selleks, et need keelemudelid olemas oleks, nende peale ehitatakse aplikatsioone. Selle, selle valdkonna ettevõtteid on ka Eestis omajagu, et kes tehid mingit müügiarendus või turundus või mingit muud tööri, mis kasutab neid keelemudeleid. Aga nende keelemudelite all on ka serverid, võrguseadmed, energeetikalahendused, kuidas neid suuri andmekeskusi jooksutada. Ja, ja noh. Ingelinvestori või ettevõtja seisukorrast on väga suur vahe, millises neist kihtidest sa üritad midagi ehitada, et, et kui sa teed uut optilist võrgus switch'i, siis võib-olla on sul vaja kümme aastat ülikoolis teadustööd teha enne. Kui sa teed, vibe code'id mingisugust müügitööriista, siis võib-olla on sul mittetehniline founder, kes see nädalavahetusel valmis teeb, et see ja, ja noh, vastavalt ka väga erinev vajadus kapitali ja, ja seda selle investori kannatuse järele, mis, mis, mis selle jaoks vaja on.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]