Põhimõtteliselt küll jah, noh, praegu me hoiamegi tööl ka oma taksaatoreid, kes teevad väga-väga head tööd ja samal ajal me siis mõõdame seda kõike ka ülevalt läbi lidarite ja satelliitide. Aga, aga ma arvan, et lähiaastatel teevad kaugseirevahendid ära kogu, kogu töö, juba praegu suudavad kaugseirevahendid eraldada. Lehtpuud okaspuudest, kõrgused, vanused, kahjustused, et, et see on, on suur samm edasi ja ma arvan, et selle võiks seadusesse rahulikult sisse kirjutada ja ma eeldan, et see töö juba ka käib. Aga nüüd laiemalt pilti vaadata, siis mis on Eestis puudu, on puidu keemilise väärindamise suuremad ettevõtted. Et praegu, kui me räägime paberipuidust, need on siis nii-öelda väiksema diameetriga. Ümarmaterjal, suur osa sellest liigub praegu Skandinaaviasse väärindamiseks. Eestis on paar väikest ettevõtet, on Estonian Cell, Kehras ja on Horizon. Kehras on, vabandust, Horizon ja Estonian Cell Kundes. Aga veel, aga valdav osa materjalist läheb praegu välja, et me oleme praegu ka võtnud suunaks selle, et. Et keemilist väärindamist maksimaalselt toetada, näiteks eelmise aasta kevadel me sõljusime VKG grupiga kümneaastase lepingu. Et kui nemad rajavad tehase aastaks kaks tuhat kolmkümmend, siis nad saavad RMK-lt kümneaastase tarnekindluse. Umbes kolmandiku kogu toorainest tuleks siis riigimetsast. Ja kui me suudaksime keemilise, muidu keemilise väärindamise Eestis käima panna, siis see oleks megasuur samm edasi ja väga palju uut. Tule see